Hilisem linnus ehitati Narva jõe läänekaldale samale kohale, kus oletatavasti asus varasem eestlaste linnus ning mis oli Taani hindamisraamatus märgitud Narvia küla lähistel. 1294. aastal põletas Novgorodi vürsti väesalk Narva linnuse. 1704. aastal oli Peeter I Narva all tagasi ja alusta läbimurde ettevalmistamiseks jõe idakaldalt linna kindlustuste pommitamist. Pärast 10-päevast pommitamist langes Victoria ja Honori bastioni eskarpsein ehk esifassaad kokku ning venelased vallutasid 9/10. augustil tormijooksuga linna. Linnuse kompleks koosneb keskaegsest Liiviordu lossist ja linna kaitsevööndist. Narva linnuse rajasid oma valitsusajal, 13.sajandi 70.aastatel taanlased. Linnus kujunes välja Liivimaa Ordu aegadel 14.-15.sajandi esimesel poolel. Linnuse pindalaks on 3,2 hektarit ja linnuse kohal kõrgub võimas 51 meetri kõrgune Pikka Hermanni torn.
15 Ahja mõisa on esimest korda mainitud 1553. aastal. Poola ajal kuulus mõis Kaweritele, Rootsi ajal Oxenstjernadele. Peale Põhjasõda kinkis Peeter I mõisa pastor Ernst Glücki lesele, kelle perekonnas oli kasvanud keisrinna Katariina I. 1743. aastal sai mõisa omanikuks Francois Guillemot de Villebois. Sel ajal, 1740ndate lõpus, püstitati mõisa kahekorruseline algselt kahe mantelkorstnaga kroonitud poolkelpkatusega barokne peahoone, mis tollal oli Lõuna- 23 Ahja mõisa peahoone esifassaad. Foto: Kersti Siim 2016 Eesti üks luksuslikumaid. 1766. aastal läks mõis von Liphartide valdusse. Hiljem oli mõis veel von Knorringite ja von Löwis of Menarite omanduses. 1819. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Braschidele. 20. sajandi algusest pärinevad ka rikkalik fassaadidekoor ja ärklilaadne hulknurkne juurdeehitus keskrisaliidil. 1929-1997 tegutses mõisahoones kool.16
A-4697 6. Nissi vald, Riisipere mõis. Arhitektuuriajalooline ülevaade ja soovitused mõisaansambli kasutamiseks. H. Sirts, I. Kuuse, E. Krasnostsokova. A-2821 7. Nissi vald, Riisipere mõis. Õiend tehnilise seisukorra kohta. M. Männisalu. P- 1795 8. http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=2908 9. http://www.puhkaeestis.ee/et/riisipere-mois 10. Kasutatud pildid: http://pilt.delfi.ee/album/118679/?page=1 Lisad Pilt 1 - Riisipere mõisa peahoone esifassaad Pilt 2 Riisipere mõisa peahoone tagafassaad 8 Pilt 3 Sammasportikuse rosettidega kassettlagi ja sambakapiteelid. Pilt 5 Valge saal Pilt 6 Sinine saal ehk nn. söögisaal Pilt 7 Ruum teisel korrusel 10 Pilt 8 Rosettidega kuppellagi Esivanemate saalis+
savitellisest sakraalhoone. Kirik kujutas endast kahekorruselist kõrget lubjakiviplokkidest sokliga ehitist. Kesklöövil asetseb soliidne ja tagasihoidlik 8- tahuline torn, mille otsas ilutseb 6,5 tonnine tornikiiver kullatud ristiga. Sinna oli algselt paigladatud ,,mehhaanilise teljega" kellamäng. Algselt oli torn 18-süllane (38,4 meetrit) ja kullatud ristiga. Esifassaad lõppes viiluga, mille tõstis esile esinduslik paraadtrepp perspektiivportaaliga. Arhitektuuriliselt kujutas kirik endast ühelöövilist basiilikat, mille telg oli põhja-lõuna suunaline. Hoonel oli kaks aknavööd: alumised aknad kandilise vormiga, ülemised kaarja ülaosaga. Dekooris kasutati vabastatud piilareid ja võlvkaarte kompositsioone. Massiivne ehisviilu e vimpergiga astmikportaalil ilustsesid arhivoldid, mis viitasid romaani kaartele
Need on praegu varisemisohtlikud. ...kuni tänase päevani Ehkki rootslased Põhjasõja esimeses kokkupõrkes 1700. aastal Narva lähistel venelasi võitsid, ei piisanud sellest sõja võitmiseks. 1704. aastal oli Peeter I Narva all tagasi ja alusta läbimurde ettevalmistamiseks jõe idakaldalt linna kindlustuste pommitamist. Pärast 10-päevast pommitamist langes Victoria ja Honori bastioni eskarpsein ehk esifassaad kokku ning venelased vallutasid 9/10. augustil tormijooksuga linna. Põhjuseks, miks veel tänagi oma mastaapsusega aukartust äratavad bastionid linna kaitsta ei suutnud, oli Narva asupaik jõe ääres. Jõe tõttu polnud ruumi ehitada bastionide ette muldkindlustusi, mis muutis bastionide kõrged ja võimsad kiviseinad otsesihtimisega kahuritule vastu kaitsetuks. Küllap mõistis seda ka Narva bastionid projekteerinud sõjandusinsener Erik Dahlberg,
· Kaevurakmed tehti palgijuppidest. Kui sügavus oli kuni 1,5m siis saadi vesi kätte kopaga. · Kaevu läheduses oli küna loomade jootmiseks. Võis raiuda ka kivist. · Kivikelder kividest laotud võlvkeldrid. Varem hoiti aiasaadusi ja teravilja maaalustes aukudes, mis vooderdati puuokstega. Kartulit hoiti kartulikoobastes. 19. sajandil tulid kivikeldrid mõisade eeskujul. Kaetud mullakihiga. Paistab nagu looduslik küngas. Esifassaad kujundati ilusalt. · Jääkelder jõukamates taludes hoiti seal jääd, millega jahutati suvel piima. · Aidad majandushoone talu õuel. Algseks hooneks oli sammaslava, millel hoiti jahisaaki, et ulukid seda ära ei viiks. Aida põrand pidi olema jahe, mullast, savist või kivist. Niiskuse vältimiseks ehitati see maapinnast kõrgemale. Aida nurgad toetusid suurtele maakividele. Suvel kasutati aitasid magamiskohtadena. Siis tehti sinna ka aken. 1) viljaait 2) kala-/lihaait
1972. aastal, mil mõisakompleks siirdus Lahemaa Rahvuspargi omandusse. Mõisa peahoone on barokne, 2-korruseline kõrge sokli ja kelpkatusega, sümmeetrilise kompaktse põhiplaaniga balladionistliku lahendusega kiviehitis. 1. korrus on natukene kõrgem ja pidulikum, kus asusid pidulikud vastuvõturuumid. 2. korruselt võis leida magamistoad ja võlvitud keldrist köögi mantelkorstnaga, veinikambri ning majapidamisruumid. Vormiküllasem on lõunakülgne esifassaad, kus me näeme eenduvaid külgrisaliite, mida kaunistavad roosaknad, pilastrid ja profileeritud räästa- ja viilukarniisid kolmnurkfrontoonide all. Põhjafassaadil asub kõrge keskrisaliit samuti kolmnurkfrontooniga. Lossilikult barokset paraad-treppi kaunistavad dolomiidist raidpiirded lõunaküljel. Tagafassaadilt laskub parki esinduslik treitud balustraadiga trepp. Katusest eenduvad voluutidega kaunistatud uukaknad. Katusekatteks on punakas katusekivi
aasta võõrandamiseni (Eesti mõisaportaal, 2017). Mõisasüda asub praegusest Abja alevikust kilomeetrike kirdes, kõrge veeru serval. Esinduslikult ehitati ta välja 18. sajandi teisel poolel Friedrich Adolph von Stackelbergi ajal (Eesti mõisaportaal, 2017). Varaklassitsistlik, 2-korruseline krohvitud kiviseinte ja lameda plekk-katusega hoone. Vasakpoolne ots omapäraselt poolümar, sarnanedes Polli härrastemajaga. Paremal ärklikorrusega historitsistlik juurdeehitus. Esifassaad on lihtsa kujundusega, keskosal lame kolmnurkfrontoon segmentkaarse aknaga viiluväljas. Ruumid on anfilaadsed, sisekujundus (sh. väärispuidust uksed, seinatahvlid) pärineb valdavalt 19.s. lõpust (Kultuurimälestiste riiklik register). Mõisas on tegutsenud kodumajanduskool, II maailmasõja järgselt aga lastekodu. Eesti Vabariigi ajal tegutses hoones piirivalvekordon. Kaasajal on mõis eraomanduses. Ajaloolise jaotuse järgi Pärnumaale
vaadet mingil määral huvitavamaks. Hoone puhul on ebatavaline ka see, et ehitusel on kasutatud talasid, mitte sõrestikke, mida tavaliselt nii mahukate hoonete puhul kasutatakse, vaatamata sellele on tegemist konstruktiivselt väga tugeva ja kvaliteetse hoonega. Tänu talade lahendusele on antud spordihoone võitnud esikoha konkursil „eesti parim terasehitis 2006“. Hoone koosneb nagu kahest mahust, üks on madalam, pisut suletum must risttahukas, mille esifassaad on osaliselt, just sissepääsu poolt, väga avar, maast laeni akendega. Risttahuka teistel külgedel lasevad hoonesse valgust erinevatel kõrgustel, korrapäratult asetsevad kitsad aknad. Teise mahuna võib vaadelda eelpool mainitud plekist massiivi, mis näib suletuna ainult ühest, emajõe poolt paistvast, küljest, kust tundub ka nagu oleks hoone postidel. Teised tahud koosnevad peamiselt klaasist. Selline akende paigutus muudab hoonesisesed ruumid piisavalt valgusküllaseks
5 Tsementmördid 2.6 Mördilisandid 2.7 Valmismördid-kuivsegud 2.8 Aluspind 2.9 Aluspinna eeltöötlus 2.10Värvilised fassaadi ( viimistlus ) krohvid 3. Polümeersed fassadikrohvid 3.1 Ajalugu 3.2 Polümeerkrohvid sise- ja väistöödeks 2 Sissejuhatus Sõna fassaad tuleneb prantsuse keelsest sõnast facade, mis tähendab esikülge ja nägu. Argikeeles defineeritakse sõnaga fassaad aga kõiki hoone välisseinu (nt. esifassaad, tagafassaad ja külgmised fassaadid). Hoone fassaadid ei pea omama kõik ühesugust fassaadikatet, nt. on levinud looduslike materjalide (kivi ja puit) kombineerimine muude fassaadi ehituseks kõlblike materjalidega nagu klaas ja vahtpolüstüreen. On olemas erinevaid välisfassaade : Marmoroc fassaadid, Krohvitud fassaadid, Plastik fassaadid, Penofassaadid, Puitfassaadid ja Plekkfassaadid. 3 2
Hoonet valgustab seespoolt ülal asuv klaaskuppel. Kuna hoone sissekäik on eenduv, siis see mängib hästi välja tema asukoha, kuna hoonesse sisenemiseks tuleb uksest sisse astuda pea täitsa tänavalt. Aadressil Pärnu maantee 10 büroohoonet võime lugeda Eesti silmapaistvamaks juugendstiilis büroo- ja üürimajaks. Hoone projekteerijaks on ei keegi muu, kui soome arhitekt Eliel Saarinen. Monumentaalse 5-korruselise hoone esifassaad on ülalt stiilse tammevoodrit meenutavad materjaliga kaetud. Kolmetasandiliste pandustega siseõue, liftide ja lukskorteritega hoonest sai kohe peale selle valmimist Tallinna kõige moodsam hoone. Kuni aastani 1921 kaunistasid paraadtrepiga hoonet Jaan Koorti tehtud egiptuseteemalised dekoratiivskulptuurid. Hoonet võib käsitleda Saarineni Suur-Tallinna projektiks, mis kahjuks esimese ilmasõja tõttu teostumatta jäi. Aastal 1913 valmis eestlaste rahvusteater, Estonia
annaabi.ee 
