Mõjutab organismi -kääbuskasv kasvamist Käbikeha peaajus melatoniin regul. ööpäevaseid rütme, nt: +retardant ärkvelolekut ja und; pigmendid -akselerant Kilpnääre kõri ees ja külgedel türoksiid mõjutab erutusprotsesse ja +kõhnumine ainevah. kiirust -kretinism, struuma Kõrvalkilpnäär- kõri piirkond parathormoon kontrollib Ca ja P ainevah- +rabedad luud med organismis -erutuvus, krambid Neerupealised neeru peal adrenaliin, kortisool, tõstab veresuhkru taset; regul. +kiire ainevah
regulatsioonimehhanism, mida viivad läbi hormoonid. Hormoonid on keemilised signaalained, mida eritavad sisenõrenäärmed ja mis reguleerivad organismi talitlust.(ajuripats, kilpnääre, käbikeha, tüümus, neerupealis, pankreas, munasari, munand) (REGULATSIOONIMEHHANISM, MIDA VIIVAD LÄBI HORMOONID) 10. Milliseid hormoone toodavad järgmised sisenõrenäärmed? Ajuripats kasvuhormoon Kilpnääre hormoonid, mis mõjutavad erutusprotsesse ja ainevahetuse kiirust Kõhunääre insuliin(glükoosi tung rakkudesse, maksa ja mao süsivesikute tagavara) Neerupealised adrenaliin(nt hirm/ehmatus või positiivne emotsioon) Munasarjad naissuguhormoone arenevad naissugurakud Seemnesarjad meessuguhormoone toodab seemnerakke
elunditele Närvisüsteem kiirem toime, lühiajalisem toime, ühele kindlale elundile 3. Milles seisneb ajuripatsi hormoonide ülesanne ja mida põhjustab nende rohkus või vähesus? Ülesanne: 1)reguleerib teiste sisenõrenäärmete tööd 2)reguleerib kasvu *rohkus : gigantism , ülekasv. *vähesus: kääbuskasv 4. Milles seisneb kilpnäärme hormooni mõju, mida põhjustab selle rohkus või puudujääk? Reguleerib ainevahetuse kiirust ja erutusprotsesse * rohkus: ülierutuvus , kiire ainevahetus, kõrge vererõhk, südame pekslemine *vähesus: aeglane ainevahetus, kaasneb rasvumine, tursed, vaimne väsimus ja taandareng 5. Milles seisneb kõhunäärme hormooni ülesanne ja mida põhjustab selle rohkus või vähesus? Reguleerib veresuhkru sisaldust *rohkus: insuliinisokk ehk teadvuse kaotamine *vähesus: suhkruhaigus ehk diabeet 6. Millist hormooni toodavad neerupealised, selle mõju organismile.
9. Mis on sisenõrenäärmed hormoonid? .. ehk endokriinsed näärmed, sünteerivad hormoone otse verre. Hormoonid reguleerivad ainevahetust, organismi talitlust ja protsesse. · Humoraalne NS-i regulatsioon · Ajuripats ehk hüpofüüs kasvuhormooni teise hormooni sisenõrenäärme kontrolliks · Käbikeha ööpäevased rütmid · Kilpnääre türoksiin -> kontrollib ainevahetust ja erutusprotsesse · Neerupealised valmistab keha ette füüsiliseks tegevuseks · Kõhunääre insuliin ja glükagoon · Sugunäärmed Mehe munandid ->testosteroon -> teisesed sugutunnused Naise munasarjad -> östrogeen -> teisesed sugutunnused 10. Erituselundkonna elundid ja nende eritised · Nahk higi, vesi -> soolad, kusiaine · Kopsud vesi, süsihappegaas
Sissejuhatus Kilpnääre on inimese kõige suurem sisesekretoorne nääre, mis asub kaelal, hingetoru ja kõri ees ning külgedel. Ta reguleerib organismi kasvu, arengut, ainevahetust ja erutusprotsesse. Oma tegevusega produtseerib kilpnääre kolme hormooni türoksiini, trijoodtüroniini ning kaltsitoniini. Kilpnäärme hormoonide mõju on väga laiaulatuslik toimides mitmete elundite rakkudes mõjutades nii hingamist, vereringet kui ka seedimist. Häireid kilpnäärme töös esineb sageli ning kui tegu on noore organismiga võivad tagajärjed olla väga tõsised, kuna kilpnäärme hormoonid mängivad suurt rolli just vaimse ning füüsilise kasvu ning arengu juures.
Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Piirdenärvisüsteem jaguneb kaheks : somaatiliseks Moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid vegetatiivseks juhib tahtele allumatut siseelundite jne talitlust 10) Neerupealised, käbikeha, kilpnääre, kõhunääre, sugunääre Käbikeha asub peaajus, vähe arenenud nääre Kilpnääre sisenõrenääre (40 g), paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Mõjutavad erutusprotsesse ja ainevahetuse kiirust Neerupealised paiknevad neeru peal, tuntuim hormoon on adrenaliin (eritub verre hirmu, ehmatuse jms korral) Kõhunääre asub mao taga, tähtsam hormoon on insuliin Sugunääre hormoonid mõjutavad sootunnuste vastavalt kas mehe või naise - arengut 11) Hormoonipreparaadid Hormooni vaeguse või puuduse korral aitab sageli hormoonipreparaatide tarvitamine, näiteks suhkrutõve ravimisel. Kontrollimatu kasutamine võib tulla kahjulikuks 12) Suguelundid
verre toimivad väga väikestes kogustes. Organismi humoraalne regulatsioon toimub hormoonide abil TÄHTSAMAD SISENÕRENÄÄRMED,NENDE HORMOONID JA TOIME 4.1. HÜPOFÜÜS EHK AJURIPATS nn. "sisenõrenäärmete orkestri dirigent",juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Toodab ka kasvuhormooni; ületalitlusel- hiidkasv alatalitlusel- kääbuskasv 4.2. KILPNÄÄRE Hormoon TÜROKSIIN( joodi sisaldav) mõjutab oluliselt ainevahetust, närvisüsteemi erutusprotsesse 4.3. NEERUPEALISED Hormoon ADRENALIIN nn. hirmuhormoon,mõjutab südametegevust, tõstab vererõhku ja hingamissagedust. NB! Valmistab organismi ette ohu ja võitlusolukordadeks 4.4. KÕHUNÄÄRE EHK PANKREAS NB! Talitleb nii välisnõrenäärmena-seedenääre,kui sisenõrenäärmena. Hormoon INSULIIN- soodustab glükoosi imendumist rakkudesse ja aktiviseerib ensüüme, mis muundavad glükoosi glükogeeniks. Hormoon GLÜKAGOON
See pidurdab loomade kasvu ja arengut ning lisaks halvenevad ka sugulised funktsioonid. Peale selle väheneb ka toodang. Mineraalelemendid on vajalikud: luuaine moodustamiseks, närvi- ja lihasrakkude talitluseks, ensüümide aktiviseerimiseks, pH (veisel >7) taseme hoidmiseks veres, seedemahlades jt. kehavedelikes, osmootse rõhu tagamiseks keha kudedes ja vedelikes. Kõige rohkem leidub veise organismis mineraalelementidest kaltsiumi. Ta reguleerib närvisüsteemi erutusprotsesse, on vajalik südamelihaste tööks ja võtab osa vere hüübimisprotsessist. Fosforit leidub veise kehas 80% ning see on vajalik süsivesikute ja rasvade ainevahetuses. Fosforivaegus võib põhjustada isu puudust, rahhiiti või ostemolaatsiat. Naatrium ja kaalium on organismile vajalikud närvi- ja lihaskoes. Selle puudumisel aeglustub kasv ja söögiisu halveneb. Kuivaine - (toortuhk + toorproteiin + toorrasv + toorkiud) = Orgaaniline aine
ehitust ja omadusi söötades ja looma kehas MINERAALELEMENDID (KALTSIUM, FOSFOR, NAATRIUM, MAGNEESIUM; RAUD, TSINK, SELEEN) Makroelemendid. Kaltsium. Kõikidest mineraalelementidest kõige rohkem leidub organismis kaltsiumi, mis on luukoe ja hammaste põhiline koostisosa. Täiskasvanud veise kehas leiduvast 6...8 kg-st puhtast kaltsiumist on 98,5 % ladestunud luudesse. Peale selle leidub kaltsiumi veel enamikes pehmetes kudedes ja rakuvedelikes. Ta reguleerib organismis: _ närvisüsteemi erutusprotsesse, _ on vajalik skeleti ja südamelihaste normaalseks tööks, _ võtab osa vere hüübimisprotsessidest, _ soodustab raua kasutamist ja ainevahetust organismis. Kaltsiumi puudusel noorloomade ratsioonis on takistatud normaalne luukoe moodustumine Fosfor on tihedalt seotud kaltsiumiga. Täiskasvanud veise kehas leidub seda 3...4 kg, millest 80 % on luudes. Fosfor etendab olulist osa süsivesikute ja rasvade ainevahetuses, seega organismi energiavahetuses
Nad teevad seda süsivesikute oksüdatsiooni produtseerides. Kilpnäärme ületalitluse korral ainevahetus kiireneb. 2) Kilpnäärme hormoonid stimuleerivad südame tegevust (kiirendavad). Nad teevad seda tänu südame erutustekke ja juhtesüsteemi tundlikuse suurenemisele adrenaliini suhtes. 3) loote ja varases lapseeas stimuleerivad kilpnäärme hormooni närvikasvufaktori teket ja on ka vajalikud kasvuhormooni toime avaldumiseks. 4) stimuleerivad erutusprotsesse närvisüsteemis ja erutusülekandel närvidelt lihastele. 5) valkude ainevahetust mõjutavad kasvuperioodil stimuleeriva aga täiskasvanu eas rohkem valkude lammutamist soodustavalt. 6) stiumeerivad liponüüsi lammutamist. Kilpnäärme ületalitus · kilpnäärme ületalituse korral produtseeritakse T 3 ja T4 liiga suures koguses. See tekitab hormoonide liigse toime seisundi, mida kutsutakse ka türeotoksikoos ehk kilpnäärme mürgistus. Põhjused:
PAV'i hindamist kasutatakse ka kilpnäärme talitluse hindamiseks. 2)Kilpnäärme hormoonid stimuleerivad südame tegevust (kiirendavad) seda teevad tänu südame erutustekke ja juhtesüsteemi tundlikkuse suurenemisele adrenaliini suhtes. 3)Loote ja varases lapseeas stimuleerivad kilpnäärme hormoonid närvikasvu faktori(stimuleerib aju närvirakkude arengut) teket ja on vajalikud kasvuhormooni toime avaldumiseks. 3 4)Stimuleerivad erutusprotsesse närvisüsteemis ja erutusülekandel närvilt lihasele. 5)Valkude ainevahetust mõjutavad kasvuperioodil sünteesi stimuleerivad, aga täiskasvanu eas rohkem kataboolselt ( valkude lammutamist soodustavad). Stimuleerivad lipolüüsi (rasvkoe lammutamine) ja glükogenolüüsi (glükogeeni ärakasutamine). Kilpnäärme ületalitlus Kilpnäärme ületalitluse korral produtseeritakse T3 ja T4 liiga suures koguses normiga võrreldes
kulub organismi elutugevuse kindlutsamiseks ööpäevas. 2. Kilpnääre hormoonid kiirendavad südame tegevust- seda üle ja alatalitluse korral. Otse ise ei kiirenda, vaid nende mõjul tekib südame lihases rohkem beeta adrenoretseptoreid, mis vahendavad adrenaliini toimet südamele, stimuleerib südame tegevust. Selleks, et adrenaliin avaldaks mõju, on vaja beeta 1 adrenoretseptorit, T3 soodustab retseptori ekspressiooni. 3. Soodustavad erutusprotsesse närvisüsteemis, nii KNS kui närvidelt lihastele. 4. Stimuleerivad lapseeas KNS ja skeleti normaalset arengut. Kilpnäärme hormoonide mõjul tekib lastel närvi kasvu faktor- vajalik närvi kasvuks, ka kasvuhormoonide mõju. Kilpnäärme üle ja alatalitlus Kilpnäärme ületalitlus. Türeotoksikoos/hüpertüreoos/Basedowi tõvi/Gravesi haigus- autoimmunsüsteemi haigus (Graves avastas). Produtseeritakse hormoone liialt ja seetõttu: 1
kulub organismi elutugevuse kindlutsamiseks ööpäevas. 2. Kilpnääre hormoonid kiirendavad südame tegevust- seda üle ja alatalitluse korral. Otse ise ei kiirenda, vaid nende mõjul tekib südame lihases rohkem beeta adrenoretseptorrid, mis vahendavad adrenoliini toimet südamele, stimuleerib südame tegevust. Selleks, et adrenaliin avaldaks müju, on vaja beeta 1 adrenoretseptorit, T3 soodustab retseptori ekspressiooni. 3. Soodustavad erutusprotsesse närvisüsteemis, nii KNS kui närvidelt lihastele. 4. Stimuleerivad lapseeas KNS ja skeleti normaalset arengut. Kilpnäärme hormoonide mõjul tekib lastel närvi kasvu faktor- vajalik närvi kasvuks, ka kasvuhormoonide mõju. Kilpnäärme üle ja alatalitlus Kilpnäärme ületalitlus. ehk türeotoksikoos ehk hüpertüreoos ehk Basedowi tõvi ehk Gravesi haigus- tegemist on autoimmunsüsteemi haigused (Graves avastas). Produtseeritakse hormoone liialt ja seetõttu: 1
MINERAALELEMENDID (KALTSIUM, FOSFOR, NAATRIUM, MAGNEESIUM; RAUD, TSINK, SELEEN) Makroelemendid. Kaltsium. Kõikidest mineraalelementidest kõige rohkem leidub organismis kaltsiumi, mis on luukoe ja hammaste põhiline koostisosa. Täiskasvanud veise kehas leiduvast 6...8 kgst puhtast kaltsiumist on 98,5 % ladestunud luudesse. Peale selle leidub kaltsiumi veel enamikes pehmetes kudedes ja rakuvedelikes. Ta reguleerib organismis: _ närvisüsteemi erutusprotsesse, _ on vajalik skeleti ja südamelihaste normaalseks tööks, _ võtab osa vere hüübimisprotsessidest, _ soodustab raua kasutamist ja ainevahetust organismis. Kaltsiumi puudusel noorloomade ratsioonis on takistatud normaalne luukoe moodustumine Fosfor on tihedalt seotud kaltsiumiga. Täiskasvanud veise kehas leidub seda 3...4 kg, millest 80 % on luudes. Fosfor etendab olulist osa süsivesikute ja rasvade ainevahetuses, seega