Kongenitaalse blokaadi korral haigusnähud tavaliselt puuduvad või sõltuvad kaasuvast südamehaigusest. Omandatud blokaad on tavaliselt mööduv. Vanemas eas arenev ebaselge põhjusega blokaad on seevastu püsivama iseloomuga. EKSTRASÜSTOOLIA Ekstrasüstoolia ehk südame lisalöögid on südamevatsakeste üksikud kontraktsioonid mingi põhirütmi foonil. Ekstrasüstolid võivad lähtuda siinussõlmest või mõnest allpool asuvast südame erutusjuhte süsteemi osast. Ekstrasüstolid jaotatakse: 1. Supraventrikulaarseteks, mis lähtuvad kodadest, A-V õhendusest või Hisi kimbust. Kodade ekstrasüstolid võivad esineda ka tervetel isikutel, kuid täiendav juhtehäire vatsakestes või siinussõlme suunas on iseloomulikum südamehaigusele. 2. Ventrikulaarseteks, mis lähtuvad Hisi kimbu säärest. Ventrikulaarsele ekstrasüstolile järgneb tavaliselt kopensatoorne paus, sest vatsakeste impulss juhitakse A-
PERH-i kardioloogiaosakonda satub 23. Aastane noor naine, kes on varem olnud 1. nädala kestnud kõhulahtisuse,oksendamise ja süveneva jõuetuse tõttu hospitaliseeritud nakkushaiglasse salmonelloosi kahtlusega. Nakkushaiglas leitakse rütmihäired – VES, kodade virvendusarütmia paroksüsmid. Nakkushaiglas veedetud päeva jooksul rütmihäired sagenevad, lisanduvad erutusjuhte häired, VT episoodid, mistõttu toodi ta üle kardioloogiaosakonda. Õde võtab patsiendilt anamneesi ja kontrollib elutähtsaid näitajaid. Palavikku patsiendil ei ole, varasemalt on olnud terve ning ravimeid ei tarvita. Välisreisil ei ole käinud ja kõik ülejäänud pereliikmed terved, varasemaid rütmihäired perekondlikus anamneesis pole esinenud
kontraktsiooni mehhanismidesse kaudselt: mõjutades südame neuroregulatsiooni Tulemuseks: kiireneb ja tugevneb südame süstoolne kokkutõmme, vereringe kiireneb, venoosne rõhk langeb, neerude verevarustus paraneb. Südameglükosiidide KÕRVALNÄHUD Düspeptilised nähud: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus KNS nähud: segadusseisundid, psühhoosid, peavalu Udune nägemine, häired värvide nägemisel Eluohtlikud kõrvalnähud: Kardiaalsed: erutusjuhte blokaad, ekstrasüstolid, vatsakeste virvendus ETTEVAATLIKULT: K vaeguse korral Digoksiini KOOSTOIMED: OLENEVAD VEREPLASMA ELEKTROLÜÜTIDE SISALDUSEST! Diureetikumid (vaja lisada K või kasutada K-säästvaid diureetikume) Verapamiil takistab Digoksiini eritumist neerude kaudu (5-6 nädalase ravi jooksul toime nõrgeneb) Mg sisaldavad lahtistid, Al, Ca, Mg ja Bi sisaldavad antstsiidid vähendavad Digoksiini imendumist.
Rahuolekus on membraan kõige paremini läbitav K+ ioonidele ning sellepärast on puhkepotentsiaal lähedane K+ ioonide tasakaalupotentsiaalile. Südamelihasrakud, mis ei ole osa juhtesüsteemist, omavad puhkepotentsiaal -90 mV. Samas sammuandja rakud, mille on loomulik automatism ja mis repolariseeruvad kuni -60 mV, ei oma pidevat puhkepotentsiaali, vaid genereerivad regulaarselt spontaanset aktsioonipotentsiaali. 1.1.1. Mehhanismid erutusjuhte süsteemis Sinuatriaalsõlme rakkude aktsioonipotentsiaal jagatakse kolme faasi. Esimeses neist ehk neljandas faasis toimub spontaanne depolarisatsiooni, mis käivitab aktsioonipotentsiaali kui membraanipotentsiaal tõuseb lävipotentsiaalini, milleks on -40 kuni -30 mV. Membraanipotentsiaal määrab ära kui paljud kiiretest naatrium kanalitest on puhke staadiumis, see tähendab võimelised depolarisatsiooniks, ja kui paljud kanalid on inaktiveeritud staadiumis
5 minutiga Sooda (naatriumbikarbonaat) – pikka aega kestnud elustamine, eriolukordades diagnoositud atsidoosi või hüperkaleemia, mürgistus tritsükliliste antidepressantidega Annused: doosisoovitus 1mEq/kg esialgsena, edasi astrupi näidu järgi eluohtlikud südamerütmihäired ja mis on esmane ravi Rütmihäirete klassifikatsioon Jaotatakse erutustekke ja erutusjuhte häireteks Tekkekoha järgi jaotatakse rütmihäired: 1)siinussõlmest lähtuvad 2)kodadest lähtuvad supraventrikulaarsed 3)vatsakestest lähtuvad – ventrikulaarsed Raskuse järgi jaotatakse rütmihäired: Eluohtlikud: 1) asüstoolia 2)ventrikulaarsed sagedased ekstrasüstolid – VES 3)ventrikulaarne tahhükardia – VT 4)ventrikulaarne fibrillatsioon – VF 5)täielik a/v blokaad (III aste) I VATSAKESTE FIBLILLATSIOON = VF (ventricular fibrillation) – vereringeseiskuse vorm,
atrioventrikulaarsõlm, His´i kimp, His´i kimbu sääred ja Purynê kiud.(1) Sinuatriaalsõlm asub parema koja seinas õõnesveenide suubumiskohal. Südame kontraktsiooni käivitab harilikult urke-koja e. sinuatriaalsõlm, mis tavaliselt jõuab vallandada uue südametsükli enne teisi südame osi. Terve inimese normaalne siinusütm puhkeolekus on 70-80 lööki minutis. Erutusjuhtesüsteemi alaosade talitlust saab demonstreerida akuutses katses konnal. Inimese ja kõrgemate loomade erutusjuhte süsteemi paigutust iseloomustab kõrvalolev skeem, kus paikneb sinuatriaalsõlm (SA node) parema koja seinas, His'i juhtkimp (AV bundle) hargneb aga vasakuks ja paremaks haruks. Esmane automaatsuse kandja on SA sõlm. Teisene (AV sõlm) käivitub (aeglasema sagedusega) ainult ühenduse katkemisel SA sõlmega (AV blokk). http://www.eau.ee/~yjaakma/puls.htm#ligat Sinuatriaalsõlm on u.1-cm-ne C-kujuline spetsialiseerunud südamelihas parema koja
vatsakeseklapp e. trikuspidaalklapp. 34 Südame vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel asub kahehõlmaline vasaku koja- vatsakeseklapp e. mitraalklapp. Parema vatsakese ja kopsuarteri vahel asub kolmehõlmaline poolkuuklapp- kopsutüveklapp e. pulmonaalklapp. Vasaku vatsakese ja südamest väljuva aordi vahel asub kolmehõlmaline poolkuuklapp aordiklapp. Süda töötab "pumba" põhimõttel. Et "pump" töötaks regulaarselt ja rütmiliselt on südames olemas erutustekke ja erutusjuhte süsteem. Selleks on südames olemas spetsiaalne erilihastik. See koosneb erilise ehitusega lihaskiududest, mis on koondunud sõlmedeks ja kimpudeks ning see juhib erutusi kodade lihastikust vatsakese lihastikku. Elektriline erutus südames saab alguse siinussõlmest: asub paremas kojas. Edasi kulgeb erutus mööda kojasiseseid juhteteid pidi atrioventrikulaarsõlme, mis asub kodade ja vatsakeste vahelises vaheseinas. Atrioventrikulaarsõlmest edasi liigub erutus mööda Hisi
väiksem vasaku vatsakese tööst, sest rõhk kopsuarteris on aordirõhust sama palju madalam, löögi- ja minutimaht mõlemas vatsakestes võrdne. *Automatism selle all mõistetakse südame võimet rütmiliselt kontraheeruda, sõltumata välisest ärritusest. On kindlaks tehtud, et südame automatism on tingitud sellest, et erutus tekib südames endas ja kandub juhtesüsteemi kaudu edasi kõikidesse südamelihase piirkondadesse. *Erutuvus - ; *Erutuse juhtivus erutusjuhte süsteem; *kontraktiilsus südamelihase kokkutõmme. Südamelihase refraktaarsus. Erutunud südamelihas muutub uutele ärritustele vastuvõtmatuks e. refraktaarseks, mis sõltuvalt südamelöögisagedusest võib kesta 0,13 0,20 sek. Sellel ajal südamelihas uusi ärritajaid vastu ei võta, kestvat kontraktsiooni ei teki ja süda töötab rütmiliselt. See on südamelihase erutamatus ja mõjutamatus.erutunud südamelihased
Parema vatsakese töö on 6-7korda väiksem vasaku vatsakese tööst, sest rõhk kopsuarteris on aordirõhust sama palju madalam, löögi- ja minutimaht mõlemas vatsakestes võrdne. *Automatism südame võime rütmiliselt kontraheeruda, sõltumata välisest ärritusest. On kindlaks tehtud, et südame automatism on tingitud sellest, et erutus tekib südames endas ja kandub juhtesüsteemi kaudu edasi kõikidesse südamelihase piirkondadesse. *Erutuvus - ; *Erutuse juhtivus erutusjuhte süsteem; *kontraktiilsus südamelihase kokkutõmme. Südamelihase refraktaarsus. Erutunud südamelihas muutub uutele ärritustele vastuvõtmatuks e. refraktaarseks, mis sõltuvalt südamelöögisagedusest võib kesta 0,13 0,20 sek. Sellel ajal südamelihas uusi ärritajaid vastu ei võta, kestvat kontraktsiooni ei teki ja süda töötab rütmiliselt. See on südamelihase erutamatus ja mõjutamatus. erutunud
korda väiksem vasaku vatsakese tööst, sest rõhk kopsuarteris on aordirõhust sama palju madalam, löögi- ja minutimaht mõlemas vatsakestes võrdne. *Automatism selle all mõistetakse südame võimet rütmiliselt kontraheeruda, sõltumata välisest ärritusest. On kindlaks tehtud, et südame automatism on tingitud sellest, et erutus tekib südames endas ja kandub juhtesüsteemi kaudu edasi kõikidesse südamelihase piirkondadesse. *Erutuvus - ; *Erutuse juhtivus erutusjuhte süsteem; *kontraktiilsus südamelihase kokkutõmme. Südamelihase refraktaarsus. Erutunud südamelihas muutub uutele ärritustele vastuvõtmatuks e. refraktaarseks, mis sõltuvalt südamelöögisagedusest võib kesta 0,13 0,20 sek. Sellel ajal südamelihas uusi ärritajaid vastu ei võta, kestvat kontraktsiooni ei teki ja süda töötab rütmiliselt. See on südamelihase erutamatus ja mõjutamatus.erutunud südamelihased on teatud ajaperioodidel
............................................................................. 749 51.6. Elektrokardiogamm ja EKG-monitooring ......................................................................... 752 51.6.1. EKG-monitooring....................................................................................................... 752 51.6.2. Elektrokardiogramm (EKG) ....................................................................................... 756 51.6.3. Südame erutusjuhteüsteem ......................................................................................... 760 51.6.4. EKG, EKG tõlgendamine .......................................................................................... 765 51.6.5. Südame rütmihäired ................................................................................................... 769 51.7. Defibrillatsioon .................................................................................................
annaabi.ee 
