KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED. ÕPPIMINE. 1. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Närviraku peamised ehituslikud osad on rakukeha, dendriidid (lühikesed jätked) ja aksonid (ehk neuriit, pikk jätke). Dendriidi on rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liiguberutus rakukeha suunas. Aksonid seevastu juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega rakukeha suhtes eferentsed närvikiud. Aksonid ja dedriidid moodustavad neuroneid omavahel ühendades keerulisi närvivõrgustikke. Need võrgustikud saavad integreeruda tänu neuronitevahelistele ühendustele, mille tagavad spetsiaalsed mikromehhanismid sünapsid. Rakukeha omakorda koosneb tuumast ja teistest organellidest,mis on vajalikud raku elutegevuseks ja talitluseks. 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon?
Sensoorne-;Interneuron- Närvirakud, mis pole ei aferentsed ega eferentsed, vaid viivad informatsiooni ühest neuronist teise. Dendriidid: On rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liigub erutus rakukeha suunas. Ehk nii-öelda neuroni harunenud osad, mis võtavad vastu impulsse ja juhivad need rakukeha poole. Rakukeha: Neuroni osa, mis sisaldab raku elus püsimiseks ja funktsioneerimiseks vajalikku metaboolset masinavärki. Akson: Aktsionid juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega tema suhtes eferentsed närvikiud. (neuroni osa, mis saadab impulsse näärmetssse, lihastesse või teistesse närvirakkudesse. Aktsionipotentsiaal- Neuroni membraani elektrilise laengu lühiajaline muutus; neuronis liikuva signaali füüsikaline alus. Sünaps- Kahe naaberneuroni vaheline väike pilu, mis koosneb presünaptilise ja postsünaptilise neuroni membraanist ning nendevahelisest ruumist.
7 Sümpaatiline NS reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loodb valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks. 28. Neuron. Akson. Dendriit. Neuron ehk närvirakk on NS-i struktuurseks osiseks. Akson juhib erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega tema suhtes eferentsed närvikiud. Dendriit rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liigub erutus rakukeha suunas. 29. Limbiline süsteem. Limbiline süsteemi ajupiirkondade ja struktuuride ühendus, mis paikneb koorealuses taalamuse ja tüpotalamuse piirkonnas, on emotsioonide oluliseks aparaadiks. 30. Aju vanim osa. Ajutüvi on aju vanim osa. Kuni reptiilideni, Sensoorne taju, südamelöögid ja keha
Lõõgastumise ajal täituvad pärgarterid verega. Töötamise ajal paiskavad välja. Südamelihas tõmbub kokku- südame löögisagedus e pulss. Näitab mitu tsüklit mahub 1min. Kokkutõmme tekib sellepärast et südamelihases on olemas elektijaam, mis kogu aeg toodab elektrilisi impulsse,mis kutsuvad esile erutusseisundi hetke e lihaselise kokkutõmbe reaktsiooni. Asub seal kus õõnesveenid saabuvad paremasse kotta. Impulssid tekivad automaatselt. Südameautomatism, tekitada temas endas erutusimpulsse, mille tulemusena lihas kokkutõmbub. Vanus võjutab oluliselt südame löögisagedust. Täiskasvanutel ja lastel on löögisageduses suur vahetus. Vastsündinud 130-140min- süda väike, lihas nii nõrk. Naistel on südamelöögisisaldus suurem, lihasejõud on väiksem kui meestel, hormonaalne taust on erinev. Eluviisid. Suitsetamine tõstab, alkohol, magamatus, väsimus, ülepinge. Kehaline aktiivsus, mida treenitum on in seda madalamaks jääb löögisagedus. Emotsionaalsest seisundist
Seljaaju hallaine teatavaid piirkondi koos nendele vastavate 31 paar seljaajunärvidega nim segmentideks. Seljaaju saab impulse puute-, valu-, temperatuuri-, proprio- ja vistserosensoreilt. Sensorite poolt vastuvõetud impulsid suunduvad seljaajju spinaalganglionis paiknevate närvirakkude jätkete moodustatud selgmiste juurte kaudu. Spinaalganglioni mood seljaaju tsentraalne jätke seljaaju tagasarves ümber vaheneuronite ja selle kaudu eessarves olevale närvirakule. Erutusimpulsse teistesse ajuosadesse juhtuvad närvikiudude kimbud- juhteteed e kulglad- moodustavad seljaaju valgeaine. Sõltuvalt impulsside juhtimise suunast eristatakse perifeeriast seljaajju sisenevaid, sensoorseid impulsse kandvaid, ülenevaid e astsendeeruvaid, ja kõrgematelt ajuosadelt pärinevaid enamasti motoorseid impulsse kandvaid, alanevaid e desendeeruvaid juhteteid. Olilisemad ülenevad juhteteed on seljaaju-piklikaju, seljaaju-
Aktsioonipotesiaal hilineb enne vatsakesteni levimist 0,1 sek, mis võimaldab kodadel kontraheeruda enne vatsakesi. Vatsakese vaheseinast levib aktsioonipotensiaal Hisi-kimbust alagava kahe sääre ja Purkinje kiudude kaudu südame tipu suunas, kust suunduvad juhtesüsteemi peened kiud mööda südame välisseina tagasi kodade suunas. Aktsioonipotensiaal levi kiirus tagab vatsakeste seina kokkutõmbe tervenisti peaaegu üheaegselt. (1) Kui sinuatriaalsõlm ei käivita erutusimpulsse, täidab seda ülesannet muu erutusjuhtesüsteemi osa, mis aeglustab südame rütmi seda enam, mida kaugemal on uus erutustekke kolle.Atrioventrikulaarsete impulsside korral on südame löögisagedus u. 60 korda minutis (erutuse levimiskiirus 0,02-0,05 m/s), Hisi kimbu ülaosast lähtuvate impulsside korral u. 50 ja vatsakeste seines olevast juhtetee osast lähtuvate impulsside puhul u. 30 * minutis (levimiskiirus u 1m/s kodades ja erutusjuhtesüsteemis 2...4m/s). Aeglane rütm on müokardis
net/biodigi/15nrvisstee-nrvissteemi-ehitus-ja- talitus-33126619 12 13 Dendriidid: On rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liigub erutus rakukeha suunas. Ehk nii-öelda neuroni harunenud osad, mis võtavad vastu impulsse ja juhivad need rakukeha poole. Rakukeha: Neuroni osa, mis sisaldab raku elus püsimiseks ja funktsioneerimiseks vajalikku metaboolset masinavärki. Akson: Aktsionid juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega tema suhtes eferentsed närvikiud. (neuroni osa, mis saadab impulsse näärmetssse, lihastesse või teistesse närvirakkudesse. Aktsionipotentsiaal- Neuroni membraani elektrilise laengu lühiajaline muutus; neuronis liikuva signaali füüsikaline alus. Sünaps- Kahe naaberneuroni vaheline väike pilu, mis koosneb presünaptilise ja postsünaptilise neuroni membraanist ning nendevahelisest ruumist. Virgatsained
Motoorne . Motoorne allsüsteem on liigutustesse ja liigutamisse puutuv, viib ellu reageerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust. Närvikiud akson ja dendriit, Neuriit ehk akson ehk närvikiud on närviraku (neuroni) suhteliselt pikk jätke, mis juhib rakukehast tuleva elektrisignaali sünapsi kaudu teise närvirakku või elundisse. Dendriidid on rakukeha suhtes aferentsed, neid pidi liigub erutus rakukeha suunas. Aksonid juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles eferentsed. Neuron närvirakk koosneb: rakukeha, dendriidid ja aksonid. Retseptor Väliskeskkonna muutust vahendava signaali esile kutsuvad rakud. On spetsialiseerunud kindlaliigiliste (kindla modaalsusega) ärrituste vastuvõtmiseks. (silma retseptor valgus, kuulmisanalüsaatori retseptor helilaine jne) Sünaps koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise
Motoorne . Motoorne allsüsteem on liigutustesse ja liigutamisse puutuv, viib ellu reageerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust. Närvikiud akson ja dendriit, Neuriit ehk akson ehk närvikiud on närviraku (neuroni) suhteliselt pikk jätke, mis juhib rakukehast tuleva elektrisignaali sünapsi kaudu teise närvirakku või elundisse. Dendriidid on rakukeha suhtes aferentsed, neid pidi liigub erutus rakukeha suunas. Aksonid juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles eferentsed. Neuron närvirakk koosneb: rakukeha, dendriidid ja aksonid. Retseptor Väliskeskkonna muutust vahendava signaali esile kutsuvad rakud. On spetsialiseerunud kindlaliigiliste (kindla modaalsusega) ärrituste vastuvõtmiseks. (silma retseptor valgus, kuulmisanalüsaatori retseptor helilaine jne) Sünaps koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni
(motoorses närvikius ~15 ms). Sellel perioodil võib aktsiooniopotentsiaal tekkida ka alaläviärrituse tingimustes. Positiivse järelpotentsiaaliga langeb kokku erutuvuse langus e subnormaalne faas (motoorses närvikius ~50 ms), kus aktsioonipotentsiaal tekib üleläviärrituse tingimustes. Refraktaarsusperioodi kestus määrab erutuslainete (närvikius närviimpulsside) sageduse, mida lühem on refraktaarsusperiood, seda rohkem erutusimpulsse võib antud rakk juhtida, s.o seda suurem on tema labiilsus. Erutuse ülekanne motoorselt närvilt lihasele toimub neuromuskulaarsete sünapsite (spetsiifilised struktuurid) vahendusel. Sünapsid jagunevad keemilisteks ja elektrilisteks. Neuromuskulaarne sünaps on keemiline sünaps, kus erutuse ülekanne toimub motoorselt värvilt skeletilihaskiududele keemilise vahendusaine (mediaatoraine) atsetüülkoliini vahendusel.
annaabi.ee 
