aktivatsioon.Seetõttu on introverdid üldjuhul vastupidavamad püsi tähelepanu eeldavates ülesannetes,kannatavad paremini rahustava toimega ained magamatust;neile mõjub ebasoodsamalt ergutav(näiteks kohv,emotsionaalne stress,avalikud esinemised). Eksraverdid, s.o. realistlikumad,seltsivamad,konvetsionaalsemad,agressiivsemad.pigem välismaailmaga tegelevad isikud seevastu väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini,otsivad erutavamaid mõjureid(seltskond,kohv,tegevus),taluvad halvemini magamatust,neile mõjub alkohol ebasoodsamalt-niingi suhteliselt madal ajukoore toonus langeb veelgi alkoholi toimel,mis põhjustab enesekontrolli liigset alanemist.Ekstravtuse ja ertide ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalam.Kasvatuses tähendab see seda,et introverti ei tohiks vastutusrikaste tegemiste eel liialt"üles kütta",ekstraverti agabliigselt maharahustada.
Näitemängud olid juba ammu kaotanud oma religioosse iseloomu, keisririigi ajal oli oli nende põhiliseks eesmärgiks keisrile rahva poolehoidu võita. Keisrite heldusest kasvas välja kohustus rahvast lõbustada. Uusim ja armastatuim meelelahutuskunst Roomas oli pantomiimtants. Iseäranis meeldinud etenduse näitlejaile andis Nero Rooma kodaniku õigused(näitlejad olid põhiliselt Väike- Aasia kreeklased). Hellitatud ja nõudlikele roomlastele oli aga vaja välja mõelda järjest erutavamaid ja rafineeritumaid vaatemänge. Näiteks etendati amfiteatris Ikarose lugu, et kõik võimalikult reaalne oleks hüppasidki sulgtiibadega näitlejad areeni keskel olevatelt tellingutelt alla. Kui Diadalos maandus liival, siis publik juubeldas. Seejärel hüppas Ikaros. Selle asemel, et maanduda liival, sööstis näitleja otse keisriloozi suunas kostub karjatus, Nero tõmbub küüru, keha prantsatab marmorpõrandale, verd pritsib, ka keisrile näkku
Ühiskond uuenes silmnähtavalt ja tekkis uus, dünaamiline ja aktiivne tööliskond. Loomulikult kerkisid esile kohe ka uued ühiskonnakäsitlused, mis otsisid võimalusi selle uue ühiskonna sees valitsevate pingete leevendamiseks ja uue ideaalühiskonna loomiseks. Valgustus ja Prantsuse revolutsioon olid idealiste ergutanud, erinevaid lahendusi ühiskonna korraldamiseks tundus korraga olevat palju ja revolutsiooni kaudu vanade valitsejate minema- kihutamine oli neist üks erutavamaid. Sotsialism saavutas suure populaarsuse eelkõige prantsuse ja saksa filosoofide ja majandus- teadlaste hulgas. Ilmselt inimajaloo mõjukaim mõtleja Karl Marx (1818-1883) oli üks neist. Marx rajas süsteemi, mis seletas uudsest vaatenurgast lahti inimühiskonna toimimise ja pani paika selle eesmärgid. Põhiidee oli lihtne inimühiskonnas on läbi ajaloo toimunud klassivõitlus, kus alati on olnud üks osa priviligeeritum ja enamus on seetõttu olnud rõhutud ning vaene
Funktsionaalne süsteem Närviprotsesside jõud,tasakaalustatus,liikuvus: Närvirakkude jõud töövõime, ns koormusetaluvusest Närvirakkude tasakaalustatus erutus- ja pidurdusprotsesside vastastikune suhe Närvirakkude liikuvus üht tüüpi protsessi teisega asendumise kiirus Ekstravertsus realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem välismaailmaga tegelevad isikud seevastu väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini, otsivad erutavamaid mõjureid, taluvad halvemini magamatust, alkohol mõjub ebasoodsamalt, erutustase on keskmisest madalam. Introvertsus endassetõmbunud, väheseltsiv, oma sisemaailmaga tegelemist eelistav isik, keskmisest kõrgem kns erutustase, vastupidavamad püsitähelepanu eeldavates ülesannetes, kanntavad paremini rahustava toimega aineid, magamatust, mõjub ebasoodsamalt ergutav (kohv, avalikud esinemised) Psüühika ontogenees isendi areng, üksikorganismi arenemine munarakust kuni loomuliku
ehk aktivatsioon. Seetõttu on nad vastupidavamad püsitähelepanu eeldavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid, magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav (kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Introverti ei tohiks vastutusrikaste tegemiste eel liialt üles kütta Ekstravertsus (realistlikum, seltsivam, agressiivsem, välismaailmaga tegelev) väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini, otsivad erutavamaid mõjureid (seltskond, kohv, tegevus) taluvad halvemini magamatust, neile mõjub alkohol ebasoodsamalt nii suhteliselt madal ajukoore toonus langeb veelgi alkoholi toimel, mis põhjustab enesekontrolli liigset alanemist. Ekstravertide ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalam. Ekstraverti ei tohiks vastutusrikaste ülesannete eel liialt maha rahustada. Aeglane ja kiire uni Uneajast enamiku hõlmab aeglane e rahulik uni (80-85%)
Seetõttu on nad vastupidavamad püsitähelepanu eeldavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid, magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav (kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Introverti ei tohiks vastutusrikaste tegemiste eel liialt üles kütta Ekstravertsus (realistlikum, seltsivam, agressiivsem, välismaailmaga tegelev) väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini, otsivad erutavamaid mõjureid (seltskond, kohv, tegevus) taluvad halvemini magamatust, neile mõjub alkohol ebasoodsamalt nii suhteliselt madal ajukoore toonus langeb veelgi alkoholi toimel, mis põhjustab enesekontrolli liigset alanemist. Ekstravertide ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalam. Ekstraverti ei tohiks vastutusrikaste ülesannete eel liialt maha rahustada. Aeglane ja kiire uni Uneajast enamiku hõlmab aeglane e rahulik uni (80-85%) Uinumise
Nii on introverdid üldjuhul vastupidavamad püsitähelepanu eeldavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid ( sh ka teatud alkohoolseid jooke), magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav(kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Ekstraverdid(realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem välismaailmaga tegelevad) väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini, otsivad erutavamaid mõjureid (seltskond, kohv, tegevus), taluvad halvemini magamatust , neile mõjub alkohol ebasoodsamalt niigi suhteliselt madal ajukoore toonus langeb veelgi alkoholi toimel, mis põhjustab enesekontrolli liigset alanemist. Ekstravertide ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalalm. Kasvatuses tähendab see seda, et introverti ei tohiks vastutusrikaste tegemiste eel liialt ,,üles kütta", ekstraverti aga liigselt maha rahustada.
Nii on introverdid üldjuhul vastupidavamad püsitähelepanu eeldavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid ( sh ka teatud alkohoolseid jooke), magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav(kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Ekstraverdid(realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem välismaailmaga tegelevad) väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini, otsivad erutavamaid mõjureid (seltskond, kohv, tegevus), taluvad halvemini magamatust , neile mõjub alkohol ebasoodsamalt – niigi suhteliselt madal ajukoore toonus langeb veelgi alkoholi toimel, mis põhjustab enesekontrolli liigset alanemist. Ekstravertide ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalalm. Kasvatuses tähendab see seda, et introverti ei tohiks vastutusrikaste tegemiste eel liialt „üles kütta“, ekstraverti aga liigselt maha rahustada.
Introverdid on vastupidavamad püsitähelepanu eeldatavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid (teat alkohoolseid jooke), magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav (kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Ekstraverdid realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem välismaailmaga tegelevad isikud, väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini. Otsivad erutavamaid mõjureid (seltskond, kohv, tegevus), taluvad halvemini magamatust, neile mõjub alkohol ebasoodsal niigi madal ajukoore toonus langeb veelgi, põhjustades enesekontrolli alanemist. Nende ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalam. Kõrgema närvitalituse tüüpilised omadused on kaasasündinud, vähemuutuvad ning on aluseks temperamendi väljakujunemisele. Samas on nad piiratud ulatuses kujundatavad ja asendatavad-
(Saar, 2007, lk 46-48) 15 2. PÄRILIKKUS KUI KRIMINAALSE KÄITUMISE KOMPONENT 2.1 Geneetika Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides (Wikipedia, 2013). 2.1.1 Kriminaalse käitumise pärilik komponent Pärilikkuse ja kriminaalse käitumise vahekord on olnud üks erutavamaid teemasid kriminaalpsühholoogias ja kriminoloogias. Veel mõni aeg tagasi oli bioloogiliste (sh pärilike) faktorite mõju kurjategitegelikule käitumisele käsitlemine teadlaste hulgas harvaesinev teema. (Sagarin, 1980, lk 8-9) Enamikus kriminoloogia baastekstides eitati kuni 1970. aastateni ühetähenduslikult bioloogiliste faktorite olulisust ning rõhutati määravatena üksnes keskkonnast pärit mõjutusi. Tänaseks päevaks on olukord muutunud ja paljud juhtivad krimonoloogid usuvad, et
annaabi.ee 
