harjutamise teel.unustatakse eelneva v järgneva info segavast mõjust.Mäluhäired -Täielik mälukaotus (amneesia)Lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia) palaviku ajal.Vähenenud võime meeles pidada(hüpoamneesia)alkoholi tarvitamise tagajärjel, juhtunut mäletatakse hälguliselt.Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu. Seljaaaju-vahendab infor peaaju ja keha vahel ning juhib tingimatuid reflekse (liigutusi). Piirdenärvisüsteem -Skeletilihaste erutamine (allub tahtele) Siseelundkonna näärmed erutuvad (tahtele allumatud) Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvikiud, paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju.Närvikude-võtab vastu närvi impulsi.Neuriid-juhivad impulsid teistesse rakkudesse laiali. Koosneb närvirakkudest e neuronidest.Neuron-Närvirakud on loomade ühed pikimad rakud, ei jagune, asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine.Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse
EREKTSIOON EHK SUGUTI JÄIGASTUMINE · Erektsiooni ajal suguti jäigastub, muutub pikemaks ja suuremaks ning tõuseb kehast eemale, ülespoole · Eesnahk erektsiooni tekkides pingutub ja libiseb üle suguti pea · Kusiti avast võib erituda limast vedeliku, see on normaalne · Jäigastunud suguti mõõtmed ei erine meestel oluliselt · Erketsiooni kutsub esile psühhogeensed, sageli tahtmatud mõjutused ja suguti vahetu erutamine · Erektsioon esineb juba väikestel poistel, see võib tekkida tahtest sõltumata igas olukorras · Suguti rahuolekus on tasakaalus korgas ja käsnkehasse arterite kaudu siseneva ja veenide kaudu väljuva verehulk · Erektsiooni kutsub esile korgaskeha arterite laienemine, suureneb verevool korgaskeha kambrikestesse, suguti mõõtmed suurenevad · Täitunud korgaskehad suruvad kinni peenist ümbritsevad veenid, takistades veenoosset
Käsn ja korgaskeha eriline omadus on täituda verega ja nii kutsuda esile suguti kõvastumise ehk erektsiooni. (www.amor.ee/17361) Erektsiooni ajal suguti jäigastub, muutub pikemaks ja suuremaks ning tõuseb kehast eemale, ülespoole. Eesnahk erektsiooni tekkides pingutub ja libiseb üle suguti pea. Kusiti avast võib erituda limast vedelikku. Erektsiooni kutsub esile psühhogeensed, samuti tahtmatud mõjutused ja suguti vahetu erutamine. Erektsioon esineb juba väikestel positel, see võib tekkida tahtest sõltumata igas olukorras. Erektsiooni kutsub esile korgaskeha arterite laienemine, suureneb verevool korgaskeha kambritesse, suguti mõõtmed suurenevad. Täitunud korgaskehad suruvad kinni peenist ümbritsevad veenid, takistades veenoosset äravoolu, mille tulemusena suguti kõvastub veelgi. Hommikune suguti jäigastumine on tingitud suguhormoonide ööpäevasest rütmist. Siis on meessuguhormooni
IMMUUNSÜSTEEM Toodab T-lümfotsüüte-hävitavad antigeene ehk patogeene koos nakatunud rakuga(fagotsütoos) Antigeen- haigustekitajad Antikehad- valgud, mis hävitavad neid JOONIs: põrn(all), harkelund(vasakul), lümfisõlm Toodavad: B-lümfotsüüte- eritavad antikehi, mis hävitavad antigeene eht patogeene 4. KÕRGEM NÄRVITALITLUS Piirdenärvisüsteem moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju jaguneb kaheks:1) kehaline- skeletilihaste erutamine(allub tahtele) 2)vegetatiivne- siseelundkonna näärmed erutuvad(tahtele allumata) Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust. Mäluvormid: ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Mälu jaguneb kaheks: 1)lühimälu a)sensoorne-hetkemälu; info meeleelundites b)primaarne- sensoorse mälu ümbersõnastamine; sõnad ja sümbolid 2)püsimälu a) sekundaarne-
Üldjuhul pole südame löögisagedus teadlikult reguleeritav, ent siiski sõltuv psüühilistest teguritest: tugeva keskendumise korral on võimalik seda muuta (nt jooga harrastajad). Pulsisagedus suureneb kehalise pingutuse, ärevuse ja palaviku korral, tagamaks kriisiolukorras keha piisava varustatuse hapnikuga. Seda reguleeritakse piklikajust lähtuva uitnärvi (erutus kiirendab ja tugevdab südame tööd) ja seljaajust algava sümpaatilise närvi kaudu (aeglustab). Vastavate närvide erutamine toimub hormoonide vahendusel. Südametegevust kiirendavaks hormooniks on adrenaliin, pidurdavaks türosiin. Maksimaalne hapniku tarbimine toimub rakkudes enamasti löögisagedusel 180 lööki minutis. Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe ehk süstoliga (0,1 sekundit). Selle käigus paisatakse lõõgastuse ehk diastoli käigus pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd (lõpuks on seda kummaski vatsakeses umbes 150 ml). Sellele järgneb kodade
moodustunud lapsepõlves tänu haridusele suurema osa perverssete seksuaaltunnete arvel. Teine osa lapseea seksuaalsetest ilmingutest väldib sellist kasutamisviisi, avaldudes seksuaalse aktiivsusena. See tõestab, et lapse seksuaalsel erutusel on mitmesuguseid allikaid. Rahulolutunded kutsutakse esile eelkõige niinimetatud erogeensete tsoonide teadliku erutamise teel. Nendeks võib olla mis tahes nahapiirkond või meeleorgan; ent selgelt on eristavad need erogeensed tsoonid, mille erutamine mingite orgaaniliste mehhanismide abil on algusest peale kindlustatud. (Freud, 2003, lk 96-97) Puberteediea seksuaalsus Puberteediea alguses omandab lapseea seksuaalelu kindla, tavapärase kuju. Seni on seksuaaltung olnud ülekaalukalt autoerootiline; nüüd leiab ta seksuaalobjekti. Siiani avaldus see osatungidena ja erogeensete tsoonidena, mille ainsaks seksuaalseks eesmärgiks oli rahulduse poole püüdlemine.
tingitud Homöstoosist, mida võib piltlikult ettekujutada, kui termomeetrit mis hoiab keha temperatuuri optimaalsel tasandil, kui temperatuur kasvab (higistamine, veresooned laienevad) või langeb (külmavärinad, veresooned ahenevad) reageerib keha vastavalt, et temperatuur viia tagasi optimaalsele tasandile v.a. seks. Kuna eeltoodu on lihtsalt selgitatav siis kahjuks muutuvad selgitused valeks vastasel juhul kui eesmärk pole mitte vajaduse rahuldamine, vaid vajaduse erutamine, mida tõestavad Bendzi hüpe harrastajad, et hoida eelistatud erutatuse taset teatud tasemel, mis selgitabki fakti et mõned vajavad erutatust elus rohkem kui teised. Järgnevalt kirjeldab autor stimuleerivat viisi, mis on esile kutsustud välisteguri arritajaga näiteks isuäratav kook kui autasu. Viiendaks motivatsiooni lähenemisviisiks on Tunnetuslik viis ehk keskendudes inimese ümbritseva maailma mõtetele ja ootustele
reguleeritav, ent siiski sõltuv psüühilistest teguritest: tugeva keskendumise korral on võimalik seda muuta (nt jooga harrastajad). Pulsisagedus suureneb kehalise pingutuse, ärevuse ja palaviku korral, tagamaks kriisiolukorras keha piisava varustatuse hapnikuga. Seda reguleeritakse piklikajust lähtuva uitnärvi (erutus kiirendab ja tugevdab südame tööd) ja seljaajust algava sümpaatilise närvi kaudu (aeglustab). Vastavate närvide erutamine toimub hormoonide vahendusel. Südametegevust kiirendavaks hormooniks on adrenaliin, pidurdavaks türosiin. Maksimaalne hapniku tarbimine toimub rakkudes enamasti löögisagedusel 180 lööki minutis. Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe ehk süstoliga (0,1 sekundit). Selle käigus paisatakse lõõgastuse ehk diastoli käigus pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav
"Poeedi surm"-raevukas aga ülistav. Saadeti Kaukaasiasse sõdima. "Valelik" mägilastele pühendatud sõjavastane luuletus poeemid Deemon, Mtsõri. Andersen- vaene pere, gümnaasium, eeskujud. Hugu, Hoffmann, Heine. ,,Inetu pardipoeg". Pöial-Liisi. Printsess herneteral. Poe- ,,Kaaren", Usheri maja hukk. Orb, alkohoolik, rahutu hing. Sünged teemad, tuntuimad luuletused on ,,Kaarnad" ning ,,Annabel Lee" Armastatu mõjutas Poe elu ja loomingut, mille eesmärgiks oli inimeste erutamine. Läbivaks teemak surm. Sentimentalism: Nikolai Karamzin ,,Vaene Liisa" eriti traagilisus ja kontrastid(vaene/rikas- moraalne/mittemoraalne) looduse suur kajastatus ja piltide imetlemine Klassitsism-renessans--- ratsionaalsus ja materiaalsus! barokk ja romantism--- ideaalid ning abstraktne irratsionaalsus Vahetus, sest rahvas oli tüdinenud ning tahab muutust! Moliere Prantsuse Calderon Hisp. Klassitsism Barokk
Suguühe, võimaldades ülima naudingu tundmist, eeldab vastutust. Otsene suguakt on ainult osa seksuaalsusest. Seksuaalsuse olulisemaid näitajaid on naudingulisus ehk rahulduvus. Rahuldusel ehk orgasmil on mitmeid erinevaid võimalusi: kehaline, suguelundite- või emotsionaalne rahuldus. Seksuaalkontakt ei pruugi kaugeltki alati tähendada otsest suguühet. Siia alla kuulub ka petting seksuaalsed hellitused ja partneri erogeensete piirkondade erutamine rahulduse tekkimiseni, seejuures otsesesse genitaalsesse kontakti astumatta. Paljudel juhtudel on petting seksuaalse suhtlemise viisiks enne tõelise suguelualgust. Seksuaalsuses on oluline ennekõike paarisuhe, kuid igal inimesel on perioode, kus ei ole partnerit. Aga see ei tähenda, et inimene jätaks seksuaalsuse. Seksuaalelu laiemas mõttes ei tähenda mitte alati suguelu partneriga. Kui partnerit pole, siis on omal kohal seksuaalfantaasiad ja masturbatsioon. Umbes 90% meestest
Farmiloomadest on haistmine kõige rohkem arenenud hobusel. Haistmisärritajatele reageerivad nina limaskestas ka osa kolmiknärvi vabadest nävilõpmetest, samuti neelu piirkonna uitnärvi ja keeleneelunärvi kiud. Haistmissibulast kulgevad haistmiskulgla kaudu tsentraalsed ühendusteed hüpotaalamuse vegetatiivsete tuumadeni, mis reguleerivad loomade söömis-, joomis-, kaitse- ja seksuaalset käitumist. Ühendusteed kulgevad ka subkortikaalsete tuumadeni, millede erutamine mõjutab loomade käitumist. Üldiselt on haistmismeel loomade meeltest kõige vähem uuritud. Lõhnaainete kontakteerumine retseptoritega toimub sissehingamisel ja difusiooni teel suuõõnest läbi tagasõõrmete. Õhuvoolu läbi sõõrmete saab suurendada intensiivse nuuskimise abil. Haisteepiteeli hoiavad niiskena lima tootvad näärmerakud. Haistmisrakud adapteeruvad kiiresti, juba mõne sekundi jooksul.
Farmiloomadest on haistmine kõige rohkem arenenud hobusel. Haistmisärritajatele reageerivad nina limaskestas ka osa kolmiknärvi vabadest nävilõpmetest, samuti neelu piirkonna uitnärvi ja keeleneelunärvi kiud. Haistmissibulast kulgevad haistmiskulgla kaudu tsentraalsed ühendusteed hüpotaalamuse vegetatiivsete tuumadeni, mis reguleerivad loomade söömis-, joomis-, kaitse- ja seksuaalset käitumist. Ühendusteed kulgevad ka subkortikaalsete tuumadeni, millede erutamine mõjutab loomade käitumist. Üldiselt on haistmismeel loomade meeltest kõige vähem uuritud. Lõhnaainete kontakteerumine retseptoritega toimub sissehingamisel ja difusiooni teel suuõõnest läbi tagasõõrmete. Õhuvoolu läbi sõõrmete saab suurendada intensiivse nuuskimise abil. Haisteepiteeli hoiavad niiskena lima tootvad näärmerakud. Haistmisrakud adapteeruvad kiiresti, juba mõne sekundi jooksul.
annaabi.ee 
