õiget sõrmede asetust jpm. Edasi siirdus noormees 1823. aastal Pariisi, kus soovis astuda konservatooriumi, kuid kuna ta oli välismaallane, siis pidi ta sellest mõttest loobuma. Peagi alustas ta iseseisvalt oma klaverimänguoskust ja üldist haridust täiendama. Kuigi Liszt sai kooliharidust ainult nii palju, et õppis lugema ja kirjutama, sai temast erksa vaimu, innuka lugemise ja paljude oma ala väljapaistvate vaimuinimestega lähedase kokkupuutumise abil laia eruditsiooniga, mitmekülgselt haritud inimene. Pöördelise tähtsusega sündmus Liszti kui pianisti kujunemises oli tema kohtumine Paganiniga 1831.a. Olles lummatud viiuldaja kuuldavale toodud helidest vaid neljal keelel, üritas ta ka klaverimängus temast eeskuju võtta. Liszt instrumenteeris erilisel viisil oma sõrmedega. Tema uudsel klaveritehnika väljaarendamisel oli innustajaks ja teenäitajaks tema enda loominguline fantaasia,
· 1940 astus Eesti Kommunistliku Parteisse · 1950 langes Eesti Keskkommitee otsusega koos teiste tuntud haritlastega "kodanliku natsionalistina" põlu alla · Kirjutas sõnad Eesti NSV hümnile Looming: · 1962 aastal alustati Semperi kogutud teoste (12 köite) väljaandmisega · "Pierrot" (1919), "Jäljed liival" (1921), "Hiina kett" (1918), "Armukadedus" (1933) · Prantsuse vaimu vahendaja eesti kirjanduses · Esseistina on ta suure eruditsiooniga käsitlenud kirjandust, teatrit, muusikat, kujutavat kunsti jm. (nt. "Näokatted", "Meie kirjanduse teed") · "Kalevipoja rahvaluule-motiivide analüüs" (1924) on ainulaadne, psühhoanalüüsil põhinev stiiliuurimus · Tõlkesaavutused Dante Alighieri "Uus elu" (1924) ja Victor Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" (1924) · Eripära: sümbolite ning rahvusvaheliselt tuntud ainete kasutamine Artur Adson · 1889-1977 · Kujunemisele luuletajaks aitas
ühiskonnakriitiline toon. Semper valdas algusest peale luule vormikeelt, kogu tema varasem looming oli artistlik ja maailma kirjandusega arvestav. Esimene novellikogu "Hiina kett" (1918) käsitleb peamiselt noorte haritlaste elu. Novellikogudes "Ellinor" ja "Sillatalad" (mõlemad 1927), mis vallandas kriitikas kirjanduslike mõjutuste alase ägeda sõnasõja, avaldus autori huvi psühhoanalüüsi vastu. See arendatakse hiljem välja romaanis "Armukadedus" (1933). Esseistina on Semper suure eruditsiooniga käsitlenud kirjandust, teatrit, kujutavat kunsti, muusikat jm. (nt. kogumikud "Näokatted", 1919 ja "Meie kirjanduse teeed", 1927). J. Semperi "Kalevipoja rahvaluule-motiivide analüüs" (1924) on ainulaadne, psühhoanalüüsil põhinev stiiliuurimus. Tõlketöö suursaavutusteks peetakse Dante "Uus elu" (1924) ja V. Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" (1924) jpm. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Siuru 2. www.htg.tartu.ee/~b3raul/Siuru%20armastusluulep%F5imik.doc
BRUNO LUKK EESTI PIANISMI ISA Referaat Tallinn 2014 SISUKORD LAPSEPÕLV JA ÕPINGUAASTAD Tartu Riia Berliin KONTSERTTEGEVUS Soolokontsertide repertuaar Klaveriduo Anna Klas Bruno Lukk PEDAGOOGILINE TEGEVUS Klaverikateedri juhataja ja konservatooriumi direktorina KASUTATUD KIRJANDUS Pianist ja klaveripedagoog Bruno Lukk (1909-1991) oli suure eruditsiooniga muusik ja virtuoosse tehnikaga pianist, kes võlus kuulajaid kaasaegselt ebaromantilise ja arhitektoonikat rõhutava mängu ning huvitavate kontserdikavadega. Tema klaverikoolkonnale pole selle suuruse ja mõju poolest eesti pianismis, vähemalt seni veel, võrdset. LAPSEPÕLV JA ÕPINGUAASTAD Bruno Lukk sündis 30. juunil 1909. aastal Tsussovajas, Permi kubermangus. Tema isa,
Semper valdas algusest peale luule vormikeelt, kogu tema varasem looming oli artistlik ja maailma kirjandusega arvestav. Esimene novellikogu "Hiina kett" (1918) käsitleb peamiselt noorte haritlaste elu. Novellikogudes "Ellinor" ja "Sillatalad" (mõlemad 1927), mis vallandas kriitikas kirjanduslike mõjutuste alase ägeda sõnasõja, avaldus autori huvi psühhoanalüüsi vastu. See arendatakse hiljem välja romaanis "Armukadedus" (1933). Esseistina on Semper suure eruditsiooniga käsitlenud kirjandust, teatrit, kujutavat kunsti, muusikat jm. (nt. kogumikud "Näokatted", 1919 ja "Meie kirjanduse teeed", 1927). J. Semperi "Kalevipoja rahvaluule-motiivide analüüs" (1924) on ainulaadne, psühhoanalüüsil põhinev stiiliuurimus. Tõlketöö suursaavutusteks peetakse Dante "Uus elu" (1924) ja V. Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" (1924) jpm. Marie Under Marie Under (Marie Hacker, Marie Adson) -- (1883-1980) luuletaja, keda on nimetatud
loodusest, loodus on jumala looming. Kujutab ühiskonna põhjakihti. Rabelais: Euroopa renessansi kirjanik, prantslane, mõistis inimelu peaaegu ainult materiaalse ja bioloogilise nähtusena. „Gargantua ja Pantagruel“- kolm kuningat, kes hämmastavad oma kehamõõtmetega. Materialistlik, vabamõtteline elukäsitlus kutsus esile Pariisi ülikooli usuteaduskonna nördimuse. Rabelais’d ennast kiusati taga. Kasutab ohtrasti rämedat rahvalikku kõnepruuki, paneb selle segunema humanistliku eruditsiooniga eriti loodusteaduste valdkonnast. Ürgmaisuse, elukõiksuse ülistus. Grotesk. Mäng keelega, paiskab segi kõrge ja madala keele. Ülevoolav fantastika, naer. Rõhutatud looduse asine, kehaline ja suguline pool. Sümbolid raamatu filosoofilises allegoorias. Kelmiromaan – tekkis XVI saj keskel Hispaanias. Sai uusaegse realistliku romaani esimeseks etapiks. Euroopa varaseim pikareskne romaan „Tormese Lazarillo elukäik“ ilmus anonüümselt. Sündmuste
ning surnud sõdureid uurides sai talle selgeks, et südamest lahkuv veri on helepunane ja näib elust pakatavat. Läbilõigatud soonest veri lausa purskas, ja kui seda voolata lasta, siis lahkus elu varsti inimese kehast. Galenos järeldas siis, et süda varustab verd vitaalse hingega, eluvaimuga, ja et see pulseeriv vedelik jagab elu üle kogu keha. Araabias töötas väljapaistev arst ja õpetlane Abu-Ali Ibn-Sina (980-1037), Euroopas tuntud Avicenna nime all. Ta oli laia eruditsiooniga, mitmekülgselt haritud inimene, õppinud loodusteadusi, filosoofiat, meditsiini, töötas teadlasena, olles samal ajal suurepärane arst. Tema sulest ilmus üle saja teadusliku töö. Neist ulatuslikuim ja tuntuim on 5-köiteline ’’Arstiteaduse kaanon’’, mis käsitleb kogu tolleaegse meditsiini teoreetilisi ja praktilisi aluseid. Operatsioonidel kasutas ta valutustamist oopiumi ja mandragora abil. Pahaloomuliste kasvatajte ravimisel lähtus ta põhimõtteist, mis on
See oli väga menukas ning siis kirjutas Rabelais juba iseseisva Gargantua loo ja laiendas Pantagrueli seikusi · Materialistlik ja vabamõtteline elukäsitlus teda kiusati taga, Pariisi ülikooli usuteaduskond oli nördinud. 15 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · Kasutab ohtralt rahvalikku rämedat kõnepruuki; paneb selle segunema humanistliku eruditsiooniga (eriti loodusteaduste valdkonnast oli ju arst). · Ürgmaisus, elukõiksus, naerab välja keskaegse eluvõõra dogmaatilise mõtlemise; samuti naljatleb liigse fanaatilise looduse idealiseerimise, nagu tema ajal kombeks oli. Looduse alus on kehalisus, sugulisus. · Groteski suur kasutaja + mäng keelega. Sellessuhtes on ta eelkäija James Joyce-ile. · Tegelasteks hiiglastest kuningad, nimed joomise-söömise-janu sümboolikaga.
kohaselt oli sunnitud otsima tööd provintsiülikoolis. Meri ja Lotman jõudsid kohe ühele lainepikkusele. Meri valdas vene keelt ja vestlusteemadest puudu ei tulnud. Neist said parimad sõbrad ja iseenesest võrratu paar: üks oli pikk ja elegantne oma tumedate juustega, tema peaaegu poole lühem, aga muljetavaldav oma kohutavalt suurte vurrudega. Sõprade iseloomustatud Lennart Meri oli Tartu üliõpilaste seas tuntud kuju, kes paistis teiste hulgast silma oma eruditsiooniga. Erilist tähelepanu äratas tema silmatorkav keelteoskus. Ta oskas hästi saksa, prantsuse ja vene keelt. Just vene keel oli tõeline trump ja inglise keele oskuski hakkas tasapisi edenema. "Lennarti pidev harrastus oli kuulata BBC-d. Tema kõrv oli hommikust õhtuni raadio küljes. Ta teadis poliitikast kõike ja see loomulikult avardas maailmapilti. Kui valiti Inglismaa parlamenti - konservatiivid tulid tagasi ja Churchillist sai jälle peaminister -, ei tulnud ta
kirjutamiseks. Rabelais kasutas teostes panteistlikku filosoofiat, mõistes inimelu pea ainult materiaalse ja bioloogilise nähtusena. Rabelais' materialistlik ja vabamõtteline elukäsitus kutsus peagi esile Pariisi ülikooli usuteaduskonna nördimuse. Jäi kuninga soosingust ilma. Rahvaraamatutest ja varasematest burleskidest võttis üle hüperbooli. Ta kasutab palju rämedat ja rõvedat rahvalikku kõnepruuki, aga paneb selle segunema humanistliku eruditsiooniga eriti loodusteaduste valdkonnast. Ürgmaisuse ja elukõiksuse ülistus on Rabelais' peateose peamine läkitus. Selle filosoofia seisukohalt naerab ta välja keskaegse elukauge ja dogmaatilise mõtlemise, loodusevaenulikud normid ja tabud, mille kütkesse inimkond on ennast pannud, aga samuti looduse idealiseerimise, mis tema kaasajal oli üldlevinud. Rabelais'd iseloomustab keelemäng paiskab segi õpetatud ja rahvaliku keele, jutuvestelis-süzeelise ja õpetlik-traktaadiliku stiili,
annaabi.ee 
