MARIA THERESIA 17 17 17 8 0 KES TA OLI? Maria Theresia oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna aastatel 1740 1780. Ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev monarh. Ta oli Karl VI tütar, Franz I Stephani naine ja Joseph II, Leopold II ja MarieAntoinette'i ema. K U I DA S T A T R O O N I L E S A I ? Click to edit Master text styles Ta sai Austria troonile, sest ta Second level Third level
Maria Theresia Marianne Haug 10.c Hugo Treffneri gümnaasium Kes ta oli? 13.mai 1717 29.november 1780 Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna Karl VI tütar Franz I Stephan Marie-Antoinette, Leopold II, Joseph II Kuidas ta troonile sai? Pragmaatiline sanktsioon 1713 Austria pärilussõda 1740-1748 Seitsmeaastane sõda 1756-1763 Tänan kuulamast!
Ekpositsiooni järgmisel teosel olid samuti naerev mees ja naine, kuid seekord oli mees tagaplaanil ja peegliga naise peale langes peamine fookus. Millegipärast on Aacheni maalidel kõikidel naistel rinnad paljad, isegi siis kui neil kleit seljas on. Pärast seda maali jõudsin Gaspar Rem'i portreeni. Gaspar nägi välja üsna ajahambast puretud ja väsinud olekuga sellike, kuigi tundus, et ta oli aadlisoost. Järgmisena jõudsin ertshertsoginna Anna maalini. Maali fookus oli selgelt suunatud ertshertsoginna näole ning tema uhkele kraele. Kõik, mis jäi kraest kaugemale, paistis maali mustast taustast sama hästi välja kui must nööp keset kivisüsi hunnikut. Siis nägin teost, kus oli kujutatud türklaste jõudmist Konstantinoopoli juurde. Too teos oli joonistatud pliaatsiga paberpärgamendile ning erines ka stiililiselt eelnevatest joonistustest. Seejärel jõudsin keiser Rudolf II portreeni. Minu jaoks oli see
Maria Theresia Ketly Nurmik 2010 13. mai 1717 29. november 1780 Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 17401780 Viimane Habsburgide soost pärinev monarh Ta oli Karl VI tütar, Franz I Stephani naine ja Joseph II, Leopold II ja Marie-Antoinette'i ema Ta oli abiellus Lotringi hertsogi François Stephane'iga Troonile saamine Theresia isal polnud poegi, kes elanuks temast kauem, seetõttu koostas Karl VI pragmaatilise sanktsiooni See andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida Peale Karl VI surma puhkes Austria
Ta teadis peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Ta lemmikaine oli matemaatika, kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga. Ta oli auahne ja armastas kuulsust. Isiklikku Napoleone Buonaparte abiellus Joséphine de Beauharnais'ga. Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal. Samal aastal abiellus Napoleon Austria ertshertsoginna Marie Luisega. Abielust sündis poeg. Noorus ja karjääri algus 1779-1784 õppis Brienne sõjakoolis. 1784-1785 Pariisi kõrgemas sõjaväekoolis. Sõjaväelise karjääri algus. Lüüasaamine 1812- suur sõjakäik Venemaa vastu, mis lõppes suure armee hävinguga. 1813- Leipzigi all Rahvastelahing, milles Napoleon sai lüüa. 1814- liitlased vallutasid Pariisi. Loobus troonist ja läks pagendusse Elba saarele
MARIA THERESIA JANMAR TORN 8.KLASS MÕNISTE KOOL KES TA OLI ? · Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 1740 1780. · Viimane Habsburgide soost pärinev monarh. · Ta oli Karl VI tütar Franz I Stephani naine ja Joseph II Leopoid II ja Marie-Antoinette'i ema. · Ta oli abielus Lotringi hertsogi Francois Stephane´iga. TROONILE SAAMINE · Theresia isal polnud poegi, kes elanuks temast kauem, seetõttu koostas Karl VI pragmaatilise sanktsiooni. · See andis õiguse ka naissoost järglastel Austria valdused pärida.
Maria Theresia Marta Jahhu Tartu Katoliku Kool 8.Klass 2009 ·Maria theresia sündis 13. mai 1717 varahommikul Viinis, Hofburgi palees.Ta ristiti samal päeval Maria Theresia Walburga Amalia Christinaks · Maria theresia meenutas · oma ema. Tal olid suured · sinised silmad, kohevil, · lokkis juuksed · ja tal olid punase · varjundiga laiad huuled. · Ta keha oli suur ja tugev. Maria Theresia noorena. Maria Theresia Maria Theresia oli Austria ·ertshertsoginna ja ·Ungari kuninga · nna. · ·Maria Theresia sai Austria troonile seetõttu, et tema isal polnud poegi, kes elanuks tollest kauem, seet õttu oli Karl VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida. Valitsejannana oli Maria Theresial kaks peaeesmärki: · muuta riigivalitsemine v õimalikult efektiivseks
KUNINGANNA ANNA Johanna Mänd Prantsusmaa kuninganna Anna ajaloos Austria Anna Kuninganna Anna sündis 1601. aastal. Anna oli sünnipäraselt Hispaania ja Portugali infanta, Austria ertshertsoginna , Burgundia printsess ja Madalmaade printsess. Tema isa oli hispaania kuningas Felipe III ja ema Austria hertsogitar Austria Margarete. Anna oli Karl V lapselaps. Felipe III Margarete Annal olid neiuna heledad, kergelt laines juuksed, valge nahk ja väike elegantne nina. Alahuul oli etteulatuv nagu Habsburgidel ikka. Silmad olid tumepruunid,
Maria Theresia (13ma. i 1717 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 17401780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid). Ta oli Karl VI tütar, Franz I Stephani naine ja Joseph II, Leopold II ja Marie-Antoinette'i ema. Ta sai Austria troonile seetõttu, et tema isal polnud poegi, kes elanuks tollest kauem, seetõttu oli Karl VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida. Esialgu kiitsid enamik riike
huvitasid valgustusaja teosed. Napoleon oskas valida häid abilisi, ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Ta oli ka auahne ja armastas kuulsust, samuti karm ja halastamatu. Napoleonist isiklikku Napoleone Buonaparte abiellus 1796. aastal Joséphine de Beauharnais'ga (1763 1814), kes oli prantsuse poliitiku ja kindrali Alexandre de Beauharnais' (1760 1794) lesk. Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal. Samal aastal abiellus Napoleon Austria ertshertsoginna Marie Luisega (1791 1847). Abielust sündis poeg Napoléon Francis Joseph Charles Bonaparte (1811- 1832), kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikes aega keiser. Napoleonil oli lapsi ka abieluvälistest suhetest: · Krahv Charles Léon (18061881), suhtest Louise Catherine Eléonore Denuelle de la Plaignega · Krahv Alexandre Joseph Colonna-Walewski, suhtest krahvinna Marie Walewskaga Lisaks võisid tema lapsed olla ka:
õukond. Kaitses alati Prantsusmaa huve. Louis XVI (1754-1793) : Prantsuse kuningas 1774-1792. Louis XV pojapoeg. Kustus Neckeri soovitusel 1789.aastal kokku generaalstaadid(esimest korda 1614. aastal). Kolmanda seisuse otsus tulla eraldi kokku ja moodustada Rahvuskogu kujunes Prantsuse revolutsioon esimeseks vaatuseks. Põgenes pärast revolutsiooni Pariisist. Hukati 1793. Maria Theresia (1717-1780) : Austria ertshertsoginna, Ungari ja Böömimaa kuninganna. Sai 1740 pragmaatilise sanktsiooni alusel Habsburgide pärusmaade valitsejaks. Valitses 1756-80 oma poja Joseph II-ga. Algatas Austria majandust tugendavaid reforme. Richelieu, Armand Jean du Plessis de, hertsog (1585-1642) : Prantsuse kardinal ja riigitegelane. Alates 1642 Louis XIII esimene minister, oli valitususes domineerival positsioonil ja üks peamisi Prantsuse absolutismi rajajaid. Tänu temale tõsis Prantsusmaa Habsburgide peamiseks rivaaliks
• Parandab riigi suhteid kirikuga • Kontinentaalblokaad, Reini Liit Suhted • 1794 Napoleon Bonaparte kihlus jõukast Marseille kaupmeheperekonnast pärit Désirée Claryga • Napoleone Buonaparte abiellus 1796. aastal Joséphine de Beauharnais'ga (1763–1814), kes oli prantsuse poliitiku ja kindrali Alexandre de Beauharnais' (1760–1794) lesk. Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal. • Samal aastal abiellus Napoleon Austria ertshertsoginna Marie Luisega (1791–1847). Abielust sündis poeg Napoléon Francis Joseph Charles Bonaparte (1811–1832), kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikest aega Prantsusmaa keiser. • Napoleonil oli lapsi ka abieluvälistest suhetest: • Krahv Charles Léon (1806–1881), suhtest Louise Catherine Eléonore Denuelle de la Plaignega • Krahv Alexandre Joseph Colonna-Walewski, suhtest krahvinna Marie Walewskaga • Lisaks võisid tema lapsed olla ka:
See kes ei suutnud kaasa joosta tallati surnuks. Kõige selle põhjustajaks oli üks rakett, mis oli liiga vara süttinud ning süüdanud põlema pabergirlandi, mis kukkus platsi keskele, täpselt sinna, kus hoiti tervet raketivaru. Need hakkasid nüüd järjestikku süttima ning läbi inimhulga sööstma. Tagajärg oli kohutav. Tol päeval oli Louis XV väljak tohutu ehitusplats mis oli segamini pööratud. See oli tõeline katastroof, millega lõppesid hilisema Louis XVI ja ertshertsoginna Maria Antonia ehk Marie- Antoinette pulmapidustused. Sel päeval hukkus 132 inimest. Sellest kuuldes annetasid nad oma erakassast raha ohvrite toetuseks. Maria Antonia ehk Marie- Antoinette Marie-Antoinette sündis 1755 Viinis Austria keisri Franz I ja Maria Theresia noorima tütrena. Üsna varakult plaanitseti tema mehelepanekut Prantsuse troonipärijale
Paralleelsed elulood Marie Antoinette ja Anne Boleyn Marie Antoinette Marie Antoinette (Maria Antonia Josephina Johanna) sündis 2. novembril 1755. aastal Viinis, Austrias. Ta oli pärit Tudorite dünastiast, tema isa oli Saksa-Rooma keiser Franz I ning ema oli Maria Theresia, Austria ertshertsoginna ning Ungari kuninganna. Marie Antoinette kasvas koos oma vanema õe, Maria Carolinaga ning nad olid väga lähedased. Marie Antoinette õppis mängima klavessiini ja ka esines õukonnas. Lisaks oli ta suurepärane tantsija. Kuna tema ema eelistas talle ta vanemat õde, ertshertsog Maria Christinat, oli Marie Antoinette tihtipeale hooletusse jäätud. Ta ise kirjeldas oma suhteid emaga kui aukartusel põhinevat hirmu
põhjus võis olla, et tema pikkust mõõdeti prantsuse, mitte inglise jalgades. Teised allikad põhjendavad müüti sellega, et Napoleon ümbritses ennast pikkade kaardiväelastega ning tundus seetõttu lühem. Isiklik elu Napoleone Buonaparte abiellus 1796. aastal Joséphine de Beauharnais'ga (17631814), kes oli prantsuse poliitiku ja kindrali Alexandre de Beauharnais' (17601794) lesk. Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal. Samal aastal abiellus Napoleon Austria ertshertsoginna Marie Luisega (17911847). Abielust sündis poeg Napoléon Francis Joseph Charles Bonaparte (18111832), 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikest aega Prantsusmaa keiser. Napoleonil oli lapsi ka abieluvälistest suhetest. Kasutatud allikad: 1. https://et.wikipedia.org/wiki/Napoleon_I 2. http://www.director.ee/napoleon-mees-kes-muutis-euroopat/ 3. http://miksike.ee/docs/referaadid2006/napoleon_kauraare.htm
4000 türgi sõjavangi, keda ta oli lubanud ellu jätta Jaffa kindluse alistamisel). Napoleon oli ka tujukas. Ta võis sattuda raevuhoogudesse, aga mõnikord olid need ka teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada. Lisaks kõigele põdes ta ailuroobiat (ailuroobia on hirm kasside ees). 3.2. Naised ja lapsed 1796.aastal abiellus Napoleon 1. Korda Joséphine de Beauharnais'ga. Nende abielu kestis 14aastat. Nad lahutasid 1810. aastal Samal aastal abiellus Napoleon Austria ertshertsoginna Marie Luisega (17911847). Abielust sündis poeg Napoléon Francis Joseph Charles Bonaparte (1811-1832), kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikes aega keiser. Napoleonil oli lapsi ka abieluvälistest suhetest: · Krahv Charles Léon (18061881), suhtest Louise Catherine Eléonore Denuelle de la Plaignega · Krahv Alexandre Joseph Colonna-Walewski, suhtest krahvinna Marie Walewskaga Lisaks võisid tema lapsed olla ka:
1796 - abiellub Josephine de Beauhar- nais'iga ja saab armee ülemjuhatajaks Itaalias, kus purustab järgmisel aastal austerlased. 1798 1799 - Egiptuse sõjakäik lõpeb Napoleoni kiire tagasipöördumisega Pariisi, kus ta viib läbi riigipöörde, saades esimeseks konsuliks. 1804 - kuulutab end keisriks. 1805 - Austerlitzi lahingus purustab Napoleon Venemaa, Austria ja Preisi väed, kuid Trafalgari merelahingus alistavad inglased prantslased. 1810 - lahutab Josephine'ist ja abiellub Austria ertshertsoginna Marie Louisega, järgmisel aastal sünnib poeg. 1811 - Vene tsaar Aleksander I väljub Napoleoni kehtestatud kontinentaalsüsteemist Inglismaa vastu. 1812 - otsustab Napoleon Venemaad karistuseks rünnata, kuid sõjakäik kukub läbi. 1813 - Leipzigi lahingus purustatakse Napoleoni väed. 1814 - koalitsiooniväed sisenevad Pariisi, Napoleon saadetakse Elbale. 1815 - Napoleon põgeneb Elbalt, on 100 päeva võimul, kuid purustatakse taas Waterloo lahingus. Napoleon saadetakse St Helena saarele.
oli ka väga suur peatükk tema elust. Tema valitsemise ajal toimus palju sõdasid ja ka palju häid asju. Abielu ja lapsed Napoleone Buonaparte abiellus 1796. aastal Joséphine de Beauharnais'ga (17631814), kes oli prantsuse poliitiku ja kindrali Alexandre de Beauharnais' (17601794) lesk. Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal. Samal aastal abiellus Napoleon Austria ertshertsoginna Marie Luisega (17911847). Abielust sündis poeg Napoléon Francis Joseph Charles Bonaparte (1811-1832), kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikes aega keiser. Napoleonil oli lapsi ka abieluvälistest suhetest: Krahv Charles Léon (18061881), suhtest Louise Catherine Eléonore Denuelle de la Plaignega Krahv Alexandre Joseph Colonna-Walewski, suhtest krahvinna Marie Walewskaga Lisaks võisid tema lapsed olla ka: Karl Eugin von Mühlfeld, suhtest Victoria Krausiga
purustab järgmisel aastal austerlased. 1798 – 1799 - Egiptuse sõjakäik lõpeb Napoleoni kiire tagasipöördumisega Pariisi, kus ta viib läbi riigipöörde, saades esimeseks konsuliks. 1804 - kuulutab end keisriks. 1805 - Austerlitzi lahingus purustab Napoleon Venemaa, Austria ja Preisi väed, kuid Trafalgari merelahingus alistavad inglased prantslased. 1810 - lahutab Josephine’ist ja abiellub Austria ertshertsoginna Marie Louisega, järgmisel aastal sünnib poeg. 1811 - Vene tsaar Aleksander I väljub Napoleoni kehtestatud kontinentaalsüsteemist Inglismaa vastu. 1812 - otsustab Napoleon Venemaad karistuseks rünnata, kuid sõjakäik kukub läbi. 1813 - Leipzigi lahingus purustatakse Napoleoni väed. 1814 - koalitsiooniväed sisenevad Pariisi, Napoleon saadetakse Elbale. 1815 - Napoleon põgeneb Elbalt, on 100 päeva võimul, kuid purustatakse taas Waterloo lahingus. Napoleon saadetakse St Helena saarele.
1715. aastast kuni surmani. Riigivalitsemisest eriti osa ei võtnud, teda mõjutasid tugevalt tema soosikud ja armukesed. On läinud ajalukku temale omistatud lausega: "Pärast meid tulgu või veeuputus!" Prantsusmaa oli ka tema ajal tugevaim Euroopa riik, kuid hakkas oma positsiooni aegamööda kaotama. Suurenes (Valgustuse mõjul) rahulolematus feodaalkorraga. Louis XV suri rõugetesse. Louis XVI- oli viimane prantsusmaa ja Navarra kuningas enne revolutsiooni. 1770 abiellus ta Austria ertshertsoginna Marie Antoinette'iga, kellega tal oli kaks poega ja kaks tütart. Iseloomult oli Louis XVI usklik, õiglane ja kohusetundlik, armastas lihtsat eluviisi ja füüsilist tööd, kuid otsustusvõimetu ega omanud ülikute silmis kuninglikku autoriteeti ega aadliku elegantsi. 6. veebruaril 1778 sõlmis Prantsusmaa liidu USA-ga ja toetas viimast sõjas Suurbritannia vastu, kuid ei saavutanud midagi peale uute võlgade. Sisepoliitikas oli Louis XVI valitsuse peamiseks probleemiks järjest süvenev
riigijuhtimise teistes valdkondades suhteliselt edukas, pidas tihti sõdu ning püüdis oma varandust pidevalt kasvatada. Samuti oli ta kõrgelt haritud, oskas paljusid keeli, tegeles musitseerimise ning filosofeerimisega. · Louis XVI oli viimne Prantsusmaa ja Navarra kuningas enne revolutsiooni 10. maist 1774 14. septembrini 1791 ja prantslaste kuningas 14. septembrist 1791 21. septembrini 1792. Ta krooniti Reimsis 11. juunil 1775. 16. mail 1770 abiellus ta Austria ertshertsoginna Marie Antoinette'iga, kellega tal oli kaks poega ja kaks tütart. · Voltaire oliprantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest.Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles tasallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II. · J
kunstnikuks juba oma eluajal. 1602. aastal m��rati ta Antwerpeni maalikunstnike gildi juhiks. Jan Brueghel vanem reisis palju �le terve Euroopa. Oma kolmeaastase reisi ajal Itaaliasse 1590ndate aastate keskpaigas sai ta endale patrooniks kardinal Federigo Borromeo, keda vaimustasid Bruegheli maalide ebareaalsed avarused ja ootamatud vaatenurgad, mis kombineerusid lillede ja loomadega. 1606. aastal sai Brueghelist Madalmaade l�unaosas valitsenud ertshertsog Alberti ja ertshertsoginna Isabella �uekunstnik. Selle auv��rse positsiooni s�ilitas ta elu l�puni. Jan Brueghel vanema tuntuim kaast��line oli tema s�ber Pieter Paul Rubens. Jan Samet-Bruegheli maalid kuuluvad paljude t�htsamate muuseumite kollektsioonidesse, n�iteks Alte Pinakothek, M�nchen, Saksamaa; Riiklik Ermitaa�, Sankt-Peterburg, Venemaa; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; National Gallery,
annaabi.ee 
