neile öelda, et nad ei vaja enam nende abi, kuid siis võttis üks mees Kristiinast kinni ning ütles midagi, millest esialgu oli raske aru saada, kuid siis sai Kristiina aru, et mees tahab tema rahakotti ja ühte suudlust. Kristiina palus appi Neitsi Maarjat ja kuulis siis põhjapoolt tulevaid hobuseid. Need olid kolm meest. Lõpuks saadi kahest välismaalasest lahti ja mehed olid nõus viima tüdrukud kloostrisse. Ingebjorg tegi ettepaneku minna ringiga, kuna üks meestest, Erlend Nikulausepoeg, talle meeldima oli hakanud. Sellegipoolest sõitsid ühel hobusel Kristiina ja Erlend. Kohale jõudes jätsid Kristiina ja Erlend üsna kohmekalt hüvasti. Mõned nädalad pärast seda kuulis Kristiina ühelt oma kloostrikaaslaselt, et Ingebjorg käis salaja Erlendiga kohtumas ning Erlend oli pidevalt Kristiina järele küsinud. Kristiina tundis sellest põhjendamatut rõõmu ning ta nägi vaeva, et peita oma naeratust. 20
Sari Klassikalised lood, ER 2002 · "Gymnadenia" (romaan). Tõlkinud Elvi Lumet, ER 2003 · põõsas" (romaan). Tõlkinud Elvi Lumet, ER 2005 6 Romaanitriloogia ,,Kristiina lauritsatütar" Esimeses raamatus (1920) kujutatakse nimitegelase küpsemist seitsmeaastasest tüdrukust nooreks naiseks, tema armastuse sündimist ja kujunemist. Teine raamat räägib nimitegelase elu oma mehe Erlend Nikulausepoja pärustalu perenaisena, tema pingutustest laokilejäetud talu jaluleaitamiseks ja oma laste tuleviku kindlustamisest, kuni Erlend, keda süüdistatakse kuningavastase vandenõu organiseerimises, kaotab nii talu kui ka muu vara. Kolmas raamat viib lugeja tagasi Kristiina Lauritsatütre isakodusse Jorundile, kus mööduvad tema elu viimased kümmekond aastat. Seal kaotab ta oma mehe, lähevad mööda ilma laiali tema pojad ja sealt lahkub elu lõpul ka tema ise, leides
Tõlkinud ja järelsõna: Elvi Lumet. Sari Klassikalised lood, ER 2002 · "Gymnadenia" (romaan). Tõlkinud Elvi Lumet, ER 2003 · põõsas" (romaan). Tõlkinud Elvi Lumet, ER 2005 Romaanitriloogia ,,Kristiina lauritsatütar" Esimeses raamatus (1920) kujutatakse nimitegelase küpsemist seitsmeaastasest tüdrukust nooreks naiseks, tema armastuse sündimist ja kujunemist. Teine raamat räägib nimitegelase elu oma mehe Erlend Nikulausepoja pärustalu perenaisena, tema pingutustest laokilejäetud talu jaluleaitamiseks ja oma laste tuleviku kindlustamisest, kuni Erlend, keda süüdistatakse kuningavastase vandenõu organiseerimises, kaotab nii talu kui ka muu vara. Kolmas raamat viib lugeja tagasi Kristiina Lauritsatütre isakodusse Jorundile, kus mööduvad tema elu viimased kümmekond aastat. Seal kaotab ta oma mehe, lähevad mööda ilma laiali tema pojad ja sealt lahkub elu lõpul ka tema ise,
odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. 1909. aastal korraldati Tartus Tallinna tänava spordiväljakul ja Tallinnas "Lootuse" aias võistlused, millest on loetud Eesti kergejõustiku sündi. Siis võisteldi võidujooksus, palliheitmises, hüpetes ja odaviskes - ühesõnaga nendel aladel, mis täna mahuvad ühise nimetaja alla kergejõustik. 2009. aastal oli eesti kergejõustiku sajas juubel. Selle puhul anti valja Erlend Teemägi poolt kirjutatud raamat"Eesti kergejõustik 100 ,,Raamat annab ülevaate Eesti kergejõustiku ajaloost. Nüüd 2011 on eesti kergejõustik 102 aastane. Kergejõustiku niiöelda sünnist on eestlased sellega palju tegelenud. Kui võrrelda maailma ja eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustiku aladel ei ole eestlased nii
sajule õnnestus maailmarekord ületada. Esimene päev 100m 12,3 kaugus 6.59 kuul 12.92 kõrgus 1.75 400 m 55,0. teinepäev 110 m tõkkejooks 17,0(Eesti rekord) Ketas 39.64 teivas 3.40 oda 62.20 1500 m 5.11,3. 1912. aasta tabeli järgi saavutas Klumberg Helsingis maailmarekordiks 8147,505, 1920. aasta tabeli järgi 7485,610 punkti. 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel võitis Klumberg kümnevõistluses pronksi. Kasutatud kirjandus Erlend Teemägi ,,Eesti kümnevõistlus läbi aegade.'' Juhan Unger ,,Sportimisel on reeglid.'' http://www.kergejoustik.ee http://www.decathlon2000.ee/est/index.php http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCmnev%C3%B5istlus http://www.poldotsa.ee:8080/decathlon/info.jsp Ann Finlayson ,,Decathlon Men.'' Lauri Pihkala ,,Spordi õpetus.'' http://www.eok.ee/
mitmevõistlusena aastal 1909. Eesti kergejõustiku esimese kümnendi suurkujud olid mitmevõistlejad Johannes Villemson, Anton Ohaka, Bernhard Abrams, Eduard Hiiop, Aleksander Klumberg-Kolmpere. Mitmevõistluse traditsioonid Eestis on tugevad olnud läbi aegade, kus igal ajastul on olnud oma suurkujud- Heino Lipp, Uno Palu, Rein Aun, Heino Tiik jpt. Põhjalikuma ülevaate mitmevõistluse arengust annab Erlend Teemägi koostatud raamat "Eesti mitmevõistlus läbi aegade". Mitmevõistluse juures eraldi tähelepanuvääriv on asjaolu, et alates 1971. aastast on olemas Eesti Televisiooni eestvedamisel alguse saanud noortele mõeldud võistlussari "TV-10 olümpiastarti". Antud võistlussari lähtub mitmevõistluse iseloomust ja laste mitmekülgsest arendamisest spordis. Läbi selle võistlussarja on kergejõustiku juurde jõudnud nii mõnedki tänased tipud.
Põltsamaa Ühisgümnaasium Eesti kergejõustik 2009 uurimustöö ***** 12.kl juhendaja: ***** Põltsamaa 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Mis on kergejõustik? 4 2. Rahvusvahelised kergejõustiku tiitlivõistlused 2009. aastal 5 2.1 Torino Euroopa sisemeistrivõistlused 5 2.2 Maailmameistrivõistlused Berliinis 6 3. Eesti edukamad kergejõustiklased aastal 2009 8 3.1 Gerd Kanter 8 3.2 Ksenija Balta 9 3.3 Mikk Pahapill 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus ...
tõi meile koju igasugu huvitavaid loomi, ükskord näiteks ahvi! Peale selle veel suved Lõuna- Eestis või lastelaagrites, kõigest sellest võiks kirjutada mitu paksu raamatut. Võib-olla kunagi kirjutangi," lubab Kass. 3. Mõjutajad 3.1 Kirjanikud Raamatumaailma koduleheküljel on Kristiina Kass märkinud oma profiilis mõjutajateks järgmised kirjanikud: Astrid Lindgren, Roald Dahl, Ole Lund Kirkegaard, Erlend Loe, Annie M. G. Schmidt, Jacqueline Wilson, Thorbjörn Egner. Dahli mõju on tunda näiteks "Samueli võlupadjas". Kristiina on öelnud, et ta oli lihtsalt Roald Dahli uimas või dopingu all, kui ta neid lugusid kirjutas. Teiseks oluliseks mõjutajaks peab ta Astrid Lindgreni, kes oli lapsena üks Kassi suurimaid lemmikuid. 5 3.2 Vanemad
Kas kohtu tegevus on kooskõlas seadusega? Ei ole- TsMS § 260 lg.1 kohaselt kuulatakse tunnistajad üle üksteisest eraldi ja ülekuulmata tunnistajad ei või viibida asja arutamise ajal saalis. Ülekuulatud tunnistaja jääb istungisaali kuni kohus lubab tal lahkuda. Seega tunnistaja Varbi puhul oli toiming korrektne, tunnistaja Arusoo ülekuulamisel aga rikuti korda ja selle tunnistaja ütlus tõendina on kõlbmatu. 21. Tartu Maakohus sai Lääne Maakohtult erinõude Tartu maakonnas elava Erlend Seljamaa ülekuulamiseks tunnistajana. Määratud päeval ilmus tunnistaja kohale. Kohus hoiatas teda teadvalt vale ütluse andmise või ütluste andmisest keeldumise eest, võttis vande ja küsitles tunnistajat nende asjaolude kohta, mis olid erinõudes märgitud. Kohtuniku allkirjaga protololli saatis kohus kohe ära Haapsallu. Kas Tartu Maakohus talitas õigesti? Erinõude korras tõendi kogumist reguleerib TsMS § 240 ja vastava tõendi kogumise säte. E. tunnistaja ülekuulamise kord
sihikindlus oli kuldaväärt. Võib öelda, et Heino Lipp lahkus ilma suurvõistluste medaliteta, ta oli tiitliteta mees, keda austatakse ja hinnatakse spordiringkonnas ka peale tema surma. Olümpiamängudel ja Euroopameistrivõistlustel võistlemast takistas punavõim. Raamatut ainult Heino Lipu eluloost kirjutatud ei ole, küll aga olen üpriski kindel, et see peagi tehakse.Tegemist on ju ühe Eesti spordi suurkujuga. Pikemalt on raamatu materjali kasutada vaid 1963. aastal välja antud Erlend Teemägi raamatus ,,Spordimehe sünd." Huvitavaid ja õpetlike fakte ning kirjeldusi leiab nii Teemägi raamatust, kui erinevatel aegadel kirjutatud ajaleheartiklitest. Seega olengi suurimat tähelepanu pööranud Lipu katsumustele teel tippu. Lisaks olen võrrelnud Lippu ka teiste kergejõustiklastega. Samuti mõned paralleelid tänapäeva ja Nõukogude aja olukorraga, kuhu jäävad Heino Lipu parimad aastad spordis. 1 1
Kõik peab aga millestki algama. Sellepärast kasutasin oma töös põhiliselt endise olümpialase ja teeneka treeneri Gerry Carr kirjutatud raamatut ,,Kergejõustiku alused". Raamatust leidsin kergejõustiku liigituse , mis omakorda tekitas huvi nii kehalise kasvatuse tundide vastu kuni olümpiamedali võitjateni. Eestile oli 2009 aasta suvi oluliseks verstapostiks kergejõustikus. Eesti kergejõustik sai 100 aastaseks. Selle puhul anti valja Erlend Teemägi poolt kirjutatud raamat ,,Eesti kergejõustik 100" Raamat annab ülevaate Eesti kergejõustiku ajaloost.(3) Nii auväärse juubeli puhul andis Eesti post 22.septembril 2009 välja postmargi ,,Eesti kergejõustik 100".(4) 3 2. Kergejõustiku ajalugu Kergejõustiku ajaloo stardihetkeks saab lugeda antiikaja esimesi olümpiamänge, Vana Kreeka olümpiamänge, mis toimusid pärimuse järgi 776 a.e.Kr ja võisteldi nn
1840ndatel. Rahvamuinasjuttude rahvalikul keelel oli suur tähtsus norra kirjakeele ja norra kirjanduse kujunemisel. 20. sajandi esimese poole mõjukamad kirjanikud olid Sigrid Undset ja Knut Hamsun, kes mõlemad olid poliitiliselt konservatiivsed. Mõlemad on saanud Nobeli kirjandusauhinna. Teise maailmasõja järel oli norra kirjandus väga mitmekesine, ulatudes Jens Bjørneboe ja Agnar Mykles kultuuriradikalismist Dag Solstadi vasakradikaalse modernismini ja Erlend Loe naivismini. Tänapäeva autoritest on tuntud Jan Kjærstad, Lars Saabye Christensen ja Erik Fosnes Hansen. Jon Fosse on Henrik Ibseni kõrval mängituim norra näitekirjanik; 21. sajandi alguses oli ta Euroopa mängituim nüüdiskirjanik. On ka populaarseid krimikirjanikke, kelle seas on Gunnar Staalesen ja Anne Holt. Kunst Algupärane norra maalikunst kujunes välja maastikumaalist 19. sajandi alguskümnenditel.
annaabi.ee 
