Leidsid 13 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Erkki-Sven Tüür". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muusika, sümfoonia, helilooja, ooper, varase, festivali, nyyd, roots, juha, aastapreemia, sumera, gregooriuse, kollektiivide, magma, exodus, insula, minimalism, mõistega, esietendus, 1959andanud, õppinud, ansambel, repertuaarist, ansamblile, elektronmuusika, karlsruhe, teatriakadeemias, tuntuks, cantus, hääled, antidolorosum, ilmnes, euroopaliku,,Antidolorosum LOOMING Juba esimestes kompositsioonides ilmnes Erkki-Sven Tüüri võime sünteesida erinevate stiilide elemente. Neis on euroopaliku ja orientaalse kultuuri jälgi, gregooriuse koraali ja barokkmuusikale omase väljenduslaadi põimumist rock-muusikaga. Ehkki Tüüri näol on tegemist pidevalt areneva, muutuva heliloojaga, on tema loomingule üldiselt omane erinevate stiilijoonte ja kompositsioonitehnikate kõrvutamine-vastandamine. Tema muusikas võib leida varase mitmehäälsuse ja baroki sugemeid, minimalismi ja rock- muusikat, diatoonikat ja 12-toonilist seeriatehnikat. Helikeelele on iseloomulik nii polüfooniliste liinide selgus ja klastrite kõlamass kui ka improvisatsiooniline vabadus kõrvuti rangelt piiritletud rütmiga. See kõik on sulandunud loomulikuks ja mõjuvaks tervikuks. Paljud Tüüri teosed on varustatud pealkirjadega, mis aitavad paremini mõista teose struktuuri või muusikalise arengu eripära. Samas ei tähista need
TALLINA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Erkki-Sven Tüür Muusikajaloo referaat Koostaja: Kristjan Tikk 11a Juhendaja: Aaro Pertmann Tallinn 2012 Erkki-Sven Tüür on sündinud 16. oktoobril 1959 Kärdlas. Ta on eesti helilooja ning Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1985. Erkki-Sven Tüür alustas oma muusikuteed 1970. aastate teisel poolel progressiiv-rocki ansambli "In Spe" liidrina, olles mõjutatud King Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite "Yes" ja "Genesis" loomingust. Tema professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel. Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika. Ta on kirjutanud kaheksa sümfooniat, mitmeid instrumentaalkontserte, kammerteoseid ja ooperi. Tüüri varasemas
.....................3 Looming................................................................................................4 Kokkuvõte.............................................................................................6 Kasutatud kirjandus...............................................................................7 Sissejuhatus Hiiumaal, Kärdlas sündinud Erki- Sven Tüürist on saanud üks eesti mängitumaid heliloojaid maailmas. Tema muusika on erinev nii zanritelt kui koosseisudelt. Erkki-Sven Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljade ja 12-tooni muusika. Alates Neljandast sümfooniast ("Magma") iseloomustab Tüür oma muusikat mõistega "vektoriaalne meetod", märkides: "Olulisim erinevus varasema lähenemisega võrreldes on see, et rohujuure tasandil on kogu kompositsiooni aluseks nn
· Vokaalteosed · Kammermuusika 8)Kokkuvõte.................................................................................................................11 9)Pildid.........................................................................................................................12 10)Kasutatud kirjandus.................................................................................................13 Sissejuhatus Erkki-Sven Tüür on nüüdisaegne ülemaailmselt kuulus Eesti helilooja.Tema sünnikoht on Hiiumaal,aga praegu elab ta Tallinnas.Ta on menukas helilooja.Üks tema suurimaid teoseid on ooper "Wallenberg". 3 Elulugu Erkki-Sven Tüür sündis 16.oktoobrill 1959 Hiiumaal Kärdlas.Ta on lõpetanud Tallinna Georg Otsa muusikakooli flöödi erialal.Anti Marguste juures õppis ta mõnda aega ka löökpille ja kompositsiooni.1976 aastal rajas ta progressiivse rokk ansambli "Esra" .1979 aastal sai sellest
Ta on kirjutanud viis sümfooniat, mitmeid instrumentaalkontserte, kammerteoseid ja ooperi. Erkki-Sven Tüür õppis löökpillimängu ja flööti Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis (19761980) ning kompositsiooni professor Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna konservatooriumis (19801984). Ta on end täiendanud ka Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhes. 1979. aastal asutas Tüür progressiivrocki ansambli "In spe", mille koosseisus oli helilooja, flötisti, klahvpillimängija ja lauljana tegev aastani 1983. Tüür on töötanud Heliloojate Liidus konsultandina (19831985) ja teatri "Vanalinnastuudio" muusikajuhina (19871999). Aastail 19931995 õpetas ta kompositsiooni Eesti Muusikaakadeemias. Alates aastast 1995 on Tüür vabakutseline helilooja, kelle tööd jõuavad sageli enne kodupublikut maailma lavadele. Läbimurdeteoseks kujunes 1989. aastal valminud "Insula deserta", mille esiettekandele
Balti Assamblee kunstipreemia 1998. aastal. Enamus Tüüri teoseid on plaadistatud ECM-i poolt. Elulugu (16.10.1959- ) Erki- Sven Tüür on sündinud Hiiumaal Kärdlas ja ta on seal ka kasvanud. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakooli flöödi eirialal, õppis ka mõnda aega löökpille ja kompositsiooni. Aastal 1976 rajas ta rokkansambli ,,Ersa" mis muutus 1979. aastal ansambliks ,,In Spe". Tüür oli 1979- 1983 selle ansambli juht, erinevvate flöötide ja klahvpillide mängija ja helilooja. Tüür astus 1980. aastal Tallinna konservatooriumi, kuigi vaimuliku perekonnast pärinemise tõttu tekkis tal muusikakõrgkooli saamisega algul probleeme. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti- ja Meediakeskuses. Ta on töödanud ,,Vanalinnastuudios" ja Eesti Muusikaakadeemias aga 1992. aastast on ta vabakutseline helilooja. 1991
Erkki-SvenTüür (16.10.1959) Hiiumaal Kärdlas sündinud ja kasvanud Erkki-Sven Tüür on lõpetanud Tallinna muusikakooli flöödi erialal. 1976. aastal rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai 1979. aastal ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 1979-1983 selle juht, erinevate flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna konservatooriumi Jaan Räätsa klassi. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti- ja Meediakeskuses. Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 1989-1992 õpetas Tüür Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni, alates 1992. aastast on ta aga vabakutseline helilooja. 1991
ErkkiSven Tüür (16.10.1959 Kärdla) Üks maailmas enim esitatud eesti heliloojaid. Elulugu. Hiiumaal Kärdlas sündinud ja kasvanud ErkkiSven Tüür on lõpetanud Tallinna muusikakooli flöödi erialal, samas õppis ta mõnda aega ka löökpille ja kompositsiooni. 1976. aastal rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai 1979. aastal ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 19791983 selle juht, erinevate flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna konservatooriumi, kuigi vaimuliku perekonnast pärinemise tõttu tekkis tal muusikakõrgkooli saamisega algul probleeme. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti ja Meediakeskuses. Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana
Raimo Kangro (21.09.1949 Tartu - 04.02.2001 Ruila) Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe
kodus lauldi rahvalaule noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpiltuid ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut.1 Biograafia Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 19501951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni. Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis. 19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. 2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste kõrval kõlas tema 1966 kirjutatud ooper "Luigelend" ja Eesti noored elektroonilise muusika viljelejad esitasid Tormise loomingut omas versioonis.2 Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles
Tänapäeva Eesti heliloojad René Eespere (14.12.1953 Tallinn) Helilooja ja pedagoog. René Eespere lõpetas 1972. aastal klaveri erialal ja 1977. aastal kompositsiooni erialal Tallina Riikliku Konservatooriummi. Täiendas end 1977-1979 Moskva konservatooriumi assistentuur-stazuuris Hatsaturjani ja Nikolajevi juhendamisel. On aastast 1979 Eesti Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Looming: Muusikakeskkoolis õppis René Eespere klaveri erialal ja ka tema loomingus on
Teise perioodi tööd on tuntumad. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. Enamasti kasutab ta ladinakeelseid tekste. Pärdi loomingut nimetatakse mõnikord ka postmodernistlikuks. Arvo Pärt on õnnelik helilooja selle poolest, et tema muusikat on hästi mõistetud juba tema eluajal. Pärdi teoseid mängitakse kogu maailmas ja seda on välja antud üle 80 laserplaadi. Jaan Rääts Jaan Rääts sündis 1932.aastal Tartus. Ta on helilooja ja pedagoog ning oli muusikaelu juht nõukogude aastatel. Rääts on kirjutanud valdavalt instrumentaalmuusikat. Jaan Rääts lõpetas 1952
Mederi 1680. ,,Kindlameelne Argenia" (,,Die beständige Argenia"), osalesid gümn.õpilased. Muusika 18saj Eestis Pietistlik õpetus seda esindanud vaimulikud tundsid huvi rahvale hariduse andmise vastu ja püüdsid edendada ka kirikulaulu. Hernhuutlased olid käsitlöölised-jutlustajad kes levitasid väga tundelist, müstikasse kalduvat usku. Üldlaulupeod 1869 I laulupidu. Zanr oratoorium pärit 17.saj E. De 'Cavalieri ,,Hinge ja keha etendus." Lavastamata ooper. Pärit Itaaliast. Passion oratooriumi erikuju, räägib Kristuse kannatustest (Bach ja Händel). Valga Cimze seminar. Ei öeldud orkestrid vaid pillikoorid. I üldlaulupidu seotud laulu- ja mänguseltsidega. 1865 esimesed laulu- ja mängu seltsid Estonia ja Vanemuine, Narvas Ilmarine, Pärnus Endla, Viljandis Koit. I üldlaulupidu toimub Tartus, korraldab Vanemuine. Algataja J. Voldemar Jannsen. Teine tugev korraldaja Karl Robert Jakobson. 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu
annaabi.ee 
