ÜLDREEGEL ERIREEGEL 1. Mõistereegel 1. Konteksti reegel Kui sõna ühendisse kuuluvad a) üldreegeli järgi kokku sõnad moodustavad tervikliku kirjutatud sõnad kirjutatakse mõiste, siis need sõnad lahku, kui esimesel sõnal on kirjutatakse kokku. Kui ei teki laiend. uut mõistet, siis lahku. Nt: valge bussi juht Nt: väike mees ; väikemees b) üldreegli järgi lahku üle pea ; ülepea (üldse) kirjutatud sõnad kirjutatakse kogu aeg (pidevalt; koguaeg kokku kui on vaja vältida (aegade summa) kahemõttelisust 2.Vormireegel Nt: kooli lõpetamine > Nimetava kujuline, lühenenud, iga koolilõpetamine seotud tüvega sõna kirjutatakse koguduse liige > järgneva sõnaga kokku. iga koguduseliige Nt: 2. Sagedus reegel haridusministeerium( haridus Üldreegi alusel ...
tähelepanu. Kas auto kasutada andmine Markole OÜ Hunt poolt isiklikeks sõitudeks on kvalifitseeritav kuidagi maksustatava asjana? Oma olemuselt on auto kasutada andmine isiklikeks sõitudeks erisoodustus. Kui on tegemist erisoodustusega. Mis maksudega erisoodustus maksustatakse? Tulumaks ja Sots maks. Kuidas määratakse üldiselt erisoodustuse maksustatavat väärtust, millelt tuleb neid tulu ja sots makse maksta – üldreeglina TURUHIND. Nüüd on kehtestatud üks erireegel sõiduautode kohta. Sõiduautode kohta on §48 kus öeldakse, kui erisoodustuseks on tööandja sõidu auto kasutamine töötaja poolt isiklikult otstarbel, on erisoodustuse maksimaalseks määraks 256€ ilma arvestuse pidamiseta, ja samas viitab see § erisoodustusehinna määramise korrale, mis ütleb seda, et kui tööandja peab arvestust isiklike sõitude kohta siis võib maksustada kilomeetri hindamist sõltuvalt auto vanusest hinnast kubatuurist kas 0,2€/km või 0,3€/km
Tagajärje delikti süüteo koosseisu kuulub tagajärg ja põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel,kusjuures igal konkreetsel juhul tuleb seostada tagajärge ja tegu,ning seostada süüdlasega.Enamjaos on deliktid materjaalsed. (tapmised,röövimised) §320 valeütlus,valetamine(formaalne) §234 salakuulamine (formaalne) Põhi-ja kõrvaldelikt Tihti põhidelikti kõrvale võib moodustada kõrvaldelikti.Põhi ja kõrvaldelikt on eri ja üldnormi vahekorras,kehtib õiguse erireegel et üld ja erinormi korral kohaldatakse erinormi.Üld ja erinorm ei moodusta süüteo kogumit,nad konkureerivad omavahel ja kohaldamisele kuulub vaid erinorm. On kvalifitseeritud koosseis,põhikoosseis ja priviligeeritud koosseis. Põhikoosseisu tavad on lg.1 kirja pandud s.o. tegelik koosseisu sisu kvalifitseeritud koosseis on raskendav koosseis(lg.2,lg.3),priviligeeritud koosseis on kergendav koosseis. Korduv süütegu Korduvad süüteod jaotatakse faktilisteks ja juriidilidteks.
tekkinud. Tõlgendamine Tsiviilseaduse sätteid tuleb vaadelda kontekstis ja tõlgendada neid süsteemselt koos seaduse teiste sätetega. Arvestada tuleb üld- ja erinormi vahekorda. Kui puudub õigussuhet konkreetset reguleeriv säte, kohaldataks sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedast suhet (seaduse analoogia). Sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest (õiguse analoogia). Tarbijaõiguses kehtib erireegel, mis annab ebaselgete kokkulepete tõlgendamisel eelise tarbijale. 3. Tühine tehing Tühine tehing ei oma algusest peale õiguslikke tagajärgi (TSÜS § 84 lg 1), tühisest tehingust ei teki pooltele õigusi ja kohustusi. Tehingu tühisuse alused on sätestatud TSÜS §-des 86-89. 4. Tehingu tühistamise mõiste Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada
misega . Hüvitada tuleb samuti kahju suurenemise ärahoidmiseks või kahju tagajärgede leevendamiseks rakendatud mõistlike abinõudega seotud kulud ning nende abinõude rakendamisest tekkinud kahju. ( 133 lg 1). Keskkonna alal on laialt rakendatav suurema ohu allika valdaja kohustus hüvitada ohu allikast tulenev kahju (VÕS 1056). * 1058 lg 2 erireegel, mis pöörab ümber põhjusliku seoses tõendamise kohustuse: Kui ohtlik ehitis või asi võis kahju põhjustada, eeldatakse, et kahju põhjustati ehitisest või asjast lähtuva erilise ohu tagajärjel. See ei kehti, kui ehitist või asja on nõuetekohaselt käitatud ja käitamine ei olnud häiritud. Eriseadustest tuleb mitmeid erireegleid hüvitatava kahju aluste ja ulatuse suhtes. Näiteks:
Millised sooritussuhted on kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu täitmise korral ning kuidas toimub sellisel juhul alusetust rikastumisest tulenev tagasitäitmine? Küsimus 1030 kohaldamisest. Erinevus eelmisest: lepitakse juba lepingu sõlmimisel kokku, et B täidab oma kohustused C-le. Sisuliselt: B-l võimalus valida kumma vastu ta oma nõude esitab. Tegemist ei ole solidaarvõlgnikega! Teise lepingupoole (antud juhul A) heausksuse korral erireegel 1030 lg 2: Sellisel juhul saab tagasitäitmist nõuda ainult saajalt (C-lt). 3-2-1-136-06 : Riigikohus kinnitab valikuõigust kumma vastu oma tagasitäitmise nõue esitada 62. Kuidas toimub alusetust rikastumisest tulenev tagasitäitmine juhul, kui pärast nõude loovu- tamist on võlgnik teinud soorituse uuele võlausaldajale ning selgub, et nõuet polnud olemas? Seda reguleerib 1031. A-l on nõue B vastu; seejärel ta loovutab oma nõude C-le
tekkinud. Tõlgendamine Tsiviilseaduse sätteid tuleb vaadelda kontekstis ja tõlgendada neid süsteemselt koos seaduse teiste sätetega. Arvestada tuleb üld- ja erinormi vahekorda. Kui puudub õigussuhet konkreetset reguleeriv säte, kohaldataks sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedast suhet (seaduse analoogia). Sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest (õiguse analoogia). Tarbijaõiguses kehtib erireegel, mis annab ebaselgete kokkulepete tõlgendamisel eelise tarbijale. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Tava on seaduse kõrval teiseks tsiviilõiguslikuks allikaks. Praktika tähendab käitumisreegleid, mida pooled on vabatahtlikult pikema aja jooksul oma suhetes kujundanud, kasutanud ja täitnud. Lepingupooled ei saa lepingus kokkuleppeliselt välistada ülaltoodud õiguse
mängumaailma. Abstraktsed normid jagunevad kaheks: a.i..a.i.1.Reeglid norm, mis saab olla täidetud või mittetäidetud. Põhiseaduses on väga raske tuvastada reegel. (§21 lg2) Alati peame arvestama, et põhiseadus on elastne, see eeldab põhiseaduse tõlgendajat vastutustunnet. §167 (põhiseaduse muutmises on reeglid) Nt 3/5 on reegel, see saab olla täidetud või mittetäidetud. Reeglid kehtivad kategooriliselt, va siis kui kehtib erand. Erireegel tühistab üldreegli. Nt klassist ei tohi lahkuda, aga lahkuda tohib siis kui on erand tuletõrjealarm. Kui on ettenähtud õiguslik tagajärg, siis see tagajärg peab kehtima. a.i..a.i.2.Printsiibid elastsed normid, käsud optimeerida. Peame leidma tasakaalu kahe vastassuunalise õiguspõhimõtte vahel. Kui ühel pool on väljendusvabadus, siis teisel pool on au ja väärikus. Puutumatu au, rikkumatu au. Mõlemad nõuavad võimalikult
kohustuse täitmise tähtpäev, siis ei saa eeldada ennetähtaegse täitmise vastuvõtmisel ka vastusoorituse tegemist enne kokkulepitud tähtpäeva. Kohustuse täitmine ühekorraga ja ositi Vastastikuste kohustuste täitmine peab toimuma üheaegselt, kui üheaegne täitmine on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti (VÕS § 82 lg 5). Lepingu sõlmimisel tuleks seega vastava huvi olemasolul leppida kokku täitmise järjekord. Erireegel on kehtestatud lepinguliste soorituste kohta, mida üks pool peab täitma teatud ajavahemiku jooksul ja teine pool võib teha soorituse ühekorraga. Siis eeldatakse, et ühekorraga täidetav kohustus tuleb täita pärast seda, kui teatud ajavahemiku jooksul täidetavad kohustused on täidetud (nt teenuste osutamine pikema aja jooksul, mille järel peab teine pool tasuma osutatud teenuste eest). Täitmise 28
kohustuse täitmise tähtpäev, siis ei saa eeldada ennetähtaegse täitmise vastuvõtmisel ka vastusoorituse tegemist enne kokkulepitud tähtpäeva. Kohustuse täitmine ühekorraga ja ositi Vastastikuste kohustuste täitmine peab toimuma üheaegselt, kui üheaegne täitmine on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti (VÕS § 82 lg 5). Lepingu sõlmimisel tuleks seega vastava huvi olemasolul leppida kokku täitmise järjekord. Erireegel on kehtestatud lepinguliste soorituste kohta, mida üks pool peab täitma teatud ajavahemiku jooksul ja teine pool võib teha soorituse ühekorraga. Siis eeldatakse, et ühekorraga täidetav kohustus tuleb täita pärast seda, kui teatud ajavahemiku jooksul täidetavad kohustused on täidetud (nt teenuste osutamine pikema aja jooksul, mille järel peab teine pool tasuma osutatud teenuste eest). Täitmise 28
õiguse eest vastavalt kustutatud õiguse endisele järjekohale. Isik, kelle õigus sundtäitmisega lõpeb, võib TMS § 108 lg 2 esimese lause järgi enne asja müüki esitada kohtutäiturile avalduse, milles ta taotleb lõppenud õiguse eest hüvitist tulemist. Kolleegiumi arvates tuleneb TMS § 108 lg 1 esimesest lausest selle tõlgendamisel koostoimes TMS §-ga 137, et hüpoteegipidajatele kehtib erireegel, mis võimaldab oma nõude esitada ka pärast asja müüki, kuid enne tulemi jaotamist. See reegel kehtib aga üksnes nende hüpoteegipidajate kohta, kelle hüpoteegid kuuluvad järjekoha tõttu kinnistusraamatust kustutamisele. Sissenõudja hüpoteegist järjekohas eespool või samal järjekohal olevate hüpoteekide pidajad võivad oma nõude esitada ja tulemi jaotamises osaleda üksnes juhul, kui nad on täitemenetlusega ühinenud TMS § 149 järgi
välja arvata 24-tunnine periood (7 päeva – 1 päev = 6 päeva). Öötöötaja saab ülaltoodust lähtuvalt töötada seitsmepäevase arvestusperioodi jooksul maksimaalselt 48 tundi (keskmi- selt kaheksa tundi päevas kuue päeva jooksul). Öötöötaja puhul ei oma tähendust, kas konkreetse nädala töövahetused langevad öise- le või päevasele ajale, töötundide arv seitsme päeva kohta ei tohi ületada 48 tundi. 4. Erireegel TLS § 50 lõikele 1 tuleneb sama paragrahvi lõikest 2. Öötöötaja, kelle tervist mõjutab töökeskkonna ohutegur või töö iseloom, ei tohi töötada rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul. Tööaeg on rangemalt reguleeritud nende töötajate puhul, kelle töö kätkeb selliseid ohutegureid või on sellise iseloomuga, millega kaasneb eriline oht ja mõju öötöötaja tervisele. Ohutegurid, mille esinemisel on öötöötajal keelatud töötada
annaabi.ee 
