Merekaartide liigitus ja sisu Merekaartide liigutus Navigatsioonikaardid Abikaardid teatmekaardid Navigatsioonikaardid 1 Navigatsioonikaardid on ohutu meresõidu tagamise üks tähtsamaid komponent. Kaartidel tehakse pidevat laeva tee arvestust. Määratakse laeva asukohta Lahendatakse navigatsiooniülesandeid. Navigatsioonikaardid 2 Nii sisult kui mastaabilt jagunevad : generaalkaardid sõidukaardid erikaardid plaanid spetsiaalkaardid Generaalkaardid Generaalkaarte kasutatakse: meresõidu üldtingimustega tutvumiseks laeva tee eelmärkimiseks läbisõidu arvestamiseks suurringi kaare pealekandmiseks Mastaap on väike : 1:500 000 1:5 000 000 , kuna hõlmavad suuri merealasid. Sõidukaardid Tagavad ohutu meresõidu rannavetes ja kaldadel , sadamatele ja reididele lähenemisel Mastaap 1:100 000 .... 1:500 000 Erikaardid Kasut
tõelise maailmakaardi Kaart- on Maa või mõne muu taevakeha üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega varustatud mõõtkavaline kujutis Üldgeograafilised kaardid- neil kujutatakse kõige olulisemaid nähtusi (pinnamood, veekogud, riigipiirid jne). Siia hulka kuuluvad ka topograafilised kaardid, mis on neist kõige täpsemad Teemakaardid- need on kaardid, kus on kujutatud mingi kindel teema (nt poliitiline kaart) Erikaardid- need on sellised kaardid, mida kasutavad kindlate erialade spetsialistid või kindlate hobide esindajad (nt: merekaart) Digitaalkaart- arvutikaart, mis sisaldab endas väga palju informatsiooni Aerofoto- õhust pildistatud foto Ortofoto- geomeetriliselt parandatud ühtse mõõtkavaga aerofoto Leppemärgid- kokkuleppelised märgid kaardil, mis tähistavad kindlaid objekte või nähtusi (sama on leppevärvidega) Legend- leppemärkide ja leppevärvide seletus
3. Arvutikaardid Kaartide jaotus MÕÕTKAVA alusel: 1. suuremõõtkavalised kaardid (piiriks on 1:100 000, nt 1:20 000) TÄPNE! topograafilised kaardid, plaanid. (1 cm-> 1000m-> 1km ) nt. Eesti põhikaart 2. keskmisemõõtkavalised kaardid (1:100 000-1: 1 000 000) nt Eesti kaart 3. väiksemõõtkavaline kaart (väiksem kui 1: 1 000 000) nt gloobus Kaartide jaotus SISU alusel: 1. üldgeograafilised 2. temaatilised kaardid (maakonnad, kliima) 3. erikaardid (navigatsioon, trassid, kanalisatsioon) * vektorkaart- infokandjad jooned, pinnad, punktid (nt värvil kindel tähendus). seotud andmebaaside, GPS-süsteemiga. kerge muuta, ümber töödelda. koosneb kaardikihtidest, võimalik printida. * rasterkaart- ala jaotatud piksliteks, mis sisaldavad infot. täpselt seotud koordinaatidega. kasutatakse GIS-is (kohateave- klikid, tuleb jutt) Kaart = ruumiliste seoste visualiseerimisvahend (graafiline illustratsioon, oluline
ettevõtetele ja riigiasutustele, näiteks haridus ja teadus. Kuidas iseloomustatakse majanduse struktuuri Majanduse struktuuri iseloomustatakse mingi piirkonna hankiva, töötleva ja teenindava majanduse vahekorrana Mida kujutatakse majanduskaartidel Kujutatakse paljusid majandusnähtusi nagu tööjõuga seotud protsesse, ettevõtete ja majandusharude paiknemist, teid, kaupade ja inimeste liikumist jms. Ning levikut Nimeta erikaarte mida kasutatakse igapäevases majandustegevuses Erikaardid nagu näiteks merekaardid, teedekaardid ja ka turismikaardid jme Mille pooles erinevar kartogramm ja kartodiagramm Kartodiagramm on taustakaardile paigutatud arvjoonis, millega saab kirjeldada korraga mitme majandusnähtuse levikut eri piirkondades. Kartodiagramm kombineeritakse tavaliselt kartogrammiga sellega saab infot edastada piiritletud maaüksuste kaupa Millised majandusressursid määrasd majanduse arengut minevikus, millised tänapäeval
kõige olulisemaid nähtusi nagu pinnamood e. reljeef, veekogud, tähtsad teed/asulad, piirid jms... Nende alla kuuluvad ka topograafilised kaardid (üksikasjalikud maastikku kirjeldavad kaardid, nt Eesti põhikaart) · Teemakaardid: neile kantakse erinevaid üksikuid näitajaid (nt temperatuur, sademete hulk, rahvastiku tihedus, majandusnäitajad jne...). Sageli lisatakse graafikuid ja diagramme. · Erikaardid: teatud erialatöötajatele suunatud suuremat täpsust nõudvad kaardid (nt merekaardid meremeestele, kaardid inseneridele, sõjaväelastele, Tallinna veetrasside kaardid jne). Vormi järgi jaotatakse kaardid kaheks: · Klassikalised paberkaardid · digitaalkaardid 5
Geograafiline kaart on... • vähendatud • tasapinnaline • pealtvaates • arvestatud maakera kumerustega • objekte kujutatakse leppemärkkide ja värvide abil Geograafiised kaardid: • Üldgeograafiline kaart- leppemärkide ja värvidega kujutatakse kõige olulisemaid nähtusi (pinnamood jt) • Topograafiline kaart- täpne üldgeograafiline kaart • Temaatilised kaardid- kujutavad kindlat teemat (nt riigid, aasta sademed jne) • Erikaardid- kitsad erialased kaardid (nt linna kanalisatsiooni kaart, orienteerumis kaart) Mõõtkava... ...näitab, mitu korda on kaardil tegelikke suurusi vähendatud. • Võrdlusmõõtkava: 1cm-10km • Arvmõõtkava: 1:1000000 (võtan 5 nulli ära, saan kilomeetrid, võtan 2 nulli ära, saan meetrid) • Joonmõõtkava 10_0_10_20_30_40 Mõõtkava alusel jagatakse kaardid: • Väikesemõõtkavalised (1cm- 10 km või rohkem)- kujutab suurt maa-ala ebatäpselt.
kartograafia on teinud tõhus edu ja ja olid endast selliste suurte töödega teatanud nagu meridiani kaare mõõtmine (Struve juhtimisel) Laplandiast Dunai jõesuueni ning lääne guberniate kolmeverstanite topograafiliste kaartide koostamine (al. 1846.a.). Aleksanderi II ajal hakati neid lehti müüma ja samal ajal oli välja antud Euroopaliku Venemaa 10-verstaniline kaart. Samuti mõned Aasialiku Venemaa kaardid (Kaukaas, Keskaasia), paljud erikaardid jms. Sellelt ajalt tekkis Venemaal ka kartograafiline erategevus. (. .) 16 Kasutatud kirjanduse loetelu , . 2004. . : . 319 . Saarte hääl- Nullmeridiaani määramisest Ka Kuressaare on olnud geograafiliste pikkuste lugemise algpunktiks. 14.06.2008 [http://www.saartehaal.ee/index.php? content=artiklid&sub=12&artid=7734] (26.10.2011) . - -. [http://antiquariy.ru/history.html
GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad Kohalikud kaardid Linna, küla jne kaardid Otstarbe järgi Teedekaardid Õppekaardid Turismikaardid Erikaardid Merekaardid Sõjaväekaardid Lennukaardid Ehitusplaanid 3. Üldgeograafiline ja temaatiline kaart, temaatiliste kaartide jagunemine. Üldgeograafiline kaart- kujutatakse objekte, mis on maastikul viibides reaalselt jälgitavad (veekogud, reljeef,asulad) Temaatiline kaart- mingi kindel objektide klass või nähtus, mis ei ole maastikul reaalselt jälgitav Teemakaartide tüübid:
ristkoordinaatide alguspunktist), mõõtühikud ( pikkusühikud: SI, briti mõõtühikute süsteem, vana vene m.s, nurgamõõtühikud). 30. Mida näitab projektsiooni omadus, milliseid projektisooni omadusi esineb? Projektsiooni omadus näitab moonutuste iseloomu. Õigenurksed (konformsed): nurk kahe suuna vahel on alati õige, kuju esitatud moondevabalt, moondellips on ringjoon, meridiaan risti paralleeliga, suureM topo.kaardid, erikaardid. Õigepingsed (ekvivalentsed): pindade proportsioon säilib, nurgad moonutatud, väikeM kaardid ja statistilised teemakaardid (pindala ühiku kohta). Õigepikkulised (ekvidistantsed): teatud jooned esitatud moonutusteta, kasutatakse erikaartidel (raadiolokatsioon). Vähimmoondelised: põhilised moonutused viidud miinimumi, väiksemõõtkavalised teemakaardid. Sobedad/kokkuleppelised/konventsionaalsed projektsioonid (ei ole konformsed ega ekvivalentsed, atlasekaardid)
sirgjoontena. ekvatoriaalne Merkaatori projektsioon lühim tee pole sirgjooneline Gnomooniline projektsioon lühim tee on sirgjooneline Navigatsioonikaardid Generaalkaardid laeva tee eelmärkimine 1:500000 1:5000000 Sõidukaardid sõit avamerel, rannavetes 1:100000 1:500000 Erikaardid sõit ranna lähedal, kitsustes 1:25000 1:75000 Plaanid sisenemine sadamatesse, reididele 1:1000 1:25000 Ülevaatekaardid erinevad andmed ookeanide, merede kohta 1:500000 ....... Magnetkaardid Maa magnetvälja kujutamine 1:20000000 Indekskaardid reisiks kaartide ja käsi- raamatute leidmiseks 1:1000000 ....... Atlased üksikute piirkondade tundmaõppimiseks Soodsate mereteede, tähistaeva, ajavööndite, hüdrometeoroloogilised kaardid
sirgjoontena. ekvatoriaalne Merkaatori projektsioon lühim tee pole sirgjooneline Gnomooniline projektsioon lühim tee on sirgjooneline Navigatsioonikaardid Generaalkaardid laeva tee eelmärkimine 1:500000 1:5000000 Sõidukaardid sõit avamerel, rannavetes 1:100000 1:500000 Erikaardid sõit ranna lähedal, kitsustes 1:25000 1:75000 Plaanid sisenemine sadamatesse, reididele 1:1000 1:25000 Ülevaatekaardid erinevad andmed ookeanide, merede kohta 1:500000 ....... Magnetkaardid Maa magnetvälja kujutamine 1:20000000 Indekskaardid reisiks kaartide ja käsi- raamatute leidmiseks 1:1000000 ....... Atlased üksikute piirkondade tundmaõppimiseks Soodsate mereteede, tähistaeva, ajavööndite, hüdrometeoroloogilised kaardid
projektsiooniomaduste, kujutusviisi, sisu üldistusastme (struktuurnivoo) alusel. 10. Millisteks klassideks kaardid jagunevad? Liigitamine teema järgi: Üldgeograafilised kaardid o Topograafilised kaardid o Füsiograafilisd kaardid Temaatilised kaardid (teemakaardid) o Loodus(teema)kaardid o Rahvastiku(teema)kaardid o Majandus(teema)kaardid o Ajaloo(teema)kaardid o ... Erikaardid Liigitamine kujutatava ala järgi · Tüübi alusel (ookeani, mandri, mäe, järve, linna jne) · Hierarhia alusel (riik, osariik, omavalitsus jne) Liigitamine (kasutus)eesmärgi alusel: · Teaduslik · Õppe- 2 · Eri- · Katastri- · Operatiiv- · Turismi- · Orienteeritus- · Rahvaloendus- (jne) Liigitamine projektsiooni(omaduste) järgi
tehes päringuid. - Kaart on ruumiliste seoste visualiseerimisvahend,mis kujutab endast maakera või maailma nähtuste lihtsustatud mudelit.See on töövahend ja graafiline illustratsioon mida iseloomustab interaktiivsus ehk suheldavus.Arvutikaarte saab suumida.Neid iseloomustab veel ainulaadsus,kopeeritavus ja operatiivsus. 1.Sisu järgi jagunevad kaardid:üldgeograafilised,teemakaardid ja erikaardid. 2.Vormilt jagunevad kaardid:paberkaartideks ja arvutikaartideks. 3.Arvutikaardid jagunevad:raster-ja vekrotkaartideks. Rasterkaart-koosneb pikslitest,mis on seotud geograafiliste koordinatidega ning koosneb paljudest temaatilistest kihtidest(nt. jõed,järved,bussipeatused). Vektorkaart-koosneb vektoritest,see on arvutikaart,mille nähtusi tähistavad punktid,jooned,pinnad ja nende kogumid.Selle kaardi elemendid rühmitatakse tavaliselt nn.kihtidesse temaatilise sarnasuse või
Seda nim on, topograafiliselt esitab inimestele reaaalsust, .. optiliseks ataksiaks. Patsiendil pole probleemi panna kuuel nüüpe kinni (tuleb iseenest ja Aju on valikuline infotöötluses – kasutab ära ainult neid aspekete, mida hetkel vaja on. Ajus vaatama ei peagi), aga kui tahad lauapealt kahvel kätte saada, sis see liigtus ei lähe täpselt, on samamoodi, ka seal on erikaardid – osad näitvad värvi ja kauguse kombinatsiooni, teised sest visuaalne info tuleb siin mängu. See ongi optiline ataksia. See on optilise ataksia ja näitvad mingit teist kmbinatsiooni teistest omadustest. Et kui opereerid kahvliga, siis pole piiratud tp sümptomite kogum – tuleneb mõlemapoolsest kiirusagara kahjusustes (siiiski selle värvi vaja teada, vaid kuju. Aga kui on oma kohvitasse kätte saada, siis vaja just seda parem veidi rohkem kahjus).
annaabi.ee 
