piiriline molaarne elektrijuhtivu arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja dissotsiatsioonikonstant. Teooria. Töövahendid. juhtivusmõõtja MC226, vesitermostaat, 100- ml mahuga mõõtekolvid, pipetid. Töö käik. Valmistasin ette antud konsentratsiooniga lahused. Alustasin mõõtmist madala lahusest. Valasin lahuse nõusse, panin selle vesitermostaati ja panin sisse juht laarne elektrijuhtivus real kontsentratsioonidel, eva lahusekihi takistust või otse erijuhtivust. ektrolüüdi lahuse puhul leitakse katseandmete alusel laarne elektrijuhtivus λ0. Nõrga elektrolüüdi korral tant. mõõtekolvid, pipetid. sin mõõtmist madalaima konsentratsiooniga ti ja panin sisse juhtivusmõõtja. Elektrolüüt: CH3COOH Tabel 1 katseandmed lahuse molaarne jrk nr. konsentratsioon Cm (mol/L)
väliskihi elektronid muutunud kõigile aatomitele ühiseks. Metallide elektrijuhtivus Elektrilise juhtivuse ja elektritakistusega hinnatakse metalli võimet juhtida elektrivoolu. Head elektrijuhid on ka head soojusjuhid. Metallide juhtivus tuleneb nende aatomite elektronkatte väliskihi elektronide nõrgast sidemest aatomituumaga. Metalli temperatuuri tõusmisel selle elektrijuhtivus halveneb, temperatuuri langemisel paraneb. Elektrijuhtivust mõõdetakse siimensites (S), erijuhtivust aga siimensites meetri kohta (S/m). Parimad elektrijuhid on hõbe ja kuld aga kuna need on kallid, siis kasutatakse näiteks voolujuhtmete valmistamisel vaske ja alumiiniumi, sest need on ka head elektrijuhid aga odavamad. Elektrikuumutusaparaatides ja -ahjudes kasutatakse aga suure elektritakistusega sulameid, näiteks nikroom, manganiit. Halvad elektrijuhid on plii ja elavhõbe. Plastilisus Enamik metalle on suhteliselt plastilised ehk plastsed, üks plastilisemaid on kuld
Igale järgmisele lahusele üle minnes tuleb elektrood ja katseklaas kaks korda lo ning seejärel pipeteerida uus uuritav lahus. mõõtmise ajal vilgub ekraanil koma. Mõõtmise lõpetamiseks tuleb vajutada uu kuni ekraanile ilmub sümbol [/A] ja näit on fikseeritud. Igale järgmisele lahusele üle minnes tuleb elektrood ja katseklaas kaks korda lo ning seejärel pipeteerida uus uuritav lahus. laarne elektrijuhtivus real kontsentratsioonidel, eva lahusekihi takistust või otse erijuhtivust. ektrolüüdi lahuse puhul leitakse katseandmete ne molaarne elektrijuhtivus λ0. Nõrga elektrolüüdi nikonstant. ektrolüüdi tugevust. Mida väiksem on K d väärtus (mida on elektrolüüt. Dissotsiatsioonikonstant sõltub ratsioonist. MC226, vesitermostaat, 100- ml mahuga amiseks juhtivusnõud MC226 või juhtivusnõusse voolusilda P-38. ahused valmistatakse 100-ml mõõtekolbidesse el ja järkjärgulisel lahjendamisel juhtivusveega katseviga suureks.
-pöördankruga, ankur pöörleb ümber mingi telje või toe. -otsekäigulise ankruga, ankur liigub sirgjooneliselt. Vahelduvvoolu elektromagnetid Vahelduvvoolu elektromagnetite põhiline konstruktsiooniline erinevus seisneb selles, et nende magnetahel valmistatakse õhukestest (0,35...0,5mm) elektrotehnilise terase lehtedest, millised on teineteisest elektriliselt isoleeritud. Elektrotehniline teras sisaldab teistest terase sortidest rohkem räni, mis vähendab ta erijuhtivust. Need abinõud võimaldavad vähendadamagnetahelas tekkivaid kadusid. Teine erinevus vahelduvvoolu elektromagnetitel on see, et nende elektromagneti tõmbejõud on ajas muutuv. Selleks, et vältida ebasoovitavatnähtust, paigaldatakse vahelduvvoolu elektromagnetite poolustele lühiskeerud. Lühiskeeru tööpõhimõte on selles, et kogu magnetvoog jaguned kaheks magnetvooks, mis on omavahel magnetvoo elektromagneti magnetvoo suhtes nihutatud ajaliselt võrra.
magnetsegur; bürett mõõtelahusega. Katse käik. Keeduklaas uuritava lahusega (või lahustega) saadakse praktikumi juhendajalt. Keeduklaasi paigutatakse elektrood (vajadusel lisatakse destilleeritud vett, nii et elektrood oleks lahuses märkeni elektroodil) ja segur, keeduklaasi kohale kinnitatakse bürett mõõtelahusega. Elektrood ühendatakse mõõteseadmega, lülitatakse seade sisse ja mõõdetakse lahuse elektrijuhtivus (kasutatav elektrood võimaldab tegelikult mõõta erijuhtivust). Edasi lisatakse uuritavale lahusele mõõtelahust 0,5 ml kaupa. Iga kord fikseeritakse pärast lahuse segamist juhtivus. Tiitrimist jätkatakse seni, kuni mõõtelahust on lisatud kahekordne kogus ekvivalentsega võrreldes (siin töös hapete segu korral ca 15 ml, tugeva ja nõrga happe korral ca 10 ml). Et jooned konduktomeetrilise tiitrimise graafikul oleksid sirged, ei tohi tiitrimise käigus lahuse maht oluliselt muutuda. Seetõttu peab titrant olema kontsentreeritum kui uuritav lahus.
suhe. Soojusmahtuvuse ühikuks on dzaul kelvini kohta [J/K]. Eri metallide soojusmahtuvust võrreldakse erisoojuse abil. Erisoojus on soojushulk, mis kulub ühikulise massiga keha soojendamiseks temperatuuriühiku võrra. Erisoojuse ühik on dzaul kilogrammi ja kelvini kohta [J/kg K]. · Elektrilise juhtivuse ja elektritakistusega hinnatakse metalli võimet juhtida elektrivoolu. Elektri]ühtivust mõõdetakse siimensites [S], erijuhtivust aga siimensites meetri kohta [S/m]. Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides [Q] ja eritakistust oommeetrites [Qm]. Headest elektrijuhtidest (vask, alumiinium) valmistatakse voolujuhtmeid, elektrikuumutusaparaatides ja -ahjudes käsutatakse aga suure elektritakistusega sulameid (nikroom, konstantaan, manganiit). Metalli temperatuuri tõusmisel selle elektrijühtivus väheneb, langemisel suureneb. · Magnetiline läbitavus ja magnetiline konstant iseloomustavad metalli võimet
magnetsegur; bürett mõõtelahusega. Katse käik. Keeduklaas uuritava lahusega (või lahustega) saadakse praktikumi juhendajalt. Keeduklaasi paigutatakse elektrood (vajadusel lisatakse destilleeritud vett, nii et elektrood oleks lahuses märkeni elektroodil) ja segur, keeduklaasi kohale kinnitatakse bürett mõõtelahusega. Elektrood ühendatakse mõõteseadmega, lülitatakse seade sisse ja mõõdetakse lahuse elektrijuhtivus (kasutatav elektrood võimaldab tegelikult mõõta erijuhtivust). Edasi lisatakse uuritavale lahusele mõõtelahust 0,5 ml kaupa. Iga kord fikseeritakse pärast lahuse segamist juhtivus. Tiitrimist jätkatakse seni, kuni mõõtelahust on lisatud kahekordne kogus ekvivalentsega võrreldes (siin töös hapete segu korral ca 15 ml, tugeva ja nõrga happe korral ca 10 ml). Et jooned konduktomeetrilise tiitrimise graafikul oleksid sirged, ei tohi tiitrimise käigus lahuse maht oluliselt muutuda. Seetõttu peab titrant olema kontsentreeritum kui uuritav lahus.
paadiga järvele mineku võimalus ja sillalt ei ulatunud andurid vette. Vastava aparaadi andur pandi kohe võetud vette ja lasti enne näidu fikseerimist stabiliseeruda. Temperatuuri, lahustunud hapniku sisalduse ja hapnikuga küllastatuse mõõtmiseks kasutas autor oksümeetrit Marvet Junior Dissolved (foto 2). 5 Foto 2. Marvet Junior Dissolved oksümeeter Elektrijuhtivust ehk erijuhtivust mõõdeti konduktumeetri ORDIOR Cond 330i (foto 3) ja pH määrati ORDIOR pH 330i (foto 4) abil. 28. augusti veeproovi saatis autor täiendava informatsiooni saamiseks Eesti Maaülikooli Võrtsjärve Limnoloogiakeskusesse. Proov fikseeriti formaliini lahusega. 3 ml proovist sadestati loenduskambris ja analüüsiti invertmikroskoobiga Zeiss Axiovert S 100 suurendusel 10 x 40. Täpsema info saamiseks veehoidla tekkeloo kohta pöördus autor ka järvede rajamise
Soojuspaisumine Soojuspaisumine on keha mõõtmete muutumine soojenemisel (metallide soojenemisel mõõtmed suurenevad, jahtumisel vähenevad). Soojuspaisumist iseloomustab joonpaisumistegur. Metalli soojuspaisumist tuleb arvestada keevitamisel, sepistamisel, sildade ehitamisel, raudteerööbaste paigaldamisel jm. Elektrijuhtivus Sellega hinnatakse metalli võimet juhtida elektrivoolu. Elektrijuhtivust mõõdetakse siimensites (S), erijuhtivust aga siimensites meetri kohta (S/m). Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides () ja eritakistust oommeetrites (.m). Headest elektrijuhtidest (vask, alumiinium) valmistatakse juhtmeid, elektriküttekehades kasutatakse aga suure eritakistusega sulameid (nikroom, konstantaan,). Metalli temperatuuri tõusul tema elektritakistus suureneb. Magnetomadused Magnetiline läbitavus ja magnetiline konstant iseloomustavad metalli võimet magnetiseeruda. Head magnetilised
Halvad soojusjuhid N: Fe Seda saab seletada molekulide korrapäratute kokkupõrgetega. Halva soojusjuhtivusega metalli kuumutamisel ja järsul jahutamisel (termo- töötlemisel, keevitamisel) tekivad sellesse praod. Soojusjuhtivuse ühik on vatt meetri ja kelvini kraadi kohta(W/m.K). Elektrijuhtivus - hinnatakse metalli võimet juhtida Head elektrijuhid – elektrivoolu. Elektrijuhtivust mõõdetakse valmistatakse elektrijuhtmeid siimensites (S), erijuhtivust aga siimensites N: Cu, Al meetri kohta (S/m). Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides (Ω) ja eritakistust Halvad elektrijuhid – oommeetrites (Ω.m). Metalli temperatuuri tõusul elektriküttekehade valmis- tema elektritakistus suureneb. tamises, kus on vajalik suur elektritakistus N: sulamid nikroom,
parandamiseks ja ka elektriisolatsiooniks. Levinud PVC katted. 15. Metallide elektrijuhtivus. Eritakistuse sõltuvus temperatuurist ja lisanditest. Ülijuhtivus. Metalli erijuhtivus on määratud vabade elektronide kontsentratsiooniga n ja nende liikuvusega: σ =n ∙ μn ∙|e| , kus e on elektroni laeng (1,6·10-19 C). Suurima juhtivusega on hõbe (6,8·107 S/m) ja vask (6,0·107 S/m). Lisandid ja defektid suurendavad elektronide hajutamist, vähendavad liikumist ja seega ka erijuhtivust. Rohkem kasutatakse eritakistust, mida aga lisandid ja defektid suurendavad. Metalli summaarne eritakistus võrdub oma-eritakistuse, lisandite poolt tingitud eritakistuse ja defektide poolt tingitud eritakistuse summaga. Eritakistuse sõltuvus temperatuurist: temperatuuri tõusul elektronide liikuvus väheneb, kuna hajutamine aatomi poolt suureneb. Samal ajal elektronide kontsentratsioon ei muutu, seega eritakistus kasvab.
Materjali soojaerijuhtivus sõltub ka keskmisest temperatuurist, milles toimub soojavool. Temperatuuri tõusiga suureneb soojaerijuhtivus 0...100oC vahemikus: · t = 0(1+ * t) (milles t ja 0 materjali soojaerijuhtivus temp. t ja 0 oC; = 0,0025; t- materjali temperatuur; · soojaerijuhtivus sõltub keemilisest ja mineraalsetest osadest. Soojaerijuhtivuse sõltuvus materjali niiskusest: Materjali niiskus suurendab sooja-erijuhtivust. Materjali niiskumisel surutakse kas osaliselt või täielikult materjalist õhk välja. Vee soojaerijuhtivus on ligikaudu 20 korda suurem kui õhul.Vee külmumisel täituvad poorid jääga, mille sooja-erijuhtivus ületab 4 korda vee ja kuni 100 korda õhu soojaerijuhtivust: Õhu soojaerijuhtivus +10oC on 0,025 (W/moC); vee soojaerijuhtivus +10oC on 0,058(W/moC); jää soojaerijuhtivus 0oC on 2,2(W/moC); Jää soojaerijuhtivus -10oC on 2,5 (W/moC);
Väiskohid on metall-lehed. Keskmine on vahtplast, kumm jne. 19.Metallide elektrijuhtivus ja ülijuhtivus Metallide elektrijuhtivus Metallides on suur vabade elektronide arv kõigi kristalli aatomite valentselektronide arv ja see ei sõltu temperatuurist. Metalli erijuhtivus on määratud vabade elektronide kontsentratsiooniga n ja nende liikuvusega. Lisandid ja defektid suurendavad elektronide hajutamist, vähendavad liikuvust ja seega ka erijuhtivust. Metallide korral kasutatakse juhtivuse iseloomustamiseks rohkem eritakistust. Eritakistust seega lisandid ja defektid suurendavad. Eritakistuse sõltuvus temperatuurist. Temperatuuri tõusul elektronide liikuvus väheneb, kuna hajutamine aatomite poolt suureneb. Samal ajal elektronide kontsentratsioon ei muutu, seega eritakistus kasvab. Ülijuhtivus Suuremal osal ülipuhastel metallidel väheneb eritakistus temperatuuri lähenemisel 0 K-le mingile väikesele väärtusele 0 (joon 12-9)
soojust. Soojuspaisumine- on keha mõõtmete muutumine soojenemisel (metallide soojenemisel mõõtmed suurenevad, jahtumisel vähenevad). Soojuspaisumist iseloomustab joonpaisumistegur. Metalli soojuspaisumist tuleb arvestada keevitamisel, sepistamisel, sildade ehitamisel, raudteerööbaste paigaldamisel jm. Elektrijuhtivus- Sellega hinnatakse metalli võimet juhtida elektrivoolu. Elektrijuhtivust mõõdetakse siimensites (S), erijuhtivust aga siimensites meetri kohta (S/m). Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides (Ω) ja eritakistust oommeetrites (Ω.m). Headest elektrijuhtidest (vask, alumiinium) valmistatakse juhtmeid, elektriküttekehades kasutatakse aga suure eritakistusega sulameid (nikroom, konstantaan,). Metalli temperatuuri tõusul tema elektritakistus suureneb. Magnetomadused Magnetiline läbitavus ja magnetiline konstant iseloomustavad metalli võimet magnetiseeruda.
Elektriväljast ei piisa. Elektrone on võimalik ergastada juhtivustsoono. Temp tõusuga suureneb ka vabade elektronde kontsentratsioon. 23.Metallide elektrijuhtivus ja üldjuhtivus. Metallides on suur vabade elektronide arv ja ei sõltu temp. Metalli erijuhtivus on määratud vabade elektronide kontsentratsiooniga n ja nende liikuvusega. Suurima juhtivusega on Ag ja Cu. Lisandid ja defektid suurendavad elektronide hajutamist, vähendavad liikuvust ja erijuhtivust. Iseloomustamiseks kasutatakse eritakistust. Temp tõusul elektronide liikuvus väheneb, kuna hajumine aatomite poolt suureneb. Salan ajal elektronide kontsentratsioon ei muutu, eritakistus kasvab. Vase puhul mõjutavad eritakistust P ja Fe. Üldjuhtivus----ülipuhastel metallidel väheneb eritakistus temp lähenemisel OK mingile väikesele väärtusele p0(roo). Mõnedel saab eritakistus võrdseks nulliga juba enne OK saavutamist- nim ülijuhtidejs ja nähtust ülijuhtivuseks
kokkupõrgetega. Halva soojusjuhtivusega metalli kuumutamisel ja järsul jahutamisel (termo-töötlemisel, keevitamisel) tekivad sellesse praod. Soojusjuhtivuse ühik on vatt meetri ja kelvini kraadi kohta(W/m.K). Elektrijuhtivus - hinnatakse metalli võimet juhtida Head elektrijuhid – valmistatakse elektrijuhtmeid N: Cu, Al elektrivoolu. Elektrijuhtivust mõõdetakse siimensites (S), Halvad elektrijuhid – elektriküttekehade valmis-tamises, erijuhtivust aga siimensites meetri kohta (S/m). kus on vajalik suur elektritakistus Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides (Ω) ja) ja N: sulamid nikroom, konstantaan eritakistust oommeetrites (Ω) ja.m). Metalli temperatuuri tõusul tema elektritakistus suureneb. Magnetomadused - Magnetiline läbitavus ja magnetiline Ferromagnetilised – magnetiseeruvad väga kergelt, konstant iseloomustavad metalli võimet magnetiseeruda
vett. Peale töötlust loputatakse külma ja sooja veega. Vase sulamite korral kasutatakse soolhapet ja bisulfiitnaatriumi edasise loputamisega kuumas ja külmas vees. Detailide ja sõlmede konserveerimisel kasutatakse määrdeid, mis kantakse õhukese kihina kaitsvale pinnale, kas kuumalt või külmalt. Need määrded omavad väikest hügroskoopsust, on keemiliselt vastupidavad väliskeskkonnale, ei oma komponente, mis suurendaksid erijuhtivust ja ei reageeri pinda kaitsva metalli või oksiidiga. Konserveerivad õlid moodustavad pinnal õhukese kilekattega kaitsematerjali, mida kasutatakse siledate metalsete pindade kaitseks. 42. Klaaskiud ja nende kasutamine armatuurina. Siia kuuluvad klaaskiud ja kvartskiud, mida kasutatakse armatuurina plastides. Sellised kiud on odavad ja neid valimistatakse tööstuslikult suurtes kogustes. Enamasti valmistatakse klaaskiude väljatõmbamise teel klaasisulamist
parandamiseks ja ka elektroisolatsiooniks. Väga levinud on näiteks PVC katted (plekk-katused, vihmaveesüsteemid jne). 14. Metallide elektrijuhtivus ja ülijuhtivus (9.4, 9.5) Metallide elektrijuhtivus: Metallides on suur vabade elektronide arv kõigi kristalli aatomite valentselektronide arv ja see ei sõltu temperatuurist. Suurima juhtivusega metallid on hõbe ja vask. Lisandid ja defektid suurendavad elektronide hajutamist, vähendavad liikuvust ja seega ka erijuhtivust. Metallide korral kasutatakse juhtivuse iseloomustamiseks rohkem eritakistust. Eritakistust seega lisandid ja defektid suurendavad. Eritakistuse sõltuvus temperatuurist. Temperatuuri tõusul elektronide liikuvus väheneb, kuna hajutamine aatomite poolt suureneb. Samal ajal elektronide kontsentratsioon ei muutu, seega eritakistus kasvab. Juhtivusmaterjalidena (juhtmed, kaablid) kasutatakse kõige rohkem külmalt töödeldud (traadiks tõmmatud) vaske
elektroisolatsiooniks. Väga levinud on näiteks PVC katted (plekk-katused, vihmaveesüsteemid jne). 15. Metallide elektrijuhtivus ja ülijuhtivus (9.4, 9.5) Metallide elektrijuhtivus: Metallides on suur vabade elektronide arv kõigi kristalli aatomite valentselektronide arv ja see ei sõltu temperatuurist. Suurima juhtivusega metallid on hõbe ja vask. Lisandid ja defektid suurendavad elektronide hajutamist, vähendavad liikuvust ja seega ka erijuhtivust. Metallide korral kasutatakse juhtivuse iseloomustamiseks rohkem eritakistust. Eritakistust seega lisandid ja defektid suurendavad. Eritakistuse sõltuvus temperatuurist. Temperatuuri tõusul elektronide liikuvus väheneb, kuna hajutamine aatomite poolt suureneb. Samal ajal elektronide kontsentratsioon ei muutu, seega eritakistus kasvab. Juhtivusmaterjalidena (juhtmed, kaablid) kasutatakse kõige rohkem külmalt töödeldud (traadiks tõmmatud) vaske
Metallides on suur vabade elektronide arv kõigi kristalli aatomite valentselektronide arv ja see ei sõltu temperatuurist. Metalli erijuhtivus on määratud vabade elektronide kontsentratsiooniga n ja nende liikuvusega:, kus e on elektroni laeng ( C). Suurima juhtivusega metallid on hõbe ja vask, nende erijuhtivused on: Ag S/m Cu S/m Need on puhaste metallide erijuhtivused. Lisandid ja defektid suurendavad elektronide hajutamist, vähendavad liikuvust ja seega ka erijuhtivust. Mõnede metallide ja sulamite erijuhtivused on toodud tabelis (joon 11-7). Metallide korral kasutatakse juhtivuse iseloomustamiseks rohkem eritakistust. Eritakistust seega lisandid ja defektid suurendavad. Metalli summaarne eritakistus avaldub võrrandiga: kus oma-eritakistus; lisandite poolt tingitud eritakistus; defektide (deformatsiooni) poolt tingitud eritakistus. Kui lisand moodustab tahke lahuse, siis
see ei sõltu temperatuurist. Metalli erijuhtivus on määratud vabade elektronide kontsen- tratsiooniga n ja nende liikuvusega: =n µ n e , kus e on elektroni laeng (1,6·10-19 C). Suurima juhtivusega metallid on hõbe ja vask, nende erijuhtivused on: Ag 6,8·107 S/m Cu 6,0·107 S/m Need on puhaste metallide erijuhtivused. Lisandid ja defektid suurendavad elektronide hajutamist, vähendavad liikuvust ja seega ka erijuhtivust. Veel mõnede puhaste metallide ja sulamite erijuhtivused: Kuld (Au) 4,3107 S/m; Alumiinium (Al) 3,8·107 S/m; Messing (70%Cu+30%Zn) 1,6·107 S/m; Raud (Fe) 1,0·107 S/m; Plaatina (Pt) 0,94·107 S/m; Süsinikteras 0,6·107 S/m; Roostevaba teras 0,2·107 S/m Metallide korral kasutatakse juhtivuse iseloomustamiseks rohkem eritakistust. Eritakistust seega lisandid ja defektid suurendavad. Metalli summaarne eritakistus avaldub võrrandiga: = t + l + d kus t oma-eritakistus;
Metallide keemilist aktiivsust saab kindlaks teha Keskmiselt aktiivsed N: Fe, Al metallide aktiivsuse rea abil, kus aktiivseim metall on Väheaktiivsed (väärismetallid) – Cu, Hg liitium (Li) ja kõige vähem aktiivne on kuld (Au). Elektrijuhtivus - hinnatakse metalli võimet juhtida Head elektrijuhid – valmistatakse elektrijuhtmeid elektrivoolu. Elektrijuhtivust mõõdetakse siimensites N: Cu, Al (S), erijuhtivust aga siimensites meetri kohta (S/m). Halvad elektrijuhid – elektriküttekehade valmis- Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides tamises, kus on vajalik suur elektritakistus (Ω) ja eritakistust oommeetrites (Ω.m). Metalli N: sulamid nikroom, konstantaan temperatuuri tõusul tema elektritakistus suureneb. Magnetomadused - Magnetiline läbitavus ja Ferromagnetilised – magnetiseeruvad väga
sisaldust, SiO2 sisaldust, pH-d, erinevate ioonide sisaldust, bakterite sisaldust. Nt ISO Grade 1 eritakistus on üle 10 M, ASTM Type 1 üle 18 M. 26. Vee erijuhtivuse määramine ja UV neeldumise määramine vee puhtuse iseloomustamisel. Nende parameetrite poolt antava info võrdlus. I don't want to know the answers, I don't need to understand Elektrijuhtivuse/ takistuse määramisel mõõdetakse eritakistust (M*cm) ja erijuhtivust (S/cm). Erijuhtivus on eritakistuse pöördväärtus. Erijuhtivus näitab soolade sisaldust, samas ei näita neutraalsete orgaaniliste ainete sisaldust. Orgaaniliste ainete sisalduse määramiseks kasutatakse nt TOC-meetodit (total organic carbon), ülipuhtas vees 2-5 ppb. UV-neelduvuse mõõtmine on kasulik, kui TOC-mõõturit pole, mõõdetakse neelduvust (mida väiksem seda parem) ja läbilaskvust % (mida suurem seda parem). UV-neelduvus näitab orgaanilisi lisandeid, osalt ka soolasid