Disinflatsioon ja deflatsioon võivad põhjustada ühiskonnale inflatsiooniga võrdselt probleeme. 1.2 Inflatsiooni mõõtmine Inflatsiooni mõõdetakse inflatsioonimääraga. See näitab keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga võrreldes. Eestis (nagu ka teistes riikides) kasutatakse inflatsioonimäära mõõtmiseks erinevaid hinnaindekseid. Enim on kasutatav tarbijahinnaindeks, mis väljendab eratarbija ostukorvis sisalduvate kaupade ja teenuste agregeeritud hindade muutumist. Üldisem näitaja on SKP deflaator, mis kirjeldab põhjalikumalt riigi majanduses toimuvat hinnataseme muutmist. Eraldi arvutatakse veel tootjahinnaindeksit ja ehitushinnaindeksit, ekspordi- ja impordihinnaindeksit. Hinnaindeksi abil mõõdetakse hinnataseme muutumist. Hinnaindeksid liigitatakse järgmiselt: Tarbijahinnaindeks (THI) Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) Ekspordihinnaindeks (EXHI)
sisemajanduse sokid ning muud reaalmajandusega seotud muutused võivad olla inflatsiooni põhjustajaks. Kui inflatsioon on negatiivne, siis tegemist on deflatsiooniga. Inflatsiooni aeglustumist nimetatakse disinflatsiooniks. Inflatsioonimäärad on eri arengutasemega maades ja eriaegadel tavaliselt väga erinevad. Eestis (nagu ka teistes riikides) kasutatakse inflatsioonimäära mõõtmiseks erinevaid hinnaindekseid. Enim on kasutatav tarbijahinnaindeks, mis väljendab eratarbija ostukorvis sisalduvate kaupade ja teenuste agregeeritud hindade muutumist. Üldisem näitaja on SKP deflaator, mis kirjeldab põhjalikumalt riigi majanduses toimuvat hinnataseme muutmist. Eraldi arvutatakse veel tootjahinnaindeksit ja ehitushinnaindeksit, ekspordi- ja impordihinnaindeksit. Enam tuntud on tarbijahinnaindeks (THI), mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinna muutmist mingil perioodil. Tarbija ostukorv on teatud tarbimistasemele vastav kaupade ja
Kus TC0 – konkreetse veoettevõtja poolt maksmisele kuuluv infrastruktuuri kasutamise tasu summa; (Cn) – koefitsentide koondfunktsioon. Kulupõhine lähenemine hinnakujundusele ( eelkõige reguleeritavates tegevusvaldkondades) TEENUS→ KULU → HIND → VÄÄRTUS → KLIENT i. Piirkulu hinnakujundusmeetod 1. Hinnakujundus sotsiaalse piirkulu alusel (SRSC-meetod); Tee hoolduskulud, sh materjali ja tööjõu otsekulu; Eratarbija ajakulu; Väliskulud, sh ummikute, keskkonna- ja õnnetuste kulud. Piirkulu hinnakujundusmeetodi erimeetodite tüpoloogia lähtub asjaolust, et küllaldaselt pika ajahorisondi puhul on kõik infrastruktuuri majandamise kulud muutuvkulud. 2. Hinnakujundus nõudluse hinnaelastsusest lähtuvalt – sõltub toote hinnast ja toote piirkulust. Kui on suurem kui 1 , siis on hinnaelastne. (Hind-piirkulu)/hind 3
sooritamist? Kuidas hangib sihtgrupp informatsiooni konkreetse toote kohta? Kui lojaalsed on kliendid? Millest see tuleneb? Kuuluvus gruppi, mis võib mõjutada toodete valikut? Lokaliseerimine kus sooritatakse ostud? Avaliku arvamuse kujundaja sihtgrupis? Harjumused, huvid, hinnangud, soovid? Sihtrühma põhjalik iseloomustamine aitab paremini mõista ja rahuldada tarbijate vajadusi ning seeläbi ka efektiivsemalt paigutada turundusressursse. 2. 4. 1 Eratarbija Tavaliselt on eratarbijate ostuotsused isiklikud ja individuaalsed ning nad võetakse vastu ühe inimese või perekonnaliikmete poolt. Eratarbijate turu iseloomustamiseks võiks kasutada võimalikult erinevaid näitajaid. Demograafilised näitajad Inimese vanus, sugu, perekonnaseis, majapidamise suurus, rahvus, sotsiaalne ja religioosne kuuluvus, haridus, elukutse jmt. Tulunäitajad sissetulekute suurus (üksiku inimese kohta, leibkonna kohta), kas omab või üürib
Inflatsiooni aeglustumist nimetatakse disinflatsiooniks. Inflatsioonimäärad on eri arengutasemega maades ja eriaegadel tavaliselt väga erinevad. Näiteks, 1990-ndate alguses tõusis aastane inflatsioonimäär Nõukogude Liidu vabariikides üle 1000%. Samal ajal oli arenenud Euroopa riikides see kõigest 1-4%. Eestis (nagu ka teistes riikides) kasutatakse inflatsioonimäära mõõtmiseks erinevaid hinnaindekseid. Enim on kasutatav tarbijahinnaindeks, mis väljendab eratarbija ostukorvis sisalduvate kaupade ja teenuste agregeeritud hindade muutumist. Üldisem näitaja on SKP deflaator, mis kirjeldab põhjalikumalt riigi majanduses toimuvat hinnataseme muutmist. Eraldi arvutatakse veel tootjahinnaindeksit ja ehitushinnaindeksit, ekspordi- ja impordihinnaindeksit. Nafta hinna mõju Eestile Eesti jaoks on toorainete hinnaralli saabumas üsna halval ajal - majandus on jahtumas ning see raskendab inflatsiooni allatoomist.
ostu sooritamist? Kuidas hangib sihtgrupp informatsiooni konkreetse toote kohta? Kui lojaalsed on kliendid? Millest see tuleneb? Kuuluvus gruppi, mis võib mõjutada toodete valikut? Lokaliseerimine kus sooritatakse ostud? Avaliku arvamuse kujundaja sihtgrupis? Harjumused, huvid, hinnangud, soovid? Sihtrühma põhjalik iseloomustamine aitab paremini mõista ja rahuldada tarbijate vajadusi ning seeläbi ka efektiivsemalt paigutada turundusressursse. 2. 4. 1 Eratarbija 14 Tavaliselt on eratarbijate ostuotsused isiklikud ja individuaalsed ning nad võetakse vastu ühe inimese või perekonnaliikmete poolt. Eratarbijate turu iseloomustamiseks võiks kasutada võimalikult erinevaid näitajaid. Demograafilised näitajad Inimese vanus, sugu, perekonnaseis, majapidamise suurus, rahvus, sotsiaalne ja religioosne kuuluvus, haridus, elukutse jmt.
innovaatilisus. 79. Milline on ettevõtjate vastutus? Ettevõte vastutab oma kohustuste täitmise eest. Peab maksma õigeaegselt oma arved tarnijatele ja maksud maksuametile. Ettevõtja peab vastutama oma toomise või teeninduse eetilisuse ja ühiskonna headele tavadele või reeglitele vastavuse eest. Ettevõtja on oma otsuseid tehes ja läbi viies alati tugevam pool ja eraisik (töötaja, ostja, eratarbija) on nõrgem, sest sõltub ettevõtja otsustest ja tegudest. 80. Kes on Eestis väliskaubandus- ja ettevõtlusminister? Ettevõtlusminister Eestis on Liisa Oviir. Majandusminister Eestis on Kristen Michal
Inimeste tarbimine tuleneb nende vajadustest ja hinnangutest kaupade kasulikkusele. Vajaduse all mõistetakse majandusteaduses inimese puuduse tunnet, mida rahuldatakse kaupade ja teenuste tarbimisega. Tarbimine ongi vajaduste rahuldamine. Tarbija on inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Tarbijakulutused on majanduse kogukulutuste suurim komponent. Nii näiteks 2003. aastal tehti eratarbija kulutusi Eestis 65,4 krooni eest. See moodustas üle poole kõikidest selle aasta jooksul toodetud toodete ja teenuste kogumaksumusest. Selleks, et tarbimise protssesist paremini aru saada, proovime vajadused kuidagi reastada Maslow vajaduste hierarhia Eneseteostusva jadus
huvi, ostuvõime ja soov kulutada raha mingit vajadust rahuldava kauba või teenuse ostmiseks. 174. Tarbijateks/klientideks võivad olla: · füüsilised isikud - üksikisikud, pered (kodumajapidamised), · juriidilised isikud organisatsioonid, sh - kaubandusturg (ost edasimüügiks), - ametkonnaturg. 175. 176. Sihtturunduse analüüs 177. FÜÜSILISEST ISIKUST TARBIJATE (eratarbija) vajadused: 1. baasvajadused: igapäevaseks eluks vajalik toit, riietus, peavari ja puhkus (A.Maslow vajaduste teooria järgi - ainult siis, kui need vajadused on rahuldatud, tehakse muid oste); 2. luksussoovid (mõjutatud - stiil, mood, maitse, mugavus jne); 3. impulsiivsed soovid tekivad äkki ja ost toimub hetketuju ajel (sageli mängib siin rolli hind - inimestel meeldib hoobelda kasulike tehingutega). 178
ühiskonnakorraldus. Ostlemine (šoppamine) on poode pidi käimine kaupade ostmise ja väljavalimise ning müügilolevaga tutvumise eesmärgil. Reklaam on turunduses kasutatav kommunikatsioonivõte. Reklaami eesmärk on teavitada tarbijat meedia kaudu toodetest, teenustest või ideedest ning ühtlasi muuta inimeste suhtumist, teadlikkust ja/või tarbimisharjumusi. Reklaami liigitus: auditooriumi järgi (eratarbija või organisatsioon); tellijate järgi (tootjad, edasimüüjad või MTÜ, ühisreklaam); meediakanalite järgi; objektide järgi (kauba või teenuse reklaam ideereklaam); mastaapide järgi (kohalik, üleriigiline või rahvusvaheline); teema või valdkonna järgi (alkoholireklaam, tubakareklaam, poliitiline reklaam). Tarbijakaitse on tarbija õigusi kaitsev riiklike ja ühiskondlike meetmete süsteem. Tarbimine ei ole elustiil, vaid vajadus. Tarbijal on õigus. Kvaliteedile. Turvalisusele
Mõisavalitseja oli tihti sakslane, sageli väljaspoolt tulnud, kus olid paremad agrotehnilised teadmised. Kupjatasandist ja sealt allapoole oli mõisateenistujad enamasti kohalikud. Ameteid mõisas oli mitmeid. 18. sajandil tekib Lääne-Euroopa turu kõrvale Vene turg. Tuleb puhtalt teravilja väljaveo kõrvale viinapõletamine ja produkti ehk viina turustamine Venemaal. Ka viinavajadus oli Venemaal väga suur. Balti vili viina näol jõuab Peterburi. Mitte ainult eratarbija lauale. Tuleb väga suur ka riigitellimus (sõjaväele ja tsiviilametnikkonnale). Venemaal tarvitati viina üsna suurtes kogustes. Oli arusaamatu, kui keegi ei tarbinud viina. Balti provintside ja Venemaa vahel oli tollipiir, 1760. aastatel viinale tollipiir avati. See oli siinsetele mõisatele suur kasu. Viinamajanduse tekkega kaasnes teisigi protsesse (viinapõletamine vajas suurt hulka küttepuid, mis tähendas metsade hävitamist)