iseseisvus jäi püsima. 10.Eesti okupeerimine 1940 aasta juunis blokeeritakse Eesti merelt ja õhust ning kaks päeva hiljem esitatakse ultimaatum, kus nõutakse 100 000 NSVL sõduri sisselaskmist ja nõukogude meelset valitsust. 17.06.1940 Eesti okupeeritakse – Nõukogude väed marsivad sisse. 21. juunil 1940 kokkukutsutud meeleavaldus, kus olid esindatud peamiselt NSVL sõdurid erariietes, kes nõudsid uue valitsuse ametisse seadmist. Juulist saadetakse riigikogu laiali ning toimuvad Nõukogude valimised, mille tagajärjel kuulutatakse 21. juulil välja ENSV. 6. augustil võetakse ENSV vastu NSVL liikmeks. 11.Mõisted Okupeerima - oma valdusse võtma Annekteerima - riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades
panna baari leti peale musti joogi nõusid, mis võib mõnele külastajale häirivaks muutuda. Töötajatele muretseks ühtsed mustad vormi püksid, siis teenindajad oleksid korrektse välimusega. Teeks üldised reeglid saali kohta, näiteks kaks korda jalutas läbi kohviku mustade riietega kokk, mis ei olnud ilus vaatepilt. Me eeldasime, et ta oli köögitööline, sest tal oli koka müts peas ja põll aga need olid väga määrdunud. Häirivaks osutus ka see, et keegi erariietes lihtsalt tuli ja luges kassa juures raha ja kolistas seal müntidega, leidsime, et selline tegevus võiks toimuda siiski taga ruumis kuskil. Leidsime, et võiks olla mingid reeglid paigas, et erariietes ei käida baarileti taga ja köögitöölised ei jaluta lihtsalt oma riietega mööda kohvikut edasi-tagasi ringi. Neljas ettepanek oleks, et teha korda koduleht. Kodulehelt tuleks eemaldada vead ning ta võiks kiiremini end üles laadida
Paljusid alkohole ei sallinud ta silmaotsaski. Ta ei suitsetanud ise ega sallinud, et keegi tema öäheduses suitsetaks. Oma riietuselt oli Hitler lausa askeet. Ta oli alati kalgis vormis. Ta kandis kõikjal pruunsärklaste frentsi vöörihmaga, kalifeepükse ja säärikuid. Vaid korra, 1934. aastal Mussolinit külastades pani ta oma staabi nõuandel selga tsiviilülikonna ja tundis end piinlikult narristi. Sellest ajast peale, kuni oma kuulsusetu surmani, ei olevat Hitlerit enam kordagi erariietes nähtud. Kui Hitler oli tagasihoidlik söögis-joogis, ei armastanud pidusid ega bankette, siis hoopis suuursugune oli ta oma elamises. Tema paleed Berliinis olid suured ja uhked, lausa hiilgavad, tema Müncheni korter grandioosne ja maalossid kadedustäratavad. Tema sekretäris, teenijaskond, valvemeeskond, autojuhid, lendurid- kõik olid füüreri väärilised. Hitleri isikut lähemalt uurinud inimesed väidavad tema visa sihikindlust ja suurt
Tsehhis 5. Itaalias 6. Iraagis 7. Ameerika-Ühendriikides 8. Prantsusmaal 9. Inglismaal jne... Mõnes nendest riikidest on käinud mitu korda. 10 7. Onu hindab eetilisust ja suhtlemisoskust Vaido sõnul peab ohvitser olema kodumaale lojaalne ja töötama hingega. ,,Avalikkuse ees ei sobi ohvitseril isegi erariietes kaitseväe mainet kahjustavaid samme teha," on ohvitseri eetikat kõrgelt hindav kapten Halliküla kindel veendumus. Pataljonis nähti teda ikka rohkem naeratavana kui tigeda näoga. Vaido arvab, et ühelt poolt on naeratamisoskus talle kaasa antud. Juba keskkoolis huvitus ta psühholoogiast. Hiljem luges Carnegie suhtlemisõpikut ,,Kuidas võita sõpru ja mõjustada inimesi?" lisab ta. Küsimusele, kuidas ta hindab tigedaid inimesi, vastab, et nad on lihtsalt ebaintelligentsed
Sellest hetkest alates hakkab ta tundma end sissetungijana. 1 Järsku märkab ta enda kõrval istumas leinariietes daami, kelle tulekut ta ei märganud. See on vana naine, kelle olek tundub kuidagi kange ja arg. Samal ajal märkab jutustaja enda teisel käel istumas üht keskealist smokingus härrat, keda ta ka varem ei märganud. Lavale ilmuvad uued esinejad, kaks noormeest, üks sõdurivormis ja teine erariietes. Erariietes noormees alustab klaverimängu ja teine, sõdurivormis, alustab lauluga. Tegu on dzasslooga ja see üleminek Mozartilt dzässile tekitab jutustajas veidi imestust. Jutustaja naabriks olev vanadaam avaldab ilmset vastumeelsust, samal ajal kui teine naaber, keskealine härra, vaimustunult kaasa elab. Esitajad kannavad ette neli laulu, enne kui lavalt lahkuvad. Jutustaja kirjeldab kuidas nad seda teevad kohmakalt ja amatöörlikult.
Jutustajas tekib kahtlus, kas ehk pidu pole mõeldud eraviisilisena. Sellest hetkest alates hakkab ta tundma end sissetungijana. Järsku märkab ta enda kõrval istumas leinariietes daami, kelle tulekut ta ei märganud. See on vana naine, kelle olek tundub kuidagi kange ja arg. Samal ajal märkab jutustaja enda teisel käel istumas üht keskealist smokingus härrat, keda ta ka varem ei märganud. Lavale ilmuvad uued esinejad, kaks noormeest, üks sõdurivormis ja teine erariietes. Erariietes noormees alustab klaverimängu ja teine, sõdurivormis, alustab lauluga. Tegu on dzasslooga ja see üleminek Mozartilt dzässile tekitab jutustajas veidi imestust. Jutustaja naabriks olev vanadaam avaldab ilmset vastumeelsust, samal ajal kui teine naaber, keskealine härra, vaimustunult kaasa elab. Esitajad kannavad ette neli laulu, enne kui lavalt lahkuvad. Jutustaja kirjeldab kuidas nad seda teevad kohmakalt ja amatöörlikult.
Tema juhtis Eesti okupeerimist N.Liidu poolt. Ždanov pani kokku uue valitsuse, kuhu peale käputäie kohalike kommunistide kuulusid ka mõned N.Liidu palgal olevad luureagendid. Neid hakati nimetama juunikommunistideks. Üheks selliseks kuulekaks käsutäitjaks oli Pärnust pärit arst Johhannes Vares Barbarus, kes sai uues valitsuses nö. peaministri koha. 21. juunil 1940 korraldati kiire meeleavaldus, kus enamikus olid kohale sõidutatud Petserimaa venelased ja erariietes N.Liidu baase ehitavaid töölisi. Meeleavaldus koos N.Vene soomukitega liikus Presidendilossi juurde kus ainult president maha karjuti, peale mida avati vanglate väravad, lastes vabadusse kriminaalkurjategijad ja rebides Pika Hermanni tornist maha Eesti lipu, asendades see punalipuga. Kiirelt korraldati näidis valimised, kus igale kohale oli määratud üks Ždanovi poolt valitud kanditaat. 21.juulil kuulutas uus ebaseaduslik Riigivolikogu välja Eesti NSV (Nõukogude
Paljusid alkohole ei sallinud ta silmaotsaski. Ta ei suitsetanud ise ega sallinud, et keegi tema läheduses suitsetaks. Oma riietuselt oli Hitler lausa askeet. Ta oli alati kalgis vormis. Ta kandis kõikjal pruunsärklaste frentsi vöörihmaga, kalifeepükse ja säärikuid. Vaid korra, 1934. aastal Mussolinit külastades pani ta oma staabi nõuandel selga tsiviilülikonna ja tundis end piinlikult narristi. Sellest ajast peale, kuni oma kuulsusetu surmani, ei olevat Hitlerit enam kordagi erariietes nähtud. Kui Hitler oli tagasihoidlik söögis-joogis, ei armastanud pidusid ega bankette, siis hoopis suuursugune oli ta oma elamises. Tema paleed Berliinis olid suured ja uhked, lausa hiilgavad, tema Müncheni korter grandioosne ja maalossid kadedustäratavad. Tema sekretäris, teenijaskond, valvemeeskond, autojuhid, lendurid- kõik olid füüreri väärilised. Hitleri isikut lähemalt uurinud inimesed väidavad tema visa sihikindlust ja suurt
seotud Ain Saar, Argo Männimets, Üllar Pugast ja Meelis Ivask. Argo mäletab, et läks tööle 7 Ain Saar. Aktsioonide Aeg, Võru, 1998, lk. 18. 8 Kirjavahetus Argo Männimetsaga 16.03.2010. 9 Ain Saar, lk. 20. 10 Kirjavahetus Argo Männimetsaga 16.03.2010. 11 Ain Saar, 35-36. 6 nagu igal tavaliselgi hommikul, kuid juba 10 minutit pärast töö alustamist piirasid neli erariietes meest ta sisse. Argo mõistis, et tema jaoks jääb miiting kindlasti ära. Koos temaga arreteeriti ka Üllar Pugast. Koos eskorditi poisid autoni ja sealt edasi viis bussisõit Tallinna. Küsimustele kuhu ja milleks punaarmeele kombekohaselt ei vastatud. Nad toimetati Tallinna Sõjakomissariaati, kus neid püüti hirmutada ja ,,solgutati" päev läbi. Kuna Argo ja Üllar ei teadnud, et ka Ain ja Meelis olid Tallinnasse toodud, oli nende üllatus ja pettumus suur, kui nad kohtusid
Kõik see saab toimuda ainult sõjasituatsioonis. Tavaelus on kõik inimesed üksteisest eraldatud ja mõtlevad ainult oma eesmärkidele. Kui ei ole sellist erilist situatsiooni, siis võib ka Tolstoi arust midagi siukest juhtuda. Inimesi muudab nt muusika. Kõrgemasse sfääri kuulub ka Platon Karatajev üks olulisimaid tegelaskujusid romaanis. Ta on talupoeg, kellega kohtub Pierre Bezuhhov, olles prantslaste juures vangis. Bezuhhov läheb sõtta erariietes, tal on eesmärk Napoleon tappa. Ta on väga naiivne. Ta satub pr kätte vangi, kus kohtub teise vangi Platon Karatajeviga. Ta on talupoeg, seega looduslähedane inimene, vaba konventsionaalsusest, tinglikkusest. Ta ei tunneta, et ta on eraldi indiviid. Temas on välja kujunenud loomulik, tervikutundmusega inimene see on parveteadusega inimene. ta ei räägi normaalses keeles, ta kasutab kogu aeg vanasõnu ja kõnekäände. Tal on rahvakõne stiihia ta unustab kohe, mida ta on öelnud
» «D'Artagnan, kõrgus. Ta on ühe minu vanima sõbra poeg, selle mehe poeg, kes koos kuninga, teie isaga tegi läbi kuulsusrikka partisanisõja.» «Ja te ütlete, et see noormees käitus vapralt? Jutustage, Treville, te teate, ma armastan sõja- ja lahingulugusid.» Kuningas Louis XIII asetas käe puusa ja keerutas uhkelt vurre. «Kõrgus,» jätkas de Treville, «nagu ma juba ütlesin, on härra d'Artagnan veel peaaegu laps ja kuna tal pole au kuuluda musketäride hulka, oli ta erariietes. Kui härra kardinali kaardiväelased nägid, kui noor ta oli ja et ta pealegi ei kuulunud musketäride väeossa, soovitasid nad temal lahkuda, enne kui nad asuvad ründama.» «Noh, näete nüüd, Treville,» katkestas teda kuningas, «ikkagi ründasid nemad.» «Õigus, õigus, selles ei ole enam mingit kahtlust. Niisiis nad käskisid tal lahkuda. Noormees aga vastas, et ta on hingelt musketär ning piiritult ustav Tema Majesteedile ja jääb seepärast härrade musketäride juurde.»
annaabi.ee 
