valitsuse sekkumine vajalik. Eriti mures tööjõuturu võimetusest kindlustada täielikku tööhõivet. *Klassikalise majandussuuna edasiarendajad monetaristid ja neoklassikalised majandusteadlased. *Keynesi majandusteaduse toetajad neokeinslased ja postkeinslased. Monetaristlik koolkond (milton friedman) * raha pakkumine tuleb panna püsival määral kasvama, sõltumata sellest, mis juhtub intressimäärade, majandusliku aktiivsuse või ükskõik millise majandusmuutujaga. - eramajandus on põhiliselt stabiilne: hindade ja palkade paindlikkus tekitavad isekorrigeerumist. -aktiivsuspoliitika teeb rohkem halba kui head, parim poliitika on jätta majandus rahule -raha on tähtsaim majandusmuutuja: pikema aja jooksul võib see mõjutada inflatsioonimäära , kuid üsna kiiresti avaldab mõju teistele majandusmuutujatele. *Poliitikat tehakse rohkem poliitilistel kui majanduslikel eesmärkidel. Neoklassikaline perspektiiv:
Sisse veetakse aga naftat, maake, tööstusseadmeid ja metallurgiatooteid. Enne 1989 aasta ülestõusu, oli kommunistliku valitsuse poolt elu Rumeenias mitut moodi piiratud. Valitsus näiteks otsustas, millisteks ametiteks peaksid tudengid koolis valmistuma. Nad majandasid ka enamusi riigi äriettevõtteid, farme ja sedasi töötasid pea kõik inimesed valitsusele. Pärast sotsialistlike suurettevõtete lagunemist domineerib taas peretöölevõtule rajatud eramajandus. Tänapäeval on Rumeenia üks madalaima elustandardiga riike euroopas. Rumeenia on olnud Euroopa liidu liige alates 2007 aasta 1. jaanuarist. Rumeenia ühed viimase aja suurimad sündmused on vaidlus prostiutsiooni legaliseerimise üle ja 3. okt ajaleht ,,Postimees" kirjutas: Rumeenia peaministri Calin Tariceanu juhitav valitsus jäi ametisse, kuna umbusaldus hääletus kukkus läbi. Sotsiaaldemokraadid ehk opositsioonis olev partei kritiseeris valitsust rikaste ja
-1984-1985- NLKP peasekretär K.Tšernenko -Mõlema vanamehe surm sümboliseeris vana süsteemi kadumist -1985.märts NLKP peasekretäriks sail Mihhail Gorbatšov. Võrreldes teiste NLKP eelnevate peasekretäridega oli ta haritud. Ta kuulus nooremate kommunistide põlvkonda--> Lääneriikidel mulje, et temaga saab läbirääkimisi pidada -Kuulutas välja perestroika poliitika- majandussüsteemi parandamine. Perestroikaga kaasnesid majandusvabadused: 1)Lubati kooperatiivide loomist (eramajandus) 2)Vähenes riigi roll majanduses 3)Tekkis „putkamajandus“ -Perestroika tõi endaga kaasa kommunistliku partei moderniseerimise. -Kommunistlikus parteis, valitsuses, sõjaväes,...., edutati tehnograafe- riigi juhtimisse kaasati haritud spetsialiste. -1986- Glasnost e avalikustamine- sõnavabaduse järk-järguline laienemine (Massimeedia laienemine; Meedias said sõna dissidendid; Meedia õiguste laienemine tõi kaasa rahva aktiveerimise; Julgeti rääkida minevikusündmustest)
Päritolu: Simbirsk, Venemaa keisririik Majandus: Venemaa majandus oli paljusektoriline. Põhiline oli sotsialislik sektor, millesse kuulusid riigistatud ettevõtted, põllumajanduslikus tootmises sovhoosid ja kolhoosid. Sotsialistliku majanduse loomise asemel tekkis nn. punakaartlik rünnak kapitalile, mis tähendas, et varakatelt (rikkatelt) kihtidelt püüti ära võtta nii palju kui võimalik, et tugevdada majandussektorit. Sovhoos – riigimajandus ; Kolhoos – eramajandus keelati viljaga kauplemine Poliitika: proletaarlane vs kapitalist; tekkisid klassid (alamklass, kõrgklass, keskklass) ei olnud rahvust; Relvastatud võitlus vaheldus parteide rahulikuma poliitilise konkurentsiga; põhimõte – võimalikult kiirelt ja sügavalt kindlustada oma võimu proletariaadi diktatuuri abil. NEP - Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika, mille pakkusid 1921. aastal välja Lenin ja Trotski. Et Venemaa kodusõda ja Esimene
·reaalpalga vähenemine toob kaasa müügi languse. 26 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Monetaristid Nende ideed majanduse arenguks on lähtunud rahapakkumise p p pidevast suurendamisest. Nad on mingil määral pöördunud tagasi Keynesi eelsesse majandusteadusse, kuid seda oluliselt edasi arendanud. Põhiteesid: 1. Eramajandus on põhiliselt stabiilne. 2. Hindade ja palkade paindlikkus tagab turu tasakaalu. 3 Langusperioodid majanduses lühikesed ja mõõdukad 3. mõõdukad. 4. Valitsuse aktiivsus majanduse juhtimisel teeb pigem halba kui head ja parim lahendus oleks hoida oma käed majandusest eemal eemal. 5. Ainult raha abil saab majanduslikke protsesse mõjutada. 6. Poliitikute ülesanne oleks:
protsessiga. 20 saj algul oli keskvalitsuse seisukoht muutunud vastupidiseks. Andes talupojale maad, harib ta seda ja ei hakka mässama. Stolõpin nägi keskklassi alustalaks üksiktalusid. Soodustused. Näiteks kes olid nõus kommuunist ümber asuma Kaug-Itta või Uuralitesse vabastati 5 aastaks maksudest + uus maatükk ja rahaline toetus perekonnale. 1906-1914 asustati ümber umbes 3040000. neist naases kodukohta tagasi ainult 17%. 1929-1936 hävitati igasugune eramajandus NSVL-is. Natsionaliseerimine (Stalin). Teema 34 Põllumajanduspööre Põllumajanduspööre loetakse lõppenuks (toimunuks) siis kui maale on kehtestatud selge eraomand. Talu ja mõis muutuvad konkureerivateks majapidamisüksusteks. Eelduseks olid näiteks tehnoloogia areng, põllupidamise viis. Põllumajandus revolutsiooni tulemuseks maa jõudmine turule. Eesti konkreetsem tõuge 1849-1856.Pärisorjuse kaotamine oli protsessi algus
3. Konkurents hoiab hinnad tootmiskuludele lähedal. 4. Riik ei sekku majandusse. Uusklassitsistlik majandusteooria: 1. Turumehhanism on piisavalt tugev, et saada üle välistest vapustustest ja viia majandus kiiresti üldisesse tasakaalu. Tasakaalu korral võrdub nõudlus pakkumisega ja muutusi pole vaja 2. Majanduses on alati olemas asendusvõimalused, mille tulemusena saab tarbija alati asendada puuduv kaup teisega. Eeldus kehtib ka tööjõu kohta. Monetaristid: 1. Eramajandus on põhiliselt stabiilne. 2. Hindade ja palkade paindlikkus tagab turu tasakaalu. 3. Langusperioodid majanduses lühikesed ja mõõdukad 4. Valitsuse aktiivsus majanduse juhtimisel teeb pigem halba kui head ja parim lahendus oleks hoida oma käed majandusest eemal. 5. Ainult raha abil saab majanduslikke protsesse mõjutada Neoklassikalised majandusteadlased: 1.Majandus on põhiliselt stabiilne. 2. Valitsus ei suuda kuidagi majandus mõjutada. Väidavad, et ärimehed näevad
Pol kultuur võib teiseneda ka stiihiliste protsesside tulemusel, mida võimud ei suuda või ei pea vajalikuks kontrollida (internet, satelliittelevisioon) Lisaks IT arengule teisendavad kultuuri ka rahvastikuprotsessid, eriti massiline rahvastikuränne. Mittetulundusühingud MTÜ loomiseks vaja vähemalt kahte liiget ja põhikirja. Majandussfäär Majanduse keskseks küsimuseks püüd lahendad ük soove ja vajadusi. Soovid piiramatud, ressursid piiratud Avalik ja eramajandus Valitsuse majandustegevus ja majanduspoliitika Majanduse regulatsioon seaduste, maksu- ja rahapoliitika ning turumehhanidsmide abil: Ük majandamisel tuleb tasakaalustamata majandus muuta tasakaalustatuks, kus ük suudab oma liikmete vajadusi rahuldada olemasolevate ressursside ja majkäibes kehtiva olukorra kohaselt 8 Valitsuse majanduslikud ül-d on:
sest ükski turg ei vii alati efektiivsete tulemusteni. RIIGI RAHANDUSE AJALUGU Wagneri ’seadus’ riigi kulude kasvamise kohta: majanduse arenguga kasvad valitsuskulude osakaal SKPst. Wagner: Riigi sissetuleku allikad: maksud (ajalooliselt domineerivamad) ja äritegevus. Maa, vara ja ettevõtete omamine on kaotanud tähtsuse. Riigi tegevused laienesid, järelikult vaja rohkem tulu. Eramajandus vs riigimajandus. Riigil on võim, mida eraettevõtetel pole. Ettevõtetel on eesmärk kasumit teenida, kuid riik pakub hüvesid. Personalisüsteemi erinevus riigi ja erasektori vahel. Mittemateriaalsed vs materiaalsed hüved. Mittemateriaalseid pakub riik, sest erasektor ei saa hinnata selle kulu/tulu. Riigi rahanduse ülesanded: korraldada rahanduse kontroll, kokkuhoiu printsiibi järgimine, tasakaalu järgimine eelarves.
Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandustegevus ja majanduspoliitika. Riigi roll majanduse kujundamises. Ühishüvede tarbimine. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne grupp. Tänapäevane sotsiaalne jaotus. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Huvigrupid ja avalik arvamus. Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide ja arvamuste vaba ning avalik võistlus demokraatlikus ühiskonnas. Sotsiaalsed probleemid. Sotsiaalse lõhe mõju ühiskonna stabiilsusele, sotsiaalsete pingete vältimine
annaabi.ee 
