seeria, kus ta käsitles inimese ja masina kokkukasvamist. Lisaks on Lapin olnud viljakas arhitekt ja arhitektuuriloolane, loonud installatsioone ning maale, samuti skulptuure ja linnaruumi sobituvaid taieseid. Lapin on ka läbi viinud Eesti esimesed häppeningid ning osalenud perfomance'ite loomisel, lavastanud teatris. Praegu töötab Lapin Eesti Kunstiakadeemias professorina. Lapinit on kutsutud väga paljudele välisnäitustele, tema töid on riiklikes ja erakogudes üle maailma. Mitmete preemiate seas väärivad esiletõstmist Ljubljana (1973) ja Tokio (1974) graafikabiennaalide preemiad, samuti Eesti Kunstnike Liidu maali aastapreemia (1987), Kristjan Raua preemia (1989) ja Eesti Kultuuripreemia (1997). Suprealistlike kompositsioonide loomist alustas Lapin juba 1993. aastal ning on jätkanud seeria täiendamisega tänaseni. Praegusel hetkel kuulub valikusse juba mitukümmend teost. Seeriat näidatakse Eestis suuremahuliselt, kuigi üksikud tööd on
"Sitased seitsmekümnendad: ebatsensuurset luulet. 19691977 Teosed on avaldatud Albert Trapeezi nime alt Tunnustused Ljubljana graafikabiennaali preemia (1973) Tokio graafikabiennaali preemia (1974) Eesti Kunstnike Liidu maali aastapreemia Kristjan Raua nimeline kunstipreemia (1989) Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997) Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001) Tänapäev Paljud tema teosed on erakogudes ülemaailma ja teoseid on võimalik oksjonitelt osta. Eelnev L.Koidula autoportree on oksjonil müügil 1650 euro eest Küsimused Mis sõna tõi Leonhard eesti ja soome keelde esmakordselt? Kellest tegi kunstnik autoportree? Mis oli paljudel piltidel esiplaanil? Kasutatud materjal http://digikogu.ekm.ee/no_category/oid12178/?&offset=5164 Luulekogu Albert Trapeez Võta suhu sõna (2011) http://et.wikipedia.org/wiki/Leonhard_Lapin
1906. aastal asus elama Pariisi see oli tema unistustes uue ja ihaldusväärse kunsti õppimise koht. Kunstniku elus oli palju erinevaid naissuhteid. Olulised olid sõprussuhted Utrilloga, Picassoga ja poeet Max Jacobiga. Modigliani looming Loomingu põhisisu oli suunatud inimesele. Tegeles skulptuuriga, joonistas ja maalis portreesid ning naisakte. Ei maalinud Pariisi kodanlasi, vaid talle hingelt lähedasi inimesi. Avalikes kunstikogudes tema töid vähe, enamik teoseid asuvad erakogudes. Skulptuur Tööd mõjutatud eksootilisest kunstist. Teda ei huvitanud kujude religioosne tähendus ja otstarve. Väideti, et kunstniku skulptuurid olid plastilisse vormi üle kantud kolmemõõtmelised joonistused. Modigliani hindas materjali ehedust, jättis tihti pealispinna töötlemata. Lemmikmaterjaliks oli liivakivi, marmorit ja puitu Naise pea. Lubjakivi. kasutas harvem. 1912. Joonistused Modigliani joont peetakse
Küll aga teame me tema teisest külaskäigust Avignoni, kui teda kutsus sinna Paavst Clement VI. Tema matuste kohta on teada, et see toimus neljandal augustil 1344, aga pole kindel kas ta transporditi Avignonist Sienasse või ta suri päriselt Sienas. Tema töid on tema sünnikohas, üks on Louvre'is, üks Berliinis, üks Antwerpis ja üks Liverpoolis. Altenburgi muuseumis on veel üks ta töö ja vähemalt 3 tükki on Ameerikas erakogudes. Petrarca portree, mis on peetud tema poolt maalituks, müüdi 1867 Poniatowski müügil nagu ka müüdi seal Laura portree. Simone looming on on muljetavaldavalt mirmekesine, seda iseloomustavad voogavad jooned ja puhtad värvid, mis esinevad juba tema esimeses suuremõõtmelises teoses ''Maestas'' ( Trooniv Madonna). Üks osa tervest reast Siena raekoja suure tellimuse raames valminud töödest on oma
Vladimir Bachu saab sellega suurepäraselt hakkama ta ei kooonerda väljendusrikaste toonide ja ladusa pintslitööga ning seetõttu kiirgabki tema maaliest tundeküllast värvimängu ja julgeid kontraste. Kui vaatad tema maale siis satud justkui karusellile: visandlikult kuid üliintensiivselt vihisevad silmade ees maastikud ja linnavaated, loodus oma ülevoolavas elus ja õhtuvalguses tänavad. Mis juhtub maalidega? Tema töid säilitatakse kunstigaleriides ja erakogudes Eestis, Prantsusmaal, Venemaal, USA-s, Rootsis, Taanis, Argentiinas, Mehikos. Tema töid ostavad kollektsionäärid Eestst, Venemaalt, Prantsusmaalt, USA-st, Rootsist, Soomest, Ukrainast, Taanist, Saksamaalt, Mehikost ja Argentinast. Kunstnik on osalenud kunstinäitustel ka Jaapanis ja teistes maades. Oma töödest püüab ta säilitada ainult fotosid. 4 Veel temast...
maalimisrõõm, aga ka suurepärane kompositsioonitaju ja tundlik värvimeel. Ta eelistas motiive, mis on ajendanud paljusid tema luuletusigi: kanarbikunõmmi, vaikseid loojanguhetki randadel ja keerukaid pilvemaastikke. Samuti astus ta harrastuspiltnikuna üles fotonäitustel nii kodu- kui ka välismaal. Fotograafi geenid on pärinud poeg Tunne, kelle looduspilte on paljud nautida saanud. Suurem osa Peeter Singi loomingust on leidnud koha erakogudes, vähemal määral ka Eesti Kunstimuuseumis 6 1. Kasutatud allikad 1. Kivimäe, J. Peeter Sink, maalid/paintings. Tallinn 2006. 184 lk. 2. Sakala. Peeter Sink leidis kõikjalt ilusat ja ülevat. [WWW] http://www.sakala.ajaleht.ee/180307/esileht/5025535_1.php 3. Tunne Kelam. Peeter Sink'i maaliraamatu esitlus. [WWW] http://www.kelam.ee/? mainID=32&newsArchive=1&newsID=161 4
Esemetes ega kogudes erilisi muutusi ei toimunud. Ainelise kultuuri uurimise allikad: Esemed ise, kirjalikud allikad, graafilised kujutised, keelelised allikad, eksperimentaaluuringud, etnoarheoloogia. Kus mineviku esemed on? Uurimiseks võib esemeid leida praktiliselt igaltpoolt, kuid spetsiaalseteks esemete säilituskohtadeks on eelkõige muuseumid, erakogud, avalik ruum. Erakollektsioonide tähtsus teatud aladel väga suur (kunst, mündid), mõndasid asju leidub erakogudes isegi tõenäoliselt rohkem kui muuseumides. Erakogud on tegelikkuses sarnaselt muuseumitega uurimisallikateks, kuna kogutakse ikkagi kogumiskõlblikke asju ning erakogudes leidub pigem uhkemaid asju, muuseumides on ka muud massi, mis enamikule võib-olla huvi ei paku. Avaliku ruumi alla käivad näiteks rajatised, ehitised, seadmed. Kui esemeid uurimiseks siiski ei leidu kuskil kogudes, siis korraldatakse välitöid: väljakaevamised, kogumine
vaid ka eneseväljenduse vahendit. Tema jaoks oli fotograafia kunstiline tehnika . Oma stiile väljendas ta ka fotograafias. 11 Pärand maailmale Suurkunstniku pärandit maailmale on raske hinnata. Vaatamata omaenda kunstiteoste tohutule arvule armastas ta koguda ka teiste kuulsate kunstnike, näiteks Henry Matisse´i töid. Pärast Picasso surma on paljude tema teoste saatus üsna lahtine. Teosed on laiali maailma erinevates muuseumites ja erakogudes, palju suurteoseid on müüdud oksjonitel. Tööde hinnad oksjonitel on hiiglasuured. Kalleima töö ,, Garcon a´la pipe" eest käidi aastal 2004 välja 104 miljonit dollarit. 12 Kokkuvõte Picasso võttis endale isa nime Ruiz asemel ema perenime Picasso, et prantslased seda paremini suudaks hääldada. Picasso isa oli kunstiõpetaja ning tema ema väga jõuline figuur. Kunstianne tuli peamiselt emalt
Tsuga canadensis (L.) Carr. kanada tsuuga Okkad 1...1,5 pikad, tipu suunas ahenevad, servas harvade väikeste hammastega, peensaagja servaga. H=18...20 m. Areaal. Kasvab looduslikult Põhja-Ameerika idaosa (Atlandist Suure- Järvistu ümbruseni ja Apalatsid) niisketes orgudes poolvarjus. Kuigi Eestis kohtab kanada tsuugat harva on ta meil teistest perekonna liikidest sagedaseim. Suuremad puud kasvavad Järvseljal, Luual ja Olustveres (kõrgus üle 15 m). Noori eksemplare kasvab paljudes erakogudes Pärnumaal, Läänemaal jm. S u g uko n d Fa g a c e a e p ö ö g i l i s e d Sugukonna esindajad on heitlehised, harva igihaljad, ühekojalised puud, harvem põõsad. Lehed vahelduvad lihtlehed kuni hõlmised lehed, abilehed varisevad varakult. Õied ühesugulised, tuultolmlejad. Isasõied urbade või peadena. Emasõied üksikult või pähikuis. Emasõisi ümbritsevad õiekattelehed, millised viljade valmides kasvavad kokku, puituvad ja
(u 1514). Flaami juurtega Michel Sittow oli kogu Euroopas hinnatud meister, muuhulgas Hispaania õukonnakunstnik aastail 1494-1504 ja 1516-1517 - ajastul, mil lõpetati reconquista (Pürenee poolsaare tagasivallutamine mauridelt) ja läkitati oma merereisidele Kolumbus. Sittowi töid säilitatakse maailma kõige mainekamates galeriides ja erakogudes. Neid on siiski Eestiski USUPUHASTUS. 15. sajandi lõpp ja 16. sajandi algus olid Euroopas murrangulised See oli uute mõtete esiletõusu, senisest odavamate trükitud raamatute leviku vana feodaalkorra lagunemise ja uute ühiskondlike suhete läbimurdeaeg. Suured maadeavastused laiendasid järsult eurooplaste maailmapilti, seninäge matute kaupade ja väärismetallide tulv ookeani tagant pööras pea peale senised hinnad ning väärtused. Vanad
hammastega, peensaagja servaga. H=18...20 m. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 19 Areaal. Kasvab looduslikult Põhja-Ameerika idaosa (Atlandist Suure- Järvistu ümbruseni ja Apalatsid) niisketes orgudes poolvarjus. Kuigi Eestis kohtab kanada tsuugat harva on ta meil teistest perekonna liikidest sagedaseim. Suuremad puud kasvavad Järvseljal, Luual ja Olustveres (kõrgus üle 15 m). Noori eksemplare kasvab paljudes erakogudes Pärnumaal, Läänemaal jm. Tsuga diversifolia (Maxim.) Masters eriokkaline tsuuga Võrsed punakaspruunid, karvased. Okkad kuni 1,5 cm pikad, terveservalised, tipul sisselõige, asuvad kahes reas, pealmised alumistest palju lühemad, pealt läikivad, tumerohelised, all kaks valget õhulõheriba. Kodumaal kuni 25 m kõrge, meil kasvab põõsasjalt või madala puuna. Pärit Jaapanist, Honshu saarelt. Üksikuid puid kasvab meil Järvseljal, Luual, Tallinna Botaanikaaias jm.
Okkad: asetsevad kamjalt, 1...2 cm pikad, 1,5 mm laiad, tumerohelised, alt valkjad, okka serv tipuosas üksikute peente hambakestega, tipp pügaldunud või terav. Käbid: lühirootsulised, kuni 2 cm pikad, hallikaspruunid, munajad, tömbid, seemne- soomused nahkjad, ümarad, ülemine serv saagjas. Meil on kanada tsuugat kasvatatud väga vähe, teada on suuremaid puid Järvseljalt, Luualt ja Olustverest (kõrgus üle 15 m). Noori eksemplare kasvab paljudes erakogudes Pärnumaal, Läänemaal jm. Sordid: 'Albospica'; 'Aurea'; 'Globosa'; 'Gracilis; 'Jeddeloh'; ; 'Nana'; 'Pendula'; 'Ammerland'; 'Aurora'; 'Brandley'; 'Cole Prostrate'; 'Curly'; 'Hussii'; 'Minima'; 'Pygmaea'; 'Verkade's Recurved'; 8. Euroopa ja siberi lehis Euroopa lehis (Larix decídua Mill.) Decidua maha langev, osutab suvehaljastele okastele. Euroopa lehis toodi Eestisse 18. sajandi alul ja asuti kohe ka ulatuslikult kultiveerima. 30...50
Okkad: asetsevad kamjalt, 1...2 cm pikad, 1,5 mm laiad, tumerohelised, alt valkjad, okka serv tipuosas üksikute peente hambakestega, tipp pügaldunud või terav. Käbid: lühirootsulised, kuni 2 cm pikad, hallikaspruunid, munajad, tömbid, seemne- soomused nahkjad, ümarad, ülemine serv saagjas. Meil on kanada tsuugat kasvatatud väga vähe, teada on suuremaid puid Järvseljalt, Luualt ja Olustverest (kõrgus üle 15 m). Noori eksemplare kasvab paljudes erakogudes Pärnumaal, Läänemaal jm. 7 8. Euroopa ja siberi lehis Euroopa lehis (Larix decídua Mill.) Decidua maha langev, osutab suvehaljastele okastele. Euroopa lehis toodi Eestisse 18. sajandi alul ja asuti kohe ka ulatuslikult kultiveerima. 30...50 m kõrge puu, tüveläbimõõt võib ulatuda kuni 1,5 meetrini. Areaal: Alpid ja Karpaadid, kasvab kuni 1800 m
Kodumaal populaarne jõulupuu. Varemalt peeti parimaks laevamastipuuks. Tsuga canadensis - Kasvab looduslikult Põhja-Ameerika idaosa (Atlandist SuureJärvistu ümbruseni ja Apalatsid) niisketes orgudes poolvarjus. Kuigi Eestis kohtab kanada tsuugat harva on ta meil teistest perekonna liikidest sagedaseim. Suuremad puud kasvavad Järvseljal, Luual ja Olustveres (kõrgus üle 15 m). Noori eksemplare kasvab paljudes erakogudes. Kõrgus 18...20 m. Levila kasvupinnastest domineerivad parasniisked või märjad hästi vett läbilaskvad mullad. Õitsemine toimub aprilli lõpust kuni juuni alguseni, sõltuvalt kasvukohast ja ilmastikutingimustest. · Okkad 1...1,5 pikad, tipu suunas ahenevad, servas harvade väikeste hammastega, peensaagja servaga. · Madalate tugevusomaduste ja rohkete oksakohtade tõttu ei hinnata puitu kuigi kõrgelt
potentsiaalseid džässmuusikuid meie lavadele ei jõudnudki. 124 KOKKUVÕTE Džässmuusika käekäik Eestis on pälvinud siiani teenimatult vähe uurijate tähelepanu, mistõttu on meie teadmistes selle algusaegade arengutest suured lüngad. Käesoleva töö tulemusel õnnestus oluliselt täpsustada ja kokku koondada hulk seni paljudes arhiivides ja erakogudes hajali olnud fotosid ja muid dokumente ning moodustus suhteliselt usaldusväärne andmepank aastate 1918–1945 kohta meie käsutuses olevast džässialasest infost. Džässi Eestimaale jõudmine 20. sajandi teise kümnendi keskel toimus mitmes mõttes küllaltki soodsal ajal – äsja oli välja kuulutatud Eesti Vabariik, mis tekitas erilise akulturatsiooni- valmiduse, soovi vabaneda võõrvõimu diktaadi pärandist ka kultuurielus. Samas oli Eestis
annaabi.ee 
