Käesolevas töös arutlen, kas avaliku sektori tervishoiukulutusi peaks suurendama 50 miljoni euro võrra või tuleks eelistada erakindlustus firmade tekkimist Eestis. Enne arutluse kirjutamist tutvusin Health Care and the Public Sector plaaniga ja J. Stiglitzi Ühiskondliku sektori ökonoomika raamatuga. Põhilised arutluses kasutatud andmed on võetud Rahandusministeeriumi ja Eesti Haigekassa kodulehelt. Eesti ravikindlustuse eesmärk on katta kindlustatud isikute tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastada ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ja maksta ajutise töövõimetuse ja muid rahalisi hüvitisi
(4) Maltat külastavad inimesed, kel on kaasas vormikohane tõend, saavad vajaminevat arstiabi samadel tingimustel Malta kindlustatutega. Haigestumisel võite pöörduda otse igasse riikliku tervishoiusüsteemiga liitunud tervishoiuasutusse. Arstile tuleb esitada vormikohane tõend koos isikut tõendava dokumendiga. Arstiabi pakuvad Maltal ka mitmed erahaiglad ja -kliinikud. Eraraviasutuses tasub patsient raviteenuse eest ise või katab kulud erakindlustus.(5) Vältimatu arstiabi saamiseks pöörduge otse riikliku haigla esmaabiosakonda, kaasas vormikohane tõend ja isikut tõendava dokument.(5) Tasuta on Maltal vaid vältimatu hambaravi, mida teostatakse riiklike haiglate ambulatoorsetes osakondades ning tervishoiukeskustes.(5) Kõik statsionaarses ravis kasutatavad ravimid ja esimeseks kolmeks haiglaravijärgseks päevaks määratud ravimid on patsiendile tasuta. Retsepti saab väljastada vaid riiklikku süsteemi kuuluv arst
Kindlustusõigus Kirjaliku arvestuse küsimused 1. Millised on eraõigusliku ja avalik-õigusliku kindlustuse erisused? Iseloomustada. Erakindlustusõigus reguleerib eraõiguslikku kindlustust ning avalik kindlustusõigus reguleerib avalik-õiguslikku kindlustust. Kui eraõiguslik kindlustus võib esineda nii vabatahtliku kui ka kohustusliku kindlustuse vormis, siis avalik-õiguslik kindlustus on reeglina sundkindlustus. Avalik-õigusliku kindlustuse peamine haru on sotsiaalkindlustus. Sotsiaalkindlustus ja eraõiguslik kindlustus on kaks iseseisvat
74 Kindlustusjuhtum- sellise sündmuse tegelik saabumine, mille puhul kindlustaja peab hüvitama var- ale tekkinud kahju või välja maksma kindlustussumma isikukindlustuse korral. 75 Eestis jaguneb sotsiaalkindlustus : RIIKLIK KINDLUSTUS- korraldavad riiklikud sotsiaalkindlustuse institutsioonid ning nad saavad ülalpidamise RE-st. ERAKINDLUSTUS on korraldatud eraomandis olevate kindlustus- organisatsioonide kaudu või kindlustusorganistatsioonide täieliku omavalitsuse põhimõttel, kuid need kaks liiki võivad olla omavahel kombineeritud. 76 Pensionikindlustussüsteem- RIIKLIK PENSIONIKINDLUSTUS( I sammas) vanaduspension, töövõimetus- toitjakaotaja- rahvapension, makstakse sotsiaalmaksust. KOHUSTUSLIK PENSIONIKINDLUSTUS( II SAMMAS) töövõtja
Hübriidtoetused? Makstakse välja kindlustusfondidest ja kontrollime isiku varalist toetust, kas raha on praegu vaja või teeme hiljem väljamakset. Eestis ei ole. Sotsiaalkindlustuse tagamise võimalused: - riik pakub ja vastutab sotsiaalkaitse eest - juriidilised isikud (avalik õiguslikud ja eraõiguslikud pakuvad kindlustusi) - kutseorganisatsioonid - tööandjad pensioniskeemid Erakindlustus vers. sotsiaalkindlustus - Erandjuhul kindlustuskohustus - Kaitse arvukate riskide vastu - Reeglina kulude hüvitamise põhimõte - Kindlustusandjad on eraõiguslikud juriidilised isikud Sots.kindlustusel on palju piiranguid. See on kohustuslik, ei ole valik võimalusi. Sots.kindl. kaudu kaitsvad riskid on piiratud. Sots.riskid tähendavad, et inimene kaotab sissetulekut, temast sõltumatutel põhjustel vanadus, haigus, tööõnnetus. Kaitsemehhanism on olemas, pakume
(Einasto 1999: 478). Nad on enamasti põhjustatud sideme katkemisest tööga. Töö on sotsiaalkindlustuses üks võtmemõisteid. Siinkohal pole vajadust põhjalikumalt selgitada. mis on töö ja kuidas on töö olemus praegusel ajal muutumas nii meil kui mujal maailmas ning mis probleem sellest tulenevad sotsiaalkindlustusse. Näiteks üha rohkem räägitakse ka muudest inimeste turvalisuse tagamise instrumentidest, nagu erakindlustus ja ka hoolekanne (Einasto 1999: 478). Sotsiaalkindlustuse viimane tunnus, mida võiks esile tuua seisneb selles, et abi osutatakse tunnuse ilmnemisel, ei vaadelda seda, kas inimene vajab abi või mitte. Pensioni hakkab inimene saama siis, kui ta jõuab pensioniikka, ravi saab ta siis, kui ilmneb haigus jne. Kui ilmneb tunnus, saab inimene ka saab (Einasto 1999: 478). Sotsiaalhoolekanne on oma olemuselt teistsuguse suunitlusega. Ta on abi toime- tulematuse ilmnemisel
tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või kolmandal isikul kindlustussumma või - hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või -hüvitise väljamaksmise kohustus. 72. Kuidas jaguneb Eestis kohustuslik sotsiaalkindlustus? Eestis jaguneb sotsiaalkindlustus : RIIKLIK KINDLUSTUS- korraldavad riiklikud sotsiaalkindlustuse institutsioonid ning nad saavad ülalpidamise RE-st. ERAKINDLUSTUS on korraldatud eraomandis olevate kindlustus-organisatsioonide kaudu või kindlustusorganistatsioonide täieliku omavalitsuse põhimõttel, kuid need kaks liiki võivad olla omavahel kombineeritud. 73. Pensionikindlustussüsteem Sotsiaal e pensionikindlustus on riiklik süsteem, mille peamine eesmärk on teostada ressursside ümberjagamist inimeste vahel, sest on olemas sotsiaalseid gruppe, kes vajavad abi mingi kindla aja perioodi jooksul rohkem kui teised
Uues sotsiaalkindlustusmaad – Beveridge traditsiooni maad. Peamiseks eesmärgiks oli algul vaesuse vältimine. Sotsiaalkindlustust pakub riik, sest turg ei suuda seda pakkuda. Kindlustus – mehhanism, mis kaitseb inimest riski vastu. Võimaldab koondada individuaalseid ressursse jagamaks riski, sest teada on sündmuste keskmine tõenäosus. Kindlustamise võimalikkuse eeldused: 1) Iga indiviidi puhul peab kindlustatud sündmuse tõenäosus p olema teistest sõltumatu – erakindlustus on võimalik kui on kindel arv ’võitjaid’ ja ’kaotajaid’. Aktuaarne kindlustus saab hakkama individuaalsete, aga mitte süsteemsete šokkidega. Nt inflatsioon 2) P peab olema teada, sest kindlustus suudab adresseerida riski, aga ei suuda hakkama saada määramatusega. 3) P peab olema väiksem kui 1 Asümmeetriline informatsioon: kui eksisteerib kahjulik valik või moraalirisk, siis on kindlustusturg ebaefektiivne või ei eksisteeri üldse.
ongi õigus haiguslehele jääda, kuna ta on selle eest juba kindlustusfirmale maksnud? «Tavaliselt kindlustustooted töötavad ikka koos omavastutusega,» Kui suur see omavastutus peaks olema ja mille järgi seda määrama peaks, ei osanud Niinemaa veel öelda, kuid süsteemi ärakasutamise moment tekib tema sõnul kõige enam sotsialismi tingimustes, kui kõige eest tasub riik. Tööandja kindlustamine on mõistlik, kui riik tuleb vastu «Erakindlustus põhimõtteliselt võiks sellist asja pakkuda, küsimus on rahastamises ja küsimus on selles, kuidas see läheb maksustamisele,» ütles Ergo Kindlustuse ravikindlustuse osakonna juht Aleksei Datskovski tööandja kindlustamise kohta töötajate haigestumise vastu. Datskovski märkis, et praegu peab tööandja kindlustuse pealt makse maksma ja see võib tähendada, et tööandjal on odavam maksta otse, mitte kindlustuse abil.
kui saabub ettenähtud kindlustusjuhtum. Erakindlustuses kehtib ainult erandjuhul kindlustuskohustus, nt liikluskindlustus. Sotsiaalkindlustuses on kindlustuskohustus domineeriv. Kindlustusvahekord erakindlustuses on kahepoolne, mida reguleeritakse lepinguga. Sotsiaalkindlustuses tekib kindlustussuhe seaduse alusel ja on üldjuhul kolmepoolne avalik-õiguslik suhe kindlustatu, kindlustaja ja tööandja vahel. Erakindlustus pakub kindlustust arvukate riskide vastu, sh ka väiksemate riskide vastu. Sotsiaalkindlustus kaitseb seadusandja poolt ettenähtud juhtumite vastu, nt haigus, tööõnnetus, töövõimekaotus jne, mille korvamiseks on otsene sotsiaalne vajadus. Sotsiaalkindlustus hõlmab nende riskide puhul pea kogu elanikkonda, kas siis kindlustatus üksikisikuna või perekonnaliikmena. Sotsiaalkindlustuse puhul on makstava hüvitise liik ja ulatus seadusega reguleeritud, erakindlustuses
annaabi.ee 
