Põhiliselt olidki naised seetõttu kodused ja kasvatasid lapsi. Naise elu määras tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, lesk või abielunaine. Neitsi seisus oli usulisest seisukohast kõike korgem ja turvalisem aste, lesk keskmine ja madalaim oli abielu. Erinevate gruppide naistel olid erinevad kohustused. Lisaks seisusele määras naise elu ka ühioskondlik positsioon ja kodukoha geograafiline asend. Naine oli kui ebatäiuslik mees, teda iseloomustati kui epiteetidega nõrk, kirglik, ebatäiuslik, habras, irratsionaalne ja emotsionaale inimene. Kuigi abielus oli naise positsioon mehe omast tunduvalt madalam, ei olnud naine siiski ka päris ilma õigusteta. Kui 12.sajandil Rooma õigus taasavastati, siis paranes ka naise õiguslik positsioon. Germaani hommikuand asendati kaasavaraga, millele valdamisele teatud olukorras oli ka naisel endal õigus. Kaasavara kasutamisõigust oli naisel võimalik kohtu kaudu nõuda. 14
tähistatud matkaradu. Kui kogu Suursaart peetakse vulkaanide ja tulejumalanna Pele territooriumiks, siis hawaiilaste uskumuste kohaselt on jumaliku Pele residents Kilauea peakaldeera sisse jäävas Halemaumau kraatris. Siia tulejärve äärde kogunesid muistsed hawaiilased ohvritalitustele otsimaks lepitust ning olemaks rahujalal Pelega. Seda pulbitsevat laavajärve peeti kaheldamatult üheks omaaegseks loodusimeks, mida oma reisikirjeldustes on kõikvõimalike epiteetidega ülistanud paljud rännumehed. Kuid pärast 1924. aastal vee ja laava vastasmõju põhjustatud võimast plahvatust on Halemaumau laavajärv pikkamisi kaotanud oma aktiivsuse ning jahtumise tõttu katab tänapäeval kogu kraatri põhja tardunud laava. Siit-sealt kraatri sisemusest tõusvad aurupilved ja terav väävlilõhn annavad aga tunnistust kusagil, mitte sügaval jalge alt õhkuvast maasisesest põrgukuumusest. Aedsaar Kauai
keskmiselt 5-7 last, mis tähendas, et naine oli rase ja hoidis lapsi kogu oma täisealiseks olemise aja. Naise elu määras tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, lesk või abielunaine. Neitsi positsiooni oli usulisest seisukohast kõrgeim ja turvalisim aste, madalaim oli abielu ja lese seisus nende vahepeal. Eri gruppi kuuluvatel naistel olid erinevad kohustused. Naise elu mõjutas ka ühiskondlik positsioon ja kodukoha geograafiline asend. Naine oli ebatäiuslik mees. Teda iseloomustati epiteetidega nõrk, kirglik, ebatäiuslik, habras, irratsionaalne ja emotsionaalne. Kuigi abielus oli naise positsioon mehe omast nõrgem, ei olnud naine keskajal siiski ka päris ilma õigusteta. Kui Rooma õigus 12. Sajandil taasavastati, siis paranes ka naise õiguslik positsioon. Germaani hommikuand asendati kaasavaraga, millele valdamisele teatud olukordades oli ka naisel õigus. Kaasavara käsutamisõigust oli naisel võimalik kohtu kaudu nõuda. 14
Samas tunnen, et see ükskõikne keelekasutus – kui nii võib öelda – luuletuse esimeses osas läheb hästi kokku kõneleja olemuse ja tunnetega. Kaldmaa on oma loomingus sageli mänguline, nii ka siinses luuletuses. Kuigi luuletusel puudub kindel rütm, mängib luuletaja huvitavate kõlakujunditega – nt piiksus ja viiksus / ... / ei mingit nakitsust, pakitsust, tarvet –, mis teevad luuletuse lihtsalt ja nauditavalt loetavaks. Ühtlasi ilmestab Kaldmaa oma luulet mitmete epiteetidega: / ... / sellest igavesti närivast tundest / vääksuvast kohalolekust / rahuolematust häälest ja rõhutab korduste ja silbitamisega seda, mida peab väga oluliseks. Arvan, et seesugune luuletus on suunatud lugemiseks kõigile, kes seda lugema juhtuvad. Pärast mitmekordset lugemist ei tundu see luuletus olevat enam niivõrd negatiivne, nagu see alguses näis. Mida rohkem luuletust lugeda, seda kergemaks see muutub. Samuti muutub luule-mina sümpaatsemaks ja haavatavamaks
Achilleuse tegevusettus viib selleni, et tema südamesõber Patroklos läheb sõtta kreeklastele appi ning sureb. See on Achilleusele liikumapanevaks jõuks, raevunud sõbra surma üle ning tahab troojalastele kätte maksta. Kompositsioon on ajalises järjestuses, eepos algab Trooja sõja 10. aastal, kajastab 49-50 päeva. Eepos koosneb 24. laulust ja ligikaudu 15 700 värsist. 12. Kes olid ,,Iliases" väljapaistvamad tegelased (nii jumalate kui inimeste poolel)? Kuidas ja milliste epiteetidega võib neid iseloomustada? Kreeklaste poolel: (välejalgne) Achilleus; (rahvaste juht) Agamemnon; Menelaos; Odysseus; Nestor. Kreeklasi pooldavad jumalad: (veisesilmine) Hera; (särasilmine neitsi) Athena; Poseidon; Hermes; Troojalaste poolel: (helkivakiivrine) Hektor; Aineias; Paris; Helenos; Antenor; Troojalasi pooldavad jumalad: Aphrodite; Ares; Apollon; Artemis 13. Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon?
,,Artur Sandmani lugu ehk Teekond iseenda teise otsa" läheb iseend enda sisse otsima. Urmas Vadi. 2001 ,,Suur sekund". Loob üsna argise olmelisusega rõhuva maailma + seda maailma nihestav sündmus või tegelane. ,,Unetute ralli" absurd. Tema absurd on psühholoogiliselt põhjendatud. Tal on see seotud hirmuga eksistentsi ees. Hirmutavad unenäod nt. Suureneb psühholoogiline tihedus. Berk Vaher. Teadlik töö oma käekirja kujundamisel. Kasutab väga erilisi keelendeid, rohkete epiteetidega metafooririkas stiil, võõrsõnad. Sensoorne intellektuaal kesksed on teatud tüüpi aistingud. Inspiratsiooniallikateks on unenäod. ,,Pilved asfaldile", ,,Kaval kuuldavus", ,,Lugulaul". Matt Barker (ehk Urho Abramov). Õuduskirjandus. Eesmärgiks hirmu tekitamine. Kuid tema tegelased on psühholoogiliselt veenvamad (ise on arst). Naturalistlikud episoodid (laibad, haiged). Palju tähelepanu inimeste füsioloogial. Palju vaimselt ebastabiilseid tegelasi. 12
orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Eepos on pühendatud vaid ühele episoodile sõjast. Sõda kestis 10a, millest eepos käsitleb 51. Päeva. Peateemaks oli Achielleuse viha (solvumine). Tegelased jumalikud (pooljumalad) Iliase tegevus on lineaarne. Sõja põhjustest ei räägita. 12. Kes olid ,,Iliases" väljapaistvamad tegelased (nii jumalate kui inimeste poolel)? Kuidas ja milliste epiteetidega võib neid iseloomustada? Kreeklaste poolel oli, Välejalgne Achilleus, Vesisilmne Hera, Särasilmne neitsi Atheena, Maa süleshoidja Poseidon, Hermes, Hephaistos, Pilvedekuhjaja Zeus. Troojalaste poolel oli, Helkivakiivrine Hektor, Aineias, Aphrodite, Ares, Phobios, Apollon, Artemis, Leto. 13. Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon? Odüsseia on samuti Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda
Kreeka heeroste naasmine kodumaale on raske, paljud hukkuvad, paljud ekslevad teel. Kõik need muistendid kokku moodustavad kreeka mütoloogia nn Trooja küklose. ,,Ilias" on kangelaslugu, sõja ja võitluse eepos, täis heroilist pinget ning traagilist paatost. 2 12. Kes olid ,,Iliases" väljapaistvamad tegelased (nii jumalate kui inimeste poolel)? Kuidas ja milliste epiteetidega võib neid iseloomustada? kreeklaste poolel troojalaste poolel Achilleus Hektor Agamemnon Aineias Menelaos Paris e Aleksandros Odysseus Sarpedon Aias Helenos
Kokkusobimatustaju kui "päästik" ja ootamatu mõistmine kui "lask" on tegelikult ühe ja sama protsessi komponendid. Kahe skripti olemasolu naljas on üsna kerge tuvastada, kuid üllatuse ja naeruplahvatuse intensiivsust ennustada ja mõõta väga raske. Olemuselt samalaadsed kaheplaanistumise efektid leiavad aset ka (värskemat sorti) metafooride, võrdluste vm. kõnekäändude vastuvõtul, mille toimet on harjutud iseloomustama tautoloogiliste epiteetidega, nagu "piltlikud", "kujukad", "ilmekad" jts., Meenutame kas või eespool toodud absurdseid võrdlusi koeraga: kes on iial näinud koerale sibulat söödetavat? mis väline või seesmine sund peaks tal olema seda üldse ette võtta? kes on iial vaevunud jagama koera julki äärmisteks ja keskmiseks? miks neid peaks olema kokku just kolm? miks on just keskmise julga tekitamine eriti vaevarikas? Isegi kui on tegu lõputu arv kordi kuuldud idioomiga, nt. Tal läks kops üle maksa, pole see ikka
Seal kujunesid välja Vilde sotsialistlikud vaated. Kirjanduslikult mõjutasid teda Zola, Flaubert'i, Hauptmanni ja Balzaci naturalistlikud ja realistlikud teosed ning rohkeid kunstielamusi pakkunud teater. Pärast 1917. aasta revolutsiooni tuli Vilde kodumaale. Eesti Vabariigi algaastail tegutses ta veel mõnda aega poliitikuna (oli Eesti saadik Berliinis), et siis tagasitõmbunult pühenduda vaid kirjandusele. Vilde loomingujärke on iseloomustatud erinevate epiteetidega. Kõneldud on põnevus- ja nalja-Vildest, realistlikust Vildest, ajaloo-Vildest ning psühholoogilisest Vildest. Psühholoogilise realismi kasvu Vilde loomingus näitavad romaan "Mäeküla piimamees" (1916), novellid ("Kuival", "Tooma tohter" jt.) ning näidendid ("Tabamata ime", 1912). Neid teoseid kirjutades huvitas Vildet inimeste käitumispsühholoogia seostatuna armastus-, kunsti- ja ühiskonnaelu probleemidega. Kirjanik pöördus taas ka nalja-Vilde aegadesse
Seal kujunesid välja Vilde sotsialistlikud vaated. Kirjanduslikult mõjutasid teda Zola, Flaubert'i, Hauptmanni ja Balzaci naturalistlikud ja realistlikud teosed ning rohkeid kunstielamusi pakkunud teater. Pärast 1917. aasta revolutsiooni tuli Vilde kodumaale. Eesti Vabariigi algaastail tegutses ta veel mõnda aega poliitikuna (oli Eesti saadik Berliinis), et siis tagasitõmbunult pühenduda vaid kirjandusele. Vilde loomingujärke on iseloomustatud erinevate epiteetidega. Kõneldud on põnevus- ja nalja- Vildest, realistlikust Vildest, ajaloo-Vildest ning psühholoogilisest Vildest. Psühholoogilise realismi kasvu Vilde loomingus näitavad romaan "Mäeküla piimamees" (1916), novellid ("Kuival", "Tooma tohter" jt.) ning näidendid ("Tabamata ime", 1912). Neid teoseid kirjutades huvitas Vildet inimeste käitumispsühholoogia seostatuna armastus-, kunsti- ja ühiskonnaelu probleemidega. Kirjanik pöördus taas ka nalja-Vilde aegadesse
annaabi.ee 
