Sagarad reguleerivad organismi põhilisi funktsioone. 3 Suuraju pealispinda nim. ajukooreks Juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust Ajukoores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused 4 Kontrollib ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri Talamus peamine informatsioonikeskus, emotsioonid Hüpotalamus haistmine; keha temperatuur Epitalamus ealine areng; ärkveloleku/une tsükkel Subtalamus motoorne keskus 5 Reguleerib lihaste koostööd, aitab säilitada tasakaalu Uss ja tätrakesed hoolitsevad automaatsete liigutuste eest Poolkerad tegelevad tahteliste liigutuste kontrolliga 6 Vahendab informatsiooni pea- ja seljaaju vahel; vastutab lihaste pingeseisundi eest
Keskaju: funktsioonid Kõige väiksem peaajuosa Punatuum reguleerib tugimotoorikat ning lihaste toonust, ta on normaalseid asendeid tagavate reflekside (asendireflekside) keksuseks IV paari ( plokinärvi ) и III paari ( silmaliigutajanärvi) tuumad Subkortikaalsed kuulmiskeskused, nende abil toimuvad akustilised orienteerumisrefleksid Subkortikaalsed nägemiskeskused, nad osalevad optilistes orienteerumisrefleksides Vaheaju Epitalamus Talamus Subtalamus Hüpotalamus Metatalamus Talamus ehk tundekühm Kokku ligikaudu 40 tuuma, kuhu koonduvad erutused peaaegu keha kõikidest retseptoritest (keha üldine tundlikkus) Kõikide tundlikkuse liikide, v.a.haistmine, koorealune keskus Aju peamine informatsioonikeskus (teadete vastuvõtmine, sorteerimine ja koordineerimine) Koorealune kuulmis- ja nägemiskeskus Hüpotalamus Sisaldab 32 paari tuumi, mis on vegetatiivse närvisüsteemi kõrgemateks koorealusteks keskusteks
Tingimatu refleksi ja tingitud refleksi olemus. Tingitud reflekside kujunemise tingimused ja staadiumid. Tingitud reflekside liigid. Kesknärvisüsteemi talitlus. Peaaju peamised osad: piklikaju, sild, väikeaju, keskaju, vaheaju, suuraju. Ajutüvi ja ajuvatsakesed. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid. Retikulaarformatsioon ja selle peamised funktsioonid. Väikeaju peamised funktsioonid. Vaheaju osad talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus ja nende peamised funktsioonid. Suuraju jagunemine poolkeradeks ja sagarateks. Suuraju sagarate põhilised funktsioonid. Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad. Suuraju koor. Ajukoore aferentne ja eferentne talitlus. Suuraju valgeollus ja juhteteed - assotsiatsioonikiud, komissuraalkiud, projektsioonikiud. Seljaaju valge- ja hallaine. Hallainest moodustuv ees-, taga- ja külgsammas. Spinaalganglionid. Eferentsete neuronite paiknemine seljaaju hallaine sammastes. Seljaaju juhteteed
lihaste talitluse regulatsioon (koos primaarse motokorteksi, põhimikutuumade, kesk- ja väikeajuga), meeleoluseisundite ja emotsioonide regulatsioon koos prefrontaalkorteksi ja limbilise süsteemiga. · Hüpotalamus autonoomne regulatsioon, endokriinsüsteemi kontroll, lihastalitluse regulatsioon, termoregul, toitumise ja emotsioonide regulatsioon, une/ärkveloleku regulatsioon. · Epitalamus (paikneb talamusest tagapool ja üleval), koosneb ratsmetuumast erinevate lõhnade infotöötlus + lõhna mõju emotsionaalsele käitumisele + siseelundite talitlus seotud lõhnadega; ja epifüüsist endokriinnääre mis reguleerib 1) inimese ealist arengut 2)ärkveloleku ja unetsüklid (melatoniin). · Subtalamus osaliselt ulatuvad subtalamusse ka punatuum ja mustaine on seotud motoorsete funktsioonide regulatsiooniga. 2
Suurajukoor suuraju poolkerade välimine õhuke hallainekiht. Koosneb närvirakkudest ja gliiarakkudest. Talamus kogu sensoorne info läbib omal teels suuraju koorde talamuse (nägemine, kuulmine). Lihastalitlus, meeleoluseisundid, visuaalne ja akustiline info. Hüpotalamus autonoomne regulatsioon, endokriinsüsteemi kontroll,lihastalitluse regualtsioon, termoregulatsioon, toitumine regulatsioon, emotsioonide ja une/ärkveloleku regulatsioon. Epitalamus hormoon produktsioon, reguleerib ealist arengut, ärkvelolek/uni, lõhnade tajumine. Suuraju poolkerade koor primaarsed alad (perifeersed struktuurid, signaalide vastuvõtt, lihase talitluse kontroll), sekundaarsed alad (analüüsivad retseptoritelt saabuvaid signaale, programmeerivad lihaste talitlust), tertsiaarsed alad (kõrgenad analüüsi ja sünteesi protsessid) Retikulaarformatsioon ärkvelolek, tähelepanu, orientatsioon.
Substantia nigra (mustaine) on tume mass, mis jääb punatuumade ja suuraju varte vahele ning mille must värvus tuleneb melaniini graanulite rohkest sisaldusest. Mustaine osaleb lihaste toonuse ja koordinatsiooni reguleerimises. Mustaine esineb ainult inimese ajus, selle vigastuse korral on liigutustegevus oluliselt häiritud. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus. Vaheaju (diencephalon). Vaheaju peamised osad on talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus. Talamus on vaheaju suurim osa, moodustades sellest ligikaudu 4/5. Talamus kujutab endast tuumade kogumit, mis jaguneb kaheks lateraalseks osaks, ühendatuna intermediaarse massiga. Talamuses paikneb III ajuvatsake, mis jääb talamuse lateraalsete osade vahele. Talamuse tuumadesse suunatakse närviimpulsid praktiliselt kogu keha retseptoritelt. Talamus on otsekui aferentsete erutuste kollektor. nucleus ventralis anterior (eesmine ventraaltuum) ja n. ventralis lateralis
choroideus ventriculi tertii (B5) - laest ülalpool on otsaju osad – fornix (B6) ja corpus callosum (B7) Põhi - ees: hüpotalamus, chiasma opticum (A8), tuber cinereum (A) koos infundibulum’iga, corpora mamillaria (A10) - taga: substantia perforata posterior (A11) ja pedunculus cerebri (A12) - põhjas on 2 sopist: recessus opticus (A13) recessus infundibuli (A14) Tagasein - epitalamus – comissura habenularum (A15) ja comissura posterior (A16) - viimasest allpool avaneb vatsakesse aquaeductus mesencephali - 2 sopist: recessus pinealis (A17) recessus suprapinealis (A18) Eessein - otsaju – columnae fornicis (A19), comissura anterior (A20) ja lamina terminalis (A21) - viimane kinnitub allpool chisma opticum’ile (A8) - võlvisammaste vahel on recessus triangularis
ajuripatsi funktsioone · emotsionaalse ja instinktiivse käitumise regulatsioon koos limbilise süsteemiga reguleerib viha, agressiivsuse, valu ja naudingu väljendusi ning seksuaalsel erutumisel vallanduvaid instinktiivse käitumise mustreid · söögiisu ja joogijanu regulatsioon nälja, küllastuse ja janutunde keskused · kehatemperatuuri regulatsioon ööpäevarütmide ja teadvuse seisundite regulatsioon Epitalamus talamusest kõrgemal ja tagapool, koosneb käbinäärmest ja habenulaar tuumadest. Käbinääre toodab melatoniini, mis teeb meid öösel ja pimedal ajal uniseks. Suuraju Sisend ajukoorest, väljund talamuse kaudu ajukoore motoorsetele väljadele, omavahelised ühendused. Keha liikumiste algatamine ja lõpetamine, soovimatute liigutuste pärssimine ja lihastoonuse regulatsioon, sensoorsed, limbilised, kognitiivsed ja lingvistilised funktsioonid. Limbiline süsteem
5.Tähe agnoosia kaob võime eristada tähti. Simultaanse nägemisagnoosia korral ilmneb kuklapiirkonna...... esimese osa kahjustuste korral, haihtub asjade üheaegse tajumise võime kuigi adekvaatselt säilib asjade ja esemete eraldi tajumise võime. 43. Hüpotaalamuse ehitus ja funktsioonid. Vaheaju on sensoorsete juhtteede kollektor. Vaheaju põhiosadeks on : nägemiskühm ehk talamus (thalamus) nägemiskühmu-tagaala ehk metatalamus (metathalamus) nägemiskühmuülimik ehk epitalamus (epithalamus) nägemiskühmualumik ehk hüpotalamus (hypothalamus) Talamus, metatalamus ja epitalamus moodustavad talamusaju (thalamencephalon). Talamused on 'väravateks', mille kaudu kulgeb meeleelunditelt saadud info kõrgematesse ajuosadesse. Talamuse kaudu mõjutatakse ka tahtmatuid, emotsioone väljendavaid liigutusi. Talamusest allpool asub vaheaju alumiseim osa hüpotalamus. Hüpotalamus on vegetatiivsete funktsioonide
tasandil on eristatavafd punatuumad, mis on seotud motoorika alateadliku regulatsiooni ja koordineerimisega. mustaine jääb punatuumade ja suurajuvarte vahele ja osaleb lihaste toonuse ja koordinatsiooni reguleerimises; Keskaju funkts: *visuaalse ja akustilise info analüüs *nägemise ja kuulmisega seotud reflekside integreerimine *motoorika regul koos primaarse motoorse korteksi, väikeaju, talamuse ja basaaltuumadega *VAHEAJU peamised osad on talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus. Talamus kujutab endast tuumade kogumit, mis jaguneb kaheks lateraalseks osaks. *Talamuse tuumadesse suunatakse närviimpulsid kogu keha retseptoritelt. *kogu sensoorne info, v.a lõhnadega seonduv, läbib oma teel suuraju koore somatosensoorsesse piirkonda talamuse *kogu nägemisnärvide kaudu ajju saabuv info suunatakse ajukoorde lateraalsete põlvikkehade kaudu Talamuse funkts: *lihaste talitluse regul koos primaarse motokorteksi, põhimukituumade, kesk ja väikeajuga
millel on 2 üla ja 2 alaküngast. alumised künkad on seotud kuulmisfunktsiooniga, ülemised nägemisrefleksidega. keskaju ristlõikes ülemiste küngaste tasandil on eristatavafd punatuumad, mis on seotud motoorika alateadliku regulatsiooni ja koordineerimisega. mustaine jääb punatuumade ja suurajuvarte vahele ja osaleb lihaste toonuse ja koordinatsiooni reguleerimises.; *vaheaju peamised osad on talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus. talamus kujutab endast tuumade kogumit, mis jagunebkaheks lateraalseks osaks. Talamuse tuumadesse suunatakse närviimpulsid kogu keha retseptoritelt. Subtalamus on otse talamuse alla jääv vaheaju osa, mis sisaldab juhteteid ja subtalamuse tuumasid. subtalamuse tuumad on seotud motoorsete funktsioonide regulatsiooniga. Epitalamus jääb talamusest taha ja ülespoole ning sisaldab tuumasid, mis on seotud lõhnade tajumisega. epitalamuses paikneb ka käbikeha e. epifüüs
• Kui üldine neurogenees on lõppenud, algab rakkude diferentseerumine, 3 ja 5-põiekese staadium ja ajuosade moodustumine – neuroblastidest spetsiifilist tüüpi neuronid. Otsaju (telencephalon): ajukoor, basaalganglionid, haistesibulad hippokampus, mandelkeha, Vaheaju (diencephalon) Talamus, hüpotalamus, subtalamus, epitalamus Keskaju (mesencephalon) Keskaju (rhombencephalon) Tagaaju (metencephalon) Ajusild ja väikeaju Üdiaju (myelencephalon) Piklikaju (Peaaju koosneb järgmistest peamistest osadest: ) 15 Migratsioon
annaabi.ee 
