elamusi. Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust [3; 2]. Episoodiline mälu küll sõltub semantilisest mälust, kuid läheb sellest kaugemale. Ta ei saa toimida ilma semantilise mäluta, kuid ta võib teha midagi sellist, millega semantiline mälu üksi toime ei tule. Teisest küljest võib semantiline mälu toimida ilma või sõltumata episoodilisest mälust, kuigi episoodiline mälu tõstab tema edukust. See oletatav suhe episoodilise ja semantilise mälu vahel tähendab, et inimene võib teada fakte, mäletamata, kuidas ta neid teadlikult sai, kuid ei saa mäletada teadmata, mis asi see on, mida mäletatakse [2]. 7 3.MÄLUHÄIRED Iga inimene võib aeg-ajalt midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui
tuttavus? - Äratundmine – semantilise mälujälje haakumine tajulise representatsiooniga. (mälus on salvestatud elevandi põhiinfo, mis nähes päris elevani (elevandi nägemine tekitab tajusüsteemis elevandi representatsiooni) haakub sellega) - Kategoriseerimine – saan aru et tegemist on loomaga, seega panen konkreetse näite suuremasse süsteemi - Tuttavus on äratundmise eriliik, mille korral on episoodilisest mälust kättesaadav objektiga varasema kokkupuute fakt ilma semantilise identiteedi infota (mäletad et kunagi minevikus oled Vootelega kohtund, aga ei mäleta temast midagi rohkemat) Lokaalsed ja globaalsed ajuaktiivsuse mustrid objektide identifitseerimisel. - Lokaalsel tasandil võivad erinevatele objektidele vastata erinevad ventraalse haru kõrgemate alade aktivatsioonimustrid - Globaalsel tasandil on erinevate objektikategooriate äratundmisse haaratud erinevad
suhteliselt hea üldintelligentsustestide tulemus. b) aju regionaalse verevarustuse uuringud ("ajukaardid"):- manustatakse lhikese poolestusajaga radioakt.ained (sissehingatav ksenoon; veenisiseselt kuld), mis toimivad markeritena mõõtmisel. Kolbale asetatud kiirgusedetektor registreerib aine kuhjumise teat.ajuosas (arvuti abil arvutatakse kiiresti välja mõõdetud radioakt.aine hulga järgi vere hulk, mis läbib antud aju osa). ·On näidatud, et näiteks episoodilisest mälust meenutamisel on aktiivsus erinevas ajuosas vrdl semantilisest mälust meenutamisega Teadvustatuse tase: eksplitsiitne ja implitsiitne mälu Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab sel juhul, mis on meenutamise aluseks - mille peale ja kuidas ta mõtleb, selleks, et materjal taastuks. On aga ka võimalik, et mälus olev materjal aitab edukamalt tegevusi sooritada nii, et inimene ise teagi, et eelnev kogemus on teda abistanud. Võib nimet
Objekti identifitseerimine Milles seisnevad objekti identifitseerimise alaliigid äratundmine, kategoriseerimine ja tuttavus? Tuvastamine seisneb semantilise mälujälje haakumises tajuliserepresentatsiooniga. Semiootilises mõttes tähendab tundmine tajutud tähistatava seostumine konkreetse ja abstraktse (kategoriseemine) tähistajaga. Kategoriseerimine- äratuntud objekti seostumine abstraktse tähistajaga. Tuttavus- objektiga varasema kokkupuute fakt episoodilisest mälust. Mis roll on lokaalsetel ja globaalsetel ajuaktiivsuse mustritel objektide identifitseerimisel? Lokaalne: · Objektide identifitseerimine toimub ventraalse haru kõrgemates alades (makaagi inferior temporal, inimesel ilmselt lateral occipital) · Nende piirkonade rakud on teatud piirides vaatenurgast sõltumatult tundlikud sarnastele objektidele · Mida tundlikum on rakk kindlale objektile, seda madalam on tema invariantsuse- tolerants ja vastupidi
- Ei seleta amneesikute üldiselt kehva õppimist ka semantilise info osas Üldisem põhjus tundub olevat integratsiooniprobleemid eri infotükkide kokkusidumisel ja Tösalvestamisel fMRI uuringud on näidanud et hipokampuse piirkond on oluline just integratsioonis Lahknevust tõendavad ka uuringud tervetel inimestel Ajupoolte salvestamise/ammutamise asümmeetria ehk HERA mudel: - Ajukoore parempoolse frontaalpiirkona aktivatsioon episoodilisest mälust ammutamisel; vasakpoolne frontaalne ajuosa on aktiivne episoodilise salvestamise ajal ja semantilisest mälust ammutamisel. Meeldejätmine ehk salvestamine Vajalikud tingimused salvestamiseks: - Sensoorne sisend - Tähelepanu suunamine - Piisav ja viimistletud materjali töötlus Episoodi salvestamise aluseks on semantiline mälu. Töötlussügavus ja suunatud õppimine
salvestamine ja mälust ammutamine toimub ajus samas kohas? Analüüsides üha enam ja suurema kiirusega kogunevaid katseandmeid, mis on saadud maailma erinevates uurimiskeskustes, pani Endel Tulving tähele, et "mällu kirjutav" ja "mälust lugev" seade ei asu ajus samas kohas. Kui kogunenud uurimused kokku võtta, siis selgub üllatav korrapära: vasak prefrontaalne ajukoor on valikuliselt seotud episoodilisse mällu salvestamisega, samal ajal kui parem prefrontaalne ajukoor on rohkem seotud episoodilisest mälust andmete väljalugemisega (ammutamisega). See tulemuste muster sai nimeks HERA: ajupoolte salvestamise/ammutamise asümmeetria (Hemispheric Encoding/Retrieval Asymmetry) (Tulving, Kapur, Craik, Moscovitch & Houle, 1994). Üha uued andmed kinnitasid seda ootamatut seaduspära ja HERA muutus pelgast oletusest arvestatavaks hüpoteesiks (Nyberg, Cabeza & Tulving, 1996). Jälle oli Endel Tulving koos oma kolleegidega sattunud millelegi ootamatule ja uuele.
probleemilahendusele, lugemisele ja abstraktsele mõtlemisele. Lühiajaline mälu termin tähistab ajalooliselt pigem mahutit. Töömälu uurijad tihti ei erista neid konstrukte, eelistatav on kasutada terminit – töömälu. Töömälu koosneb Baddeley teooriast lähtuvalt: Täidesaatvast kontrollsüsteemist (central executive) Fonoloogilisest ringest (fonological loop) Visuaal-ruumilisest visandsüsteemist (visuo-spatial sketchpad) +Episoodilisest puhvrist (episodic buffer) (2001) +Pikaajalisest mälust (keel, visuaalne semantika, episoodilised mälestused) +Hedoonilisest detektorist Töömälu kirjeldus, millega enamus uurijaid nõus on: see on piiratud ressursiga (sh piiratud mahuga) info lühiajalise säilitamise ja samal ajal uut infot vastuvõttev ja selekteeriv kontrollsüsteem, mis on seotud peamiselt frontaalkoore aktivatsiooniga ajus. Parameetrid – tunnused/omadused, mille kaudu saab töömälu kirjeldada saab: Kiirus
tulevikuks). otsmikusagarate rolli mälu vahendamisel - on mäluga seotud sekundaarselt läbi tähelepanu ja probleemilahendusoskuse. Dorsolateraalne preforntaalkoor mängib olulist rolli töömäluga seotud töötluses (BA 6, 44, 9, 46). Hemisfääridel on erinev roll info meeldejätmisel ja mälust ammutamisel, HERA mudel: - vasak hemisfäär enam seotud semantilise info ammutamisega ja uudsete episoodiliste sündmuste kodeerimisega - parem hemisfäär enam seotud info ammutamisega episoodilisest mälust. Otsmikusagara kahjustuste korral on sageli häiritud ka prospektiivne mälu (plaanid ja kavatsused tulevikuks). Loeng 8 Milline on üldine mälusüsteemide jaotus (skeem slaididel, raamatus)? Mis on anterograadne ja retrograadne amneesia? Anterograadne ehk edasihaarav amneesia = võimetus formuleerida sündmusele järgnenud uusi mälestusi • Retrograadne ehk tagasihaarav amneesia = võimetus taastada sündmusele eelnenud mälestusi
Sümbolite abil esitatud faktiteadmised. Avaldub pigem teadmises kui käitumises. Semantilisel informatsioonil on tõeväärtus: mis inimene teab võib olla õige või vale. Automaatne või arutlev 3. Episoodiline mälu - Mälu liik, mis teeb võimalikuks inimese isikliku elu sündmuste mäletamise K.C. – episoodiline ja semantiline mälu on esindatud erinevates ajusüsteemides. Episoodilisse mällu salvestamine: vasak prefrontaalne ajukoor. Episoodilisest mälust andmete ammutamine: parem prefrontaalne ajukoor (Tulving et al., 1994) • Ilma semantilise mäluta ei oleks episoodiline mälu võimalik, kuid semantiline mälu ei eelda tingimata episoodilise mälu olemasolu. Ka teistel liikidel peale inimese on semantiline mälu, kuid episoodiline mälu paistab olevat ainult inimestel • Episoodiline mälu areneb inimese arengu käigus hiljem kui semantiline mälu.
keelekasutuse seisukohast. Tulving: Semantiline mälu on vaimne tesaurus, organiseeritud teadmine sõnadest ja teistest sõnalistest sümbolitest, mis inimesel olemas on; nende tähendusest ja vastavusest, suhetest nende vahel; reeglitest, valemitest ja algoritmidest nende sümbolite, mõistete ja suhetega manipuleerimiseks. Semantiline mälu ei registreeri sisendite omadusi, vaid sisendsignaalide tunnetuslikke esindusi. Episoodilisest mälust kaob info kiiresti, koos uue info saabumisega. Seega on episoodiline mälu kogu aeg töös, samas kui semantilist mälu aktiveeritakse harvem ja see jääb ajas stabiilsemaks. Tulving (1985) esitas oma töös "Kui palju on mälusüsteeme?" viis põhjendust paljude mälusüsteemide olemasoluks. 1. Senini ei saa teha sügavaid üldistusi mälust kui tervikust. 2. Mälu areneb läbi pika evolutsioonilise ajaloo, kus areng on ebaühtlane. Seda evolutsioonilist
annaabi.ee 
