Neerud renes Neer - ren Kusejuha - ureter Kusepõis - vesica urinaria Koorollus - cortec Säsiollus - medulla Toomasoon - vas afferens Viimasoon - vas efferens Kusiti - urethra Naise kusiti - urethra feminina Mehe kusiti - uretha masculina Munand - testis Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium
MEHE REPRODUKTIIVORGANITE ANATOOMIA. Mehe välissuguelundid- Organa genitalia externa: munandikott- scrotum suguti- penis Sisesuguelundid- Organa genitalia interna: munand- orchis, testis munandimanus- epididymis seemnejuha- ductus deferens (kubemekanalis seemneväädi- funiculus spermaticus koosseisus) purskejuha- ductus ejaculatorius lisasugunäärmed- glandula genitalia accessoria: eesnääre- prostata, seemnepõiekesed- vesicula seminalis, bulbouretraalnäärmed ehk Cowperi näärmed- glandula bulbourethralis seu Cowperi meessuguhormoonide üldnimetus - androgeenid konkreetset suguhormooni - testosteroon, androstendioon. Sertoli rakud
vooderdab ühekihiline kuupepiteel, mille rakud omavad valendikupoolsel pinnal mikrohatte ja ühte pikka tsentraalset ripset (flagellum) Viimajuhakesed (ductuli efferentes) munandivõrgustiku kanalikesed liituvad ja moodustavad viimajuhakesed (täkk 12-23, koer 15-18) valendikku vooderdab epiteel, kus vahelduvad madalate ja kõrgemate rakkude grupid (ripsmeteta, kuid mikrohattudega kuubilised rakud ja sihvakad ripsmetega silinderjad rakud) Munandimanus (epididymis) Munandimanus jaguneb pea-, keha- ja sabaosaks Munandimanuse juha (ductus epididymidis) moodustub viimajuhakeste liitumisel üheks pikaks tugevalt vääniliseks tuubuliks (täkk kuni 90 m, koer kuni 8m) Munandimanusejuha Valendikku vooderdab mitmekihiline silinderepiteel, pindmised silinderjad rakud omavad arvukalt väga pikki mikrohatte - stereocilia Nendel rakkudel on järgmised funktsioonid: testikulaarse vedeliku absorptsioon,
peabronhid bronhi principales kusepõis vesicaurinaria kopsud pulmones kusiti urethra kops pulmo naise kusiti urethra feminina välisnina nasus externus mehe kusiti urethra masculina kopsuvärat hilus pulmonis munand testis paariline kopsujuur radix pulmonis munandimanus epididymis paariline kopsukelme pleura seemnejuha ductus deferens paariline keskseinand mediastinum seemnepõieke vesicula seminalis paariline neel pharynx seemneväät funiculus spermaticus söögitoru oesophagus paariline magu ventriculus, gaster eesnääre prosata peensool intestinum tenue suguti penis
peensool intestinum tenue kusepõis vesicaurinaria jämesool intestinum crassum kusiti urethra keel lingua naise kusiti urethra feminina hambad dentes mehe kusiti urethra masculina maks hepar munand testis paariline kõhunääre pankreas munandimanus epididymis limaskest tunica mucosa paariline lihaskest tunica muscularis seemnejuha ductus sidekest või serooskest tunica deferens paariline serosa seemnepõieke vesicula suuesik vestibulum oris seminalis paariline põsed buccae seemneväät funiculus igemed gingivae spermaticus paariline
Suguelundid (organa genitalia): Mehe suguelundid: A.Sisesuguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad ja abisugunäärmed. Munand (testis): (tähtsaim!) mehe sugunääre, ca 20 g kaaluv paariline organ, asub munandikotis, koosneb sagarikest, milledes on väänilised seemnetorukesed – nende seinarakkudest tekivad uued seemnerakud e. spermatosoidid, torukeste vahel sidekoes on rakud, mis toodavad meessuguhormoone. Munandimanus (epididymis): väike (ca 5 cm) elund munandi ülapinnal, sees peenike toru (5 m!), milles seemnerakke säilitatakse. Seemnejuha (ductus deferens): ca 50 cm pikkune paksu, lihaselise seinaga toru, suguühte ajal “pumpab” spermatosoidid munandimanusest kusitisse. Abisugunäärmed: a) eesnääre e. prostata – kastanimuna suurune nääre põie alapinnal, ümber mehe kusiti. Toodab nõret, mis lisandub spermale. Haigused (kasvajad jne.) siin võivad sulgeda kusiti!
FN: Uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Kusepõie maht ja FN: 500-700 ml, uriini mahutamine Naise ja mehe kusiti pikkused ja FN: N. 3-3,5 cm M. 18-25 cm; kusepõie tühjendamine. Munasari (lad. OVARIUM, kr. OOPHORON) FN: munarakkude kasvamine, areng ning naissuguhormoone tootmine. Munajuha(TUBA UTERINA) FN: viljastumine Emakas(UTERUS) FN: loote areng Tupp(VAGINA) FN: sünnitustee Munand(TESTIS) FN: meessugurakkude paljunemine, meessuguhormoonide tootmine. Munandimanus(EPIDIDYMIS) FN: seemnerakkude reservuaar Eesnääre(PROSTATA) FN: toota lima, mis aktiviseerib seemnerakke. Viljastumine: (fertilisatsioon) toimub munajuhas; viljastumine on spermi ja munaraku ühenemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. Neerude funktsioon: kehavedelike tasakaalu hoidmine organismis, ph regulatsioon, osmootse rõhu säilitamine, jääkainete väljutamine, arteriaalse vererõhu regulatsioon, vereloome regulatsioon, homoöstaasi tagamine. Esmasuriini tekib kuni ....
lähteteksti] Vähi tüüp Vähi biomarker ER (estrogen receptor), HER-2 (human epidermal growth factor receptor-2)[2], CA15-3 (cancer Rinnavähk antigen 15-3), BRCA-1, BRCA-2[11],CA 2729, uPA (urokinase plasminogen activator), PAI-1 (plasminogen activator inhibitor)[5] CA125 (cancer antigen 125)[2],hCG (human chorionic gonadotrophin)[11],HE4 (human epididymis Munasarja vähk protein 4), VEGF (Vascular Endothelial Growth Factor)[12] CEA (carcinoembryonic antigen)[2], CD133, CD24, CD29, CD44, CD166, EpCAM (epithelial cell Soolevähk adhesion molecule), ALDH1A1, ALDH1B1, Lgr5 (leucine-rich-repeat-containing G-protein- coupled receptor 5)[13] KRAS, EGFR (Epidermal Growth Factor Receptor), ALK (Anaplastic Lymphoma Kinase)[14], CEA Kopsuvähk
Mehe sisemised suguelundid munand munandimanus seemnejuha seemnepõieke seemneväät eesnääre sugutisibulanääre Munand (lad.k) testis Munandimanus (lad.k) epididymis Seemnejuha (lad.k) ductus deferens Seemnepõieke (lad.k) vesicula seminalis Seemneväät (lad.k) funiculus spermaticus Eesnääre (lad.k) prostata Kui palju kaalub munand? Umbes 30g kuse ja suguelundid 3 Kus asub munand? Keha väliselt suguti taga
· Välimine e.serooskest ehk perimeetrium Emakas toimub lapse areng ja loote väljastamine. Tupp võtab osa sugulisel viljastamisel Rinnanääre- mamma ehituselt koosneb 15-20 sagarast. Sagarate ja urgete ümber rasvkude. Asub suurel rinnalihasel ja ümbritsetud sidekirmega. Munand- testis- ehituselt koosneb 200-300 sagarast, väänilistes seemnetorukestes paljunevad meessugurakud. Toodavad seemnerakke ja meesuguhormoone.Aub munandikotis, ripub kehast eemale. Munandimanus - epididymis ripub argivahel... Hoiab endas seemnerakke. Eesnääre- prostata- asub kusepõie põhja all . Lisab seemnevedelikule nõret ja aktiveerib seemnerakke. Lahkliha- perineum - Asub jalgevahel, jaotub kusesuguvaheks ja vaagnavaheks. Mehel läbivad lahkliha kusiti membraan osa, naisel kusiti ja tupp Esmauriin- on valguvaba vereplasma sarnane vedelik, ööäevane eritushulk on 160L. Lõplik, teisene uriin- on uriin, mis on filtreertidu ja enamus veest ja toitainetest puhas. Selle hulk 1.5L
Mehel toimub meessugurakkude (spermatosoidide) paljunemine ja valmimine, mis koos seemnevedelikuga (spermaga) väljutatakse; ka meessuguhormoonide tootmine Kuseelundite süsteemis: 1) Neerud - RENES 2) Kusejuha - URETER 3) Kusepõis - VESICA URINARIA 4) Kusiti - URETHRA: Naise kusiti - URETHRA FEMININA Mehe kusiti - URETHRA MASCULINA Suguelundite süsteem: Mees: sisemised suguelundid 1) Munand - TESTIS -paariline 2) Munandimanus - EPIDIDYMIS - paariline 3) Seemnejuha - DUCTUS DEFERENS - paariline 4) Seemnepõieke - VESICULA SEMINALIS - paariline 5) Seemneväät - FUNICULUS SPERMATICUS - paariline 6) Eesnääre - PROSTATA - paaritu 7) Sugutisibulanääre - paariline Välimised: 1) Suguti ehk peenis - PENIS 2) Munandikott - SCROTUM Naine: sisemised 1) Munasari - OVARIUM, OOPHORON - paariline 2) Munajuha - TUBA UTERINA, SALPINX - paariline 3) Emakas - UTERUS, METRA 4) Tupp - VAGINA, COLPOS
spermiogoonid -> primaarsed spermatotsüüdid (46 kromosoomi) -> spemide hulk kusitisse sekundaarsed spermatotsüüdid ( 22 kromosoomi + x/y kromosoom) -> MUNANDI, MUNANDIMANUSE JA SEEMNEVÄÄDI KATTED spermatiidid -> spermatosoidid ehk permid - kõik katted on kõhuseina derivaadid, mis looteeas sopistusid välja seoses EPIDIDYMIS – MUNANDIMANUS munandi laskumisega munandikotti Osad - Tunica vaginalis testis – munandi tuppkest - Caput – jämenenud osa ülapoolusel kõhukelmest eraldunud serooskest - Corpus
k.- VAGINA KREEKA K.- COLPOS ASEND – TORUJAS ELUND; ÜLEMISSE OTSA ULATUB EMAKAKAELA TUPEOSA, SUUNDUDES ALLA LÄHEB TUPP LÄBI UROGENITAALDIAFRAGMA JA AVANEB SUURTE HÄBEMEMOKKADE VAHELISES PILUS. FUNKTS – SÜNNITUSTEE 12. MUNAND lad.k.- TESTIS ASEND – ASUB MUNANDIKOTIS FUNKTS – MEESSUGURAKKUDE PALJUNEMINE, MEESSUGUHOR-MOONIDE TOOTMINE 13. MUNANDIMANUS lad.k.- EPIDIDYMIS ASEND – MUNANDI TAGUMISEL SERVAL FUNKTS – SEEMNERAKKUDE RESERVUAAR 14. EESNÄÄRE lad.k.- PROSTATA ASEND – KUSEPÕHJA PÕIE ALL FUNKTS – ÜMBRITSEDA KUSITIT (EESNÄÄRME NÕRE LISANDUB SEEMNEPURSKE AJAL SEEMNEVEDELIKULE JA AKTIVEERIB SEEMNERAKKE (MUUDAB LIIKUVATEKS)). 15. LAHKLIHA lad.k.- PERINEUM ASUKOHT – REITE VAHELE JÄÄV PIIRKOND VAAGNAVÄLJAPÄÄSU KOHAL 16
mis koos seemnevedelikuga (spermaga) väljutatakse. Olenevalt asukohast eristatakse sisemisi ja välimisi suguelundeid. MEHE SUGUELUNDID Mehe suguelundites toimub meessugurakkude (spermatosoidide) paljunemine ja valmimine, mis koos seemnevedelikuga väljutatakse ning toodetakse meessuguhormoone. Mehe sisemiste suguelundite hulka kuuluvad munand testis paariline munandimanus epididymis paariline seemnejuha ductus deferens paariline seemnepõieke vesicula seminalis paariline seemneväät funiculus spermaticus paariline eesnääre prostata sugutisibulanääre paariline Tartu Tervishoiu Kõrgkool 6 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis
·2-5% testistest ·65-75% on pärit põisnäärmest ·25-30% on pärit eesnäärmest ·1% on pärit bulbouretaalnäärmest SEKSUAALSE DIFORMISMI TEKKIMINE ·6ndal nädalal on märgata seksuaalset diformismi ·2-3-kuulise loote testistesteritub juba rohkesti testosterooni ·Mülleri juhasid pärssiv hormoon kuulub TGF-valguperekonda. Teda toodavad fetaalsed Sertolirakud Mülleri juha derivaadid: vagina, cervix, uterus,and oviducts Wolffijuha derivaadid: theretetestis, the epididymis, the vas deferens,and the seminal vesicle Seksuaalse diformismi hiire ajus( vähemalt 50 geeni avaldumine on erinev) Meessool: SRY (Sex-determining Region Y) avaldubnii fetaalseskui ka täiskasvanud ajus (ka inimesel) Naissool: Ajus rohkem noradrenaliinierglisi neuroneid. HÜPOTALAMUSE-HÜPOFÜÜSI-GONAADI TELG Naissool: GnRh pulsatsioon sõltub menstruaaltsüklist, enne ovulatsiooni on taseme tõus Meessool: GnRh pulsatsioon 1,5-3 tunniste intervallidega. GnRh pursked kestavad 10-15 min
Kõhukelmeõõne kõige alumist osa võib pidada väikese vaagna ruumiks, milles asuvad vaagna elundid. Nendeks on mõlemal sugupoolel kusepõis (vesica urinaria) ja pärasool (rektum) ning naisel sisemised naissuguorganid: munasari (ovarium), munajuha (tuba uterina), emakas (uterus) ja tupp (vagiina), mehel sisemised meessuguorganid: eesnääre (prostata), seemnepõiekesed (vesicula seminalis) ja seemnejuha (ductus deferens). Munandid (testis) ja munandimanused (epididymis) asuvad väljaspool väikest vaagnat. Maks Maks on vahelihase parempoolse kupliga kokku kasvanud, kaalub umbes 1,5 kg ja on inimese suurim nääre. Eespoolt on näha vasak ja parem maksasagar. Sissepoole poole pööratud küljel asub maksavärat, kust väljub sapi väljaviimisjuha (maksajuha: ductus hepaticus) ning kust sisenevad maksaarter (a. hepatica) ja värativeen (v. portae) mao- ja sooleseinast kogutud verega. Vere äravool maksast toimub dorsaalselt mitme maksaveeni (vv
annaabi.ee 
