See kõik muutus alles mõni sajand tagasi, kus nimed ja id-entiteedi said ka kõige tavalisemad inimesed. Tänapäeval on meil täpselt teada, kui palju inimesi on maailmas, kus keegi elab ning neil kõigil on oma nimed, isiksused ning iseloomud, mis on üksteisest eristatavad id- entiteedi alusel. Id-entiteet näitab seda, kes ollakse, ning eristab inimesi üksteisest. Kuna inimesed on üksteisest väga erinevad, on ka id-entiteet alati iga inimese puhul erinev. Kui ei oleks id- entiteeti , siis oleksime kõik samasugused ning ei suudaks üksteist eristada. Minu puhul näitab id-entiteet seda, et olen eestlane, õpilane, lõbus, mitmekülgne, sõbralik ning huvitav inimene. Id-entiteet on see, mis teeb minust selle kes ma olen. Id-entiteet on iga inimese jaoks väga tähtis, sest selleta ei oleks meid tänapäeva kiires ja tehniliselt arenenud maailmas olemas. Kõik inimesed oleks kui üks suur mass, kus keegi kelleski ei erine. Tänu sellele on meid ka kergem tuvastada
(LK 201) 11. Eeldus, et kõik, kelle vaimne vanus on väiksem või võrdne kui 12 aastat on nõrgamõistuslikud. (LK 221) 12. Kõik nõrgamõistuslikud inimesed on potentsiaalsed kurjategijad, iga nõrgamõistuslik naine on potentsiaalne prostituut. (LK 231) 13. Inimestel on kalduvus arvata, et kõik, millel on nimi, peab olema kas entiteet või olevus, ning omama iseseisvat eksistentsi. Ja kui neil ei õnnestunud mingit reaalset sellele nimele vastavat entiteeti leida, siis ei olnud see neile põhjuseks järeldada, et midagi sellist ei eksisteerigi, vaid nad kujutasid ette, et see pidi olema midagi eriliselt raskestitabavat ja müstilist (John Stuart Mill). (LK 388-389) 14. Homoseksuaalide põlastus. Tegelikult aitasid heteroseksuaalidel kasvatada lapsi. (LK 397) 15. Vale ettekujutus Darwinist kui egalitaristist. (LK 463)
Dualistlikku teooriat esindas René Descartes ning monistlikku Gottfried Wilhelm Leibniz. Descartesi arust koosneb maailm vaimsetest ja materiaalsetest substantsidest,millel on atribuudid ja moodused. Materiaalsel substantsil (res extensa) on ainult üks atribuut - ruumilisus ehk ulatuvus.Kuju ja suurus ei ole materiaalsele olemuslikud,seega on need moodused.Kuid Leibnizi arvates koosneb maailm paljude monaatide(monaadi (monas'üks') all on filosoofias mõistetud mingit ühtset entiteeti) agregaatidest.Kõik monaadid on omavahel erinevad. Nad on otsekui entelehhiatena autonoomselt tegevad.Neil on tajumises himu,painduvus ja tugev võime. Ka Jumalast on mõlemal filosoofil oma teeoria.Leibniz on tüüpiline ratsionalist, kes püüab traditsioonilist jumala- ja loomisõpetust matemaatilis-loodusteaduslikult põhjendada .Jumal on hea,kõikvõimas,tark jne(nagu seda on väidetud aegade algusest peale),siis on maailm, milles me elame Leibnizi arvates parim võimalikest
kanname suuri majanduslikke kaotusi, annab metafoor INFLATSIOON ON VASTANE meile nende kaotuste kohta vähemasti seletuse. 8. Metonüümia Metafoorid ja metonüümia on väga sarnased, kuid eri tüüpi protsessid. Metafoor kujutab endast ühe asja käsitamist mingi teise asjana, mille esmaülesanne on hõlbustada mõistmist. Metonüümia seevastu täidab põhiliselt viitamise funktsiooni, lubab meil kasutada ühte entiteeti mingi muu entiteedi asendajana, ent sarnaselt metafooriga pole metonüümia üksnes kõnekunstiline, vaid moodustab jällegi osa meie tavalisest argimõtlemisest, kujundades mõtteid, suhtumisi ja tegutsemist. ,,Singivõileib ootab oma arvet" kasutame entiteeti (singivõileib) viitamiseks teisele entiteedile (isikule). Meie kultuuris on laialt levinud metonüümia erijuhtum sünekdohh - kus osa esindab tervikut. ,,Auto on meie maanteed lõplikult vallutanud" (autode hulk)
olemismetafoorid, mille puhul füüsilist objekti esitatakse isikuna (isikustamine), näiteks: · See fakt räägib vastu tavateooriatele · Inflatsioon paneb meie kasumid nahka. Isikustamine kujutab endast üldist katuskategooriat, mille alla mahub lai valik mitmesuguseid metafoore, mis kõik tõstavad esile kas isiku või isikusse suhtumise eri aspekte. Metonüümia on sarnane isikustamisele, ning metonüümiat nimetatakse sellist juhtumit, kus kasutame ühte entiteeti selleks, et viidata teisele, esimesega seotud entiteedile, näiteks: · Singivõileib ootab oma arvet. Väljendit singivõileib kasutatakse osutamaks reaalsele inimesele, kes oli restoranis tellinud ja söönud singivõileiba. Sellised väljendid ei käi metafoorse isikustamise alla, kuna me ei omosta singivõileivale selle paremaks mõistmiseks inimlikke omadusi. Siiski teenib metonüümia osaliselt samu eesmärke kui metafoorgi.
entiteete (nt olendeid, esemeid ja kohti). Põhiline kasutuseesmärk VIITAB entiteedile b. Tegusõna() ehk verb on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad tegusid ja sündmusi. Põhiline kasutuseesmärk PREDITSEERIB entiteedi tegevuse c. Omadussõna() ehk adjektiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad omadusi. Adjektiivi õhiline kasutuseesmärk > MODIFITSEERIB entiteeti omaduse abil d. Määrsõna() ehk adverb määratleb verbiga väljendatud tegevuse viisi. e. Arvsõna ehk numeraal on sõnaklass, millesse kuuluvate sõnadega väljendatakse arvu ja järjestust. f. Asesõna() ehk pronoomen (pro+nomini `substantiivi asemel') g. Määrasõna ehk kvantor h. Abisõnad 3. Süntaktilised seosed: rinnastus ja alistus. a. Süntaktiline seos seos, mis tekkis liitlause osade vahel. Eksisteerib kaks põhiseost
– Regina Bendixi monograafia “In Search of Authenticity” (1997): kes vajab autentsust ja miks? • Ü. Valk (2005): “autentsus” ei aita määratleda seda, mis on rahvaluule, ent folkloristika vajab seda mõistet allikakriitilises töös. 57. Kuidas määratletakse folkloristikas (ja laiemalt kultuuriteadustes, nt K. Kuutma artikli alusel) mõisteid representatsioon, traditsioon ja kultuuripärand? Representatsioon • “Representatsiooni käigus asendatakse või esitletakse entiteeti, mis või kes ei ole kohal või pole võimeline end esindama. Kusjuures loodav reaalse olendi või asja, sündmuse või nähtuse kujutus edastab selle tunnustest vaid osa. Representatsioon on oma olemuselt tähenduste produtseerimine ja kodeerimine, see luuakse olemasolevatest kultuurikoodidest” (Kuutma 2010: 693) • Representatsiooni osalisus; see nii esindab, kui ka loob oma objekti; küsimus, kellel on õigus “teise” eest kõnelda
E- objektiks saab olla mis iganes asi": me võime E-hoiaku võtta mis iganes objekti suhtes. Seda eeldust kutsume ontoloogiliseks universalismiks. 3. Milles seisneb ontoloogiline universalism? E-hoiaku teoreetikute (Bullough, Stolnitz, Tomas jt) tüüpiline eeldus: "Jah, saab küll! E- objektiks saab olla mis iganes asi": me võime E-hoiaku võtta mis iganes objekti suhtes. Seda eeldust kutsume ontoloogiliseks universalismiks. Ontoloogiline universalism: "Mis iganes entiteeti võib vaadata esteetilise objektina" C. J. Ducasse (1966) "mis tahes teadvustatud objekti ,,huvitu ja sümpaatiline tähelepanu ... tema enese pärast." Jerome Stolnitz (1960) "inimkogemuses ei peaks eksisteerima mitte midagi, mille suhtes ei saa võtta esteetilist hoiakut." R. M. Ogden (1905) 4. Mis mõttes on ontoloogiline universalism egalitaarne teooria? Egalitaarne ehk võrdsustav? Vastus tuletatav eelmise küsimuse vastusest. Kõik, mis seal võrdsusele viitab ,,mis iganes entiteeti..
Sõnaliigid: Nimisõna ehk substantiiv sõnaliik, millesse kuuluvad sõnadega väljendame entiteete (nt olendeid, esemeid ja kohti). Põhiline kasutuseesmärk VIITAB entiteedile Tegusõna ehk verb sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad tegusid ja sündmusi. Põhiline kasutuseesmärk PREDITSEERIB entiteedi tegevuse Omadussõna ehk adjektiiv sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad omadusi. Adjektiivi õhiline kasutuseesmärk > MODIFITSEERIB entiteeti omaduse abil Määrsõna ehk adverb määratleb verbiga väljendatud tegevuse viisi. Arvsõna ehk numeraal sõnaklass, millesse kuuluvate sõnadega väljendatakse arvu ja järjestust. Asesõna ehk pronoomen (pro+nomini `substantiivi asemel') - suletud klass Määrasõna ehk kvantor Abisõnad (artiklid, pre- ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) Pronoomeni näide: tok pisini keele personaalpronoomen (murdeti): mi, mitupela, mitripela, mipela; yumitupela, yumitripela, yumi 13.10
(ühildumine) (Peaaegu) universaalsed sõnaliigid Substantiiv on sõna, millesse kuuluvate sõnadega väljendame entiteete (nt olendeid, esemeid ja kohti). Põhiline kasutuseesmärk VIITAB entiteedile Verb on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad tegusid ja sündmusi. Põhiline kasutuseesmärk PREDITSEERIB entiteedi tegevust. Adjektiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad omadusi. Põhiline kasutuseesmärk MODIFITSEERIB entiteeti omaduse abil (nt Koer jookseb. Vs Must koer jookseb. ) Sõnaliikide tähendusest relatasionaalsuse (must koer jookseb) ja püsivuse (käsi on rusikas, ema on kurb, elu on ilus kaudu. Adjektiiv · kui adjektiivi klass on keeles suletus klass: SUURUS, MÕÕT, VANUS, VÄRV, VÄÄRTUS (vastandpaarid) suletud klass tähendab, et sinna ei tule sõnu juurde, see on lõplik. nt igbo (nigeri-kongo, Nigeeri) Suur-väike, uus-vana, hea-halb, hele-tume
htm Sõnaliigid: Nimisõna ehk substantiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnadega väljendame entiteete (nt olendeid, esemeid ja kohti). Põhiline kasutuseesmärk VIITAB entiteedile Tegusõna ehk verb on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad tegusid ja sündmusi. Põhiline kasutuseesmärk PREDITSEERIB entiteedi tegevuse Omadussõna ehk adjektiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad omadusi. Adjektiivi põhiline kasutuseesmärk > MODIFITSEERIB entiteeti omaduse abil Määrsõna ehk adverb määratleb verbiga väljendatud tegevuse viisi. Arvsõna ehk numeraal on sõnaklass, millesse kuuluvate sõnadega väljendatakse arvu ja järjestust. Asesõna ehk pronoomen (pro+nomini `substantiivi asemel') Määrasõna ehk kvantor Abisõnad (artiklid, pre ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) Tavalisemad grammatilised kategooriad Arv ehk numerus singular/pluural/ (duaal ...)
Partikulaar asi, mis on täielikult samal ajal ainult ühes kohas. Nt üksik õun Universaal võib olla täielikult samal ajal mitmes kohas. Nt omadus olla punane, punasus. Entiteet on konkreetne, kui tema esinemine antud kohas antud ajal välistab mistahes teisel sama liiki entiteedil samas kohas samal ajal viibimise. Nt üksik õun on konkreetne asi kaks õuna ei saa olla korraga samal ajal samas kohas. Entiteet on ABSTRAKTNE, kui mitu sellist entiteeti saab olla samas kohas samal ajal. Nt. protsess nagu objekti kuju pidev muutumine saableida aset samal ajal samas kohas kui objekti värvuse pidev muutumine IDEALISM - arusaam, et kõik olemasolev sõltub vaimust. Idealismi järgi on vaim fundamentaalsem kui mateeria. REALISM - realism mingi valdkonna/objekti suhtes väidab, et see valdkond/objekt on vaimust sõltumatu. TEADUSLIK REALISM - teaduslikud teooriad saavad olla tõesed ning nad
Dulce-le ja tema tütarettevõtetele kunstlikku verd. 2. Inimeste ja tulnukate kokkupõrkes Dulce baasis suri 82 inimest teadlaste, National Recon Group-i ja DELTA grupi seast. Need grupid vastutavad kõikide tulnukatega seotud projektide turvalisuse eest. Samuti oli seal sadu teisi haavata- saanuid ja 132 surnud tulnukat. 35 Sellist tüüpi entiteeti (iseseisvat olelusvormi) on tulnukate poolt röövitud inimesed ja tulnukatega kokkupuutes olnud inimesed näinud maaalustes sigitamise/paljundamise asutustes 1963 aastast alates. Nende sigitajaid on maaalustes asutustes tuhandeid. Dulce asutus on kõige rohkem teatud koht, kus selline tegevus aset leiab, kuigi Ameerika Ühendriikides on veel vähemalt 26 baasi, kus on samad asutused. Delta Grupp, mis kuulub Intelligence Support Activity (Luure Toetuse Tegevuse) koosseisu,
6 kui kontseptuaalsete struktuuride koosluses, s.t. kuidas viimased tekivad inimeste igapäevases suhtluses, inimese ja keskkonna vahelises interaktsioonis ja kuidas neid kujundatakse sotsiaalsete institutsioonide poolt (kool, meedia, sõjavägi jne). (Vrdl ideoloogilised riigiaparaadid L. Althusseril.) Ülaltoodud määratluste puhul oluline pöörata tähelepanu pingele, mis tekib vastandlike seisukohtade vahel: (1) kultuuri käsitletakse kui mingit eksisteerivat entiteeti (,,kultuur on x") (vrdl lääne mõtteloos väga levinud metafooriga, mis näeb inimese mõistust otsekui mingit konteinerit, anumat, millesse mingi info nt kultuurilised teadmised - aja jooksul sisse valatakse) (2) kultuuri käsitletakse kui protsessi, arengut (,,kultuuristumine/sotsialiseerumine viib x-ni"). (selle seisukoha järgi pole kultuur ei ,,inimeste peades" ega ka neist väljaspool, vaid sünnib inimestevahelises suhtluses, konkreetses keskkonnas tegutsemises jne)
annaabi.ee 
