· Toiduainete säilitamiseks muudetakse keskkond bakteritele mittesobivaks. Selleks toiduained kuivatatakse, soolatakse, suhkrustatakse, marineeritakse või suitsutatakse. · Bakterite hävitamiseks toiduaineid ka steriilitakse või pastööritakse. · Inimorganismis on kasulikke baktereid, kahjutuid kaaslejaid ja haigust tekitavad baktereid · Bakterhaiguste vältimisel on oluline osa nii organismi loomulikel kaitsesüsteemidel kui ka bakterhaigusi ennetaval vaktsineerimisel. · Bakterhaigusi ravivad arstid antibiootikumidega. Bakterid satuvad inimorganismi: 1. sissehingatava õhuga (tuberkuloosi tekitaja) 2. toidu ja joogiga (düsenteeria tekitaja) 3. läbi vigastatud naha (teetanuse tekitaja) 4. läbi vigastatud limaskestade otsesel kokkupuutel haigega (süüfilise tekitaja) 5. siirutajate vahendusel (kirbud siirutavad katku) hingamisteed kopsupõletik, tuberkuloos, difteeria nahk vistrikud ja pidalitõbi suguelundid süüfilis jt
25. aprioorne (meelelisest kogemusest sõltumatud)- mõistustõdedeks. Kindla teadmise ideaal, inimese tund kindla teadmise poole, seab eelisasendisse mõistustunnetuse, sest meeleline tunnetus on alati suhteline. 26. aksioom alglause, mis antud teaduse tõena tõestuseta, st. endastmõistetav. 27. intuitsioon loomingulise mõtlemise moment, mis avaldub tõe tabamises vahetul loogilisel arutlusel ennetaval viisil idee või lahenduse ootamatu leidmisel põhinedes varasematele kogemustele teadvustamata läbitöötamisel. 28. intersubjektiivsus teadus ei sõltu teadlastest, on isikutes, seetõttu võimalik progressiivne areng. Kõiketeadmisi pole. 29. koherentsus teaduse väited peavad olema omavahel kooskõlas. 30. formaalteadus saab kindlasti saavutada ideaalilähedasemaid tulemusi. 31. hüpotees võib olla tugevalt intuitiivne. 32
toiduainete säilitamiseks muudetakse keskkond bakteritele mittesobivaks. selleks toiduaineid kuivatatakse, soolatakse, suhkrustatakse, marineeritakse või suitsutatakse bakterite hävitamiseks toiduaineid ka setriilitakse või pastööritakse inimorganismis on kasulikke baktereid, kahjutuid kaaslejaid ja haigust tekitavaid baktereid bakterhaiguste vältimisel on oluline osa nii organismi loomulikel kaitsesüsteemidel kui ka bakterhaigusi ennetaval vaktsineerimisel bakterhaigusi ravivad arstid antibiootikumidega mügarbakterid – elavad liblikõieliste taimede ja leppade juurtel. Nad seovad õhulämmastikku ja muudavad selle taimedele kättesaadavaks steriilimine – toiduaine konservimine kõrgel rõhul ja temperatuuril pastöörimine – vedelike kuumutamine 70-90 kraadi juures paarkümend sekundit baktertoksiin – tugeva toimega mürgised ühendid, mis kahjustavad või surmavad teisi organisme
Tuleohutus Tuleohutuse tagamine algab teadmistest ja õigetest hoiakutest, seejärel tulevad oskused ja õiged vahendid. Kõige olulisem on ellu jääda. Siinjuures oleme kõige kaitsetumad öösel. Tähtsuselt teine on esmane reageering - kui kiire ja kui pädev see on. Oluliseks osutuvad nüüd meie oskused ja eelnev ennetustegevus ehk see, kuidas me ennetaval ja ettevalmistaval perioodil käitunud oleme. Kas on olemas esmase reageeringu vahendid, teavitavad seadmed või süsteemid ning kas need vahendid on korras ja hooldatud. Tuleohu või selle kahjustuste vähendamiseks kodustes tingimustes on hädavajalikud kolm vahendit - kolm kodukaitsjat (suitsuandur, tulekustutustekk, 6kg pulberkustuti). Suitsuandur, mis äratab magaja, tulekustutustekk, mis kustutab rasvapanni, teleri või
1) Faktid ehk tõsiasjad Tegelikkusele vastavad ja hästi iseloomustavad sündmused, olukorrad, andmed, näitajad. 2) Kogemused Minevikus toimuvad sündmuste, toimingute, tagajärgede põhjal talletatud teadmiste ja oskuste pagast. Kvalitatiivne, sisult väärtuslik teave. 3) Ametiseisund - Ametikohast tulenevatest õigustest. - Saavutatud autoriteedist. 4) Intuitsioon ehk sisekaemus Tõetabamine loogilist arutelu ennetaval viisil. 16. Grupiotsuste meetodid Gruppi võib defineerida kui inimühendust, kes on regulaarses koostegevuses ja vastastikkuses sõltuvuses ühe või enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil. Sõltuvalt grupi iseloomust võib eristada kolme otsustamismudelit: 1 Bürokraatlik 2 Professionaalne-kolleginaalne 3 Poliitiline Bürokraatlik lähenemine otsustamisele on iseloomulik organisatsioonile, millel on hierarhiline struktuur
sõdida. Machiavelli iga kaitsesõda on õiglane, isegi ründajal on õigus rünnata, samuti on preventatiivne sõda õiglane, kui eksisteerib ründe oht. 6.Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin. Loomuõigus tähendab inimese vaatlemist väljaspool riiki, ehk rahvusvaheline õigus. Inimese ja ka riigi kaks eesmärki on enesesäilitamine ja sotsiaalsus, rõhuda on avaja pikaajalisele kasule, mitte lähtuda alati hetkeolukorrast. Ennetaval sõjal on piiratud õigused. Impeerium 1.Rooma imperiaalne ideoloogia. Rooma põhines ideaoloogial, mis koosnes rooma rahust (pax romane) ja sellega tihdealt seaotud tsivilisatsiooni tunnetusest. Samuti elukorrast korraldatud, seadustatud ja luksuslik. Kõige aluseks oli õigus, ka sõjas olid oma seadused. 2.Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. 16. sajandini mõisteti
· Tahteliseks e aktiivseks (sihipärane, vajadusest/ülesandest tingitud eesmärgipärane protsess) II. Originaalsuse alusel eristatakse: · Reprodutseerivat (kordab mingit eeskuju, tüüpiline) · Loovat kujutlust (fantaasiat) (uute originaalsete lahenduste aluseks) Intuitsioon on loova fantaasia , taju ja mõtlemise moment, mis avaldub lahenduse, sh tõese lahenduse tabamises vahetul , loogilist arutlust ennetaval või peitval viisil; see leiab aset idee või lahenduse ootamatu leidmisena. Intuitsioon rajaneb varasemate teadmiste/kogemuste kiirel ja teadvustamata läbitöötlemisel. Seega , mida rikkam on teadmiste ja kogemuste pagas, seda rohkem ruumi jääb täpsel e intuitsioonile. Mõtlemine Mõtlemise olemus ja funktsioonid Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud , loogilis- abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. See on vaimse tegevuse põhimooduseid
Tahteliseks e aktiivseks (sihipärane, vajadusest/ülesandest tingitud eesmärgipärane protsess) II. Originaalsuse alusel eristatakse: Reprodutseerivat (kordab mingit eeskuju, tüüpiline) Loovat kujutlust (fantaasiat) (uute originaalsete lahenduste aluseks) Intuitsioon on loova fantaasia , taju ja mõtlemise moment, mis avaldub lahenduse, sh tõese lahenduse tabamises vahetul , loogilist arutlust ennetaval või peitval viisil; see leiab aset idee või lahenduse ootamatu leidmisena. Intuitsioon rajaneb varasemate teadmiste/kogemuste kiirel ja teadvustamata läbitöötlemisel. Seega , mida rikkam on teadmiste ja kogemuste pagas, seda rohkem ruumi jääb täpsel e intuitsioonile. Mõtlemine Mõtlemise olemus ja funktsioonid Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud , loogilis- abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. See on vaimse tegevuse põhimooduseid
manipuleerimist. 2-5a lapsed Kujundiline- on võimalik mõtlemisülesande lahendamine juba objektist eemalolevalt: objekti või situatsiooni asendab kujund ( sõna,visualisatsioon,kuulmiskujund) sellest. Teoreetiline- Praktiline Diskursiivne- arutlev, loogiline, järelduslik, kõneline, järjekindlalt väitelt väitele kulgev. Intuitiivne- diskursiivse vastandiks. Loomingulise mõtlemise moment, mis avaldub tõe tabamises vahetul, loogilist arutelu ennetaval või varjaval viisil idee või lahenduse ootamatu, kiire leidmisena. Alateadvuses toimuva loomingulise akti kehastus. Reproduktiivne Tahteline Tahtmatu Intuitsioon Heuristika- tegeleb mõtlemisülesannete lahendamise hõlbustamise ning uute, kiirete ja tavatute lahendusteede otsimisega. Insait - mõeldakse ootamatut, varasema täpselt samasuguse probleemsituatsiooni kogemuse puudumisel ilmnevat situatsiooni olemuslike seoste ja struktuuride olemuse mõistmist, nende vahetut tabamist
Psüühika peamise eesmärgi – maailmast tervikpildi loomine- saavutamiseks tuleb lahendada terve rida konkreetseid ülesandeid. Tavaliselt nim neid ül psüühika funktsioonideks. Psüühika peamised avaldused on: Mõtlemine – inimtegevuse ideaalne osa; tegelikkusest arusaamine, sellega kohanemine ja selle muutumise tõhusaim viis Intuitsioon – sisekaemus, tõe tabamine vahetul, loogilist arutlust ennetaval viisil Emotsioon – tundeelamus; inimese subjektiivne reageering sise- või välisärritajale Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Psüühika peamiseks ül on luua sidus ja terviklik pilt organismi ümbritsevast maailmast, mis võimaldaks tal liikuda vabalt nii füüsilises kui ka sotsiaalses ruumis. Teadvus on omane ainult inimesele – on inimese psüühika kõrgem vorm ja olulisemaks jooneks on inimese
võrdtähtsat tunnetusprotsessi, kuna sünteesiva vaimse tegevuse vallas ei suuda loogiline mõtlemine, sihipärane mäluotsing ega tähelepanelik taju kujutlust/fantaasiat asendada. Kujutlus on tegelikkuse keelelise tunnetuse sisuline komponent. Kujutlus rajaneb varasemale isiklikule kogemusele. Fantaasia on tihedalt põimunud abstraktse mõtlemisega. Intuitsioon on loova fantaasia, taju ja mõtlemise moment, mis avaldub lahenduse, sh tõese lahenduse tabamises vahetul, loogilist arutlust ennetaval või peitval viisil; see leiab aset idee või lahenduse ootamatu leidmisena. Intuitsioon rajaneb varasemat teadmiste/kogemust kiirel ja teadvustamata läbitöötamisel. Seega, mida rikkam on teadmist ja kogemuste pagas, seda rohkem ruumi jääb täpsele intuitsioonile. Infoühikute (sõnad, mõisted) meeldejätmise ja taastamise efektiivsus sõltub nende poolt tähistatavate nähtuste konkreetsusest, mis omakord on otseses seoses sellega, kuivõrd kerge on vastavaid kujutlemi luua.
annaabi.ee 
