...............................................................................4 Enesevigastuste tagamaad........................................................................................................4 Psühhosotsiaalsed tegurid.........................................................................................................5 Ravivõimalused.........................................................................................................................6 Suitsiidikatse ja enesevigastamise erinevused............................................................................7 Teadlikustamine ja teadlikkus....................................................................................................7 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................9
voolu jälgimises. pakkuda pt maha rahunemiseks mahlajäätist. * Suurel vajadusel manustada arsti väljakirjutamisel rahusteid. 20.07.2009 Patsient ei vigasta * Enesevigastamise 30.07.2009 Potensiaalne oht ennast ja ei lähe vältimiseks minna pt Patsient on ennast vigastada, endast välja, kui ta kaasa ning jälgida järelvaataja hoole mis on tingitud ei saa rahuldust teda. (nt: kui ta läheb all, kes temaga ärevusest ja endale tualettruumi). pidevalt tegeleb. Pt. rahutusest, meelepärasest * Hoolitseda selle ei ole tahtnud ennast
salaja valmistati ette päev, kus hakatakse inimesi sinna võtma, et ettenähtud arv täis saadaks, jahiti sobivas vanuses inimesi, üldiselt püüti suunata selliseid inimesi, kes olid kohaliku rahvale tüliks või koormaks sõjaväes oli kvantiteet üle kvaliteedi, tähtsam oli armee suurus "parem 9 sõrmega isa leivatükki süüa, kui 10 sõrmega kroonukuube kanda" kui oli nt oluline sõrm puudu, polnud inimesest sõjaväes asja ja läbi enesevigastamise sai teenistusest viilida uuendus- ja äratusliikumised 1686 - Uus Testament lõuna-eesti murdes 1715 - Uus Testament põhja-eesti murdes 1739 - trükitakse kgou terviklik piibel eesti keeles rüütelkond oli igasugustele kohustustele vastu ja põhja-eesti keelde tõlkimine jäi venima, sest nad ei tahtnud maksta emakeelne piibel oli väga oluline, et näidata et eesti keel on piisavalt arenenud keel pietistid esimene usuliikumine, mis põhjasõja järel tegutsema hakkab
Lapsed vajavad individuaalset õppekava. On vajalik igapäeva toimingutega toimetuleku õpetamine. Pedagoogilise mõjutamise abinõud ja vahendid toetuvad konkreetse lapse iseärasustele. Lapse vanemaks saades autismi spetsiifilised avaldused muutuvad, kuid puuded nende isiksuse struktuuris püsivad ka täiskasvanuna, ilmnedes üldjoontes samasuguste sotsiaal- ja kommunikatsiooni probleemidena. (Townsted 1993, Johnson 1997, Kurzemtsenko 2003.) 1. Probleem: Kõrge enesevigastamise risk. Eesmärk: Et laps ei vigastaks ennast. Tegevus: Usaldusliku suhte loomine. Püüa välja selgitada kas enesevigastav käitumine on tingitud ärevuse kasvust, selgita välja mis on ärevuse põhjuseks. Kui lapse ärevustase hakkab tõusma, sekku tähelepanu kõrvale juhtides või leides asendustegevust. Tegevus peab pakkuma turvatunnet. Kui on ikkagi potentsiaalne oht enesevigastuseks kasuta vajadusel kiivrit, polsterdatud kindaid (hammustab ennast käest). (Johnson, 1998, Townsted, 1993
Kuivamise ärahoidmiseks niisutatakse sarvkesta umbes iga 30 min tagant kunstpisarate geeliga või iga 10 min kunstpisarate tilkadega. Kui ei ole kunstpisaraid siis sobib sage niisutamine NaCl 0,9% lahusega iga 10 min tagant. C. Looma toibumine anesteesiast Kehatemperatuuri jälgimine 3 KTA, RR, HR Looma ärkamiseruum turvaline enesevigastamise ennetamiseks Looma ärkamiseruum soe ja vaikne Jälgida ärkava looma asendit vältimaks hingamisteede obstruktsiooni PATSIENDI SEISUNDI OPTIMISEERIMINE Ettevalmistamine kirurgiliseks protseduuriks on sama tähtis kui operatsioon ise. Eeskätt tuleks taastada vedeliku tasakaal ning sellega ka vereringet. Hüpovoleemilised patsiendid taluvad halvasti üldanesteesiat. Paljud anesteetikumid põhjustavad
Nägemishäired Agnoosia Psüühika muutused Apraksia 8. Halvatud haige õendusprobleemid Häiritud liikumine kõik õpetavad kõiki liigutusi ühtemoodi; liigutustes ja asendites on sümmeetria; säilita võimalikult normaalne toonus; anna kahjustatud poolele informatsiooni; harjutuste seos igapäevategevustega; juhenda arusaadavalt; tegevuste kindel struktuur ja regulaarsus; patsient teeb nii palju kui võimalik ise; ära ole kiitusega kitsi. Raskused igapäevaelu vajaduste rahuldamisel Enesevigastamise oht Suhtlemisraskused Masendus Võimalikud tüsistused 9. Halvatud haige õenduse tähtsamad põhimõtted Patsiendikeskne tegevus Ühtne meeskond Lähtutakse olemasolevatest võimetest ja järgitakse loomulikku arengut Inimene on ühtne tervik, arvestada tuleb inimese kõigi vajadustega Usladuslik vahekord Pikaaegne tegevus 10. TIA. Insult. Riskifaktorid Insult akuutselt tekkinud lokaalsete neuroloogiliste ärajäämanähtude või
Kokkuvõttes pole haige funktsionaalne seisund palju lubav, kui kindlasti natukene on võimalik haige elukvaliteeti parandada. Jõuvarudeks on perekond; tahe iseseivalt hakkama saada; terve kehapool, mida ta saab kasutada. Aktuaalsed õendusprobleemid Enesehooldusdefitsiit, tingitud diagnoositud haigustest ja suutmatus on keha kontrollida, mis avaldub pidevas abi vajadusest igapäevatoimingutes. Enesevigastamise oht, tingitud parema kehapoole halvatusest ja tasakaaluhäiretest. Häirunud sõnaline suhtlemine, tingitud peaaju infarkti järgsest apraksiast. Häirunud toitumine, tingitud neelamishäirest ja tahtest süüa. Naha terviklikkuse häirumine, tingitud mähkmepiirkonna haudumusest ja põsel asuvast esimese astme lamatisest. Liikumisdefitsiit, tingitud parema kehapoole halvatusest ja voodireziimist. Meeleolu langus, tingitud eneseväljenduse puudumisest, hospitaliseerimisest, haigustest ja
on tundlik aeg, mil suureneb enesevigastuse ja suitsiidirisk, peavad olema kättesaadavad vastavad noortesõbralikud nõustamisteenused (psühholoog, sotsiaalpedagoog, tervishoiutöötaja). Laura-Liisa Heidmets jt uurijad leidsid, et depressiivsusele viitavat seisundit on kogenud 25% 7.–9. klassi uuritavatest poistest ja 33% sama vanuserühma tüdrukutest. Samas toovad uurijad välja seosed riskiva seksuaalkäitumise, depressiivsuse, suitsidaalse mõtlemise, tahtliku enesevigastamise ja suitsiidikatse sooritamise vahel (Heidmets jt 2009: 160). 10% Tallinna koolide 8. klasside õpilastest, keda valdab pidevalt või sageli elutüdimus, ning 17% sama vanuseastme õpilastest, keda on korduvalt narritud või kiusatud, moodustavad põhjendamatult suure riskirühma (Kruusvall, Tomson 2004: 25–28). Koolikiusamine on Eestis enam levinud kui paljudes teistes Euroopa riikides. 45% 11–15- aastastest õpilastest märkis, et neid on koolis viimase kahe kuu jooksul kiusatud
ärrituvus või apaatsus); tajumishäired (peamiselt visuaalsed hallutsinatsioonid ja illusioonid; taktiilsed hallutsinatsioonid); mööduvad luulumõtted; deliiriumile võib kaasuda dementsus. Deliiriumisündroomi sagedasemad põhjused: Peaajuhaigused, - kahjustused (epilepsia, ajutrauma, infektsioonid, kasvajad, vaskulaarsed häired); ravimid; endokriinsüsteemi düsfunktsioon; mitteendokriinsete organite haigused; jne Deliiriumi ravi: vältimatu abi; tuleb välistada enesevigastamise võimalused; tagada teiste isikute ohutus; kontaks patsiendile tuttavate inimestega võib vähendada segasust; segasust aitab leevendada korduvalt antav informatsioon aja, koha ja seisundi osas. Amnestiline sündroom. 1. Mälukahjustus, mis väljendub mõlemas järgnevalt esitatus: *vähenenud või kadunud võimes salvestada uut informatsiooni määral, mis kahjustab inimese igapäevast tegevust; ja *alanenud reproduktsioonivõime viimase aja sündmuste osas; 2
ȱklass:ȱvägivald ........................................................................................447ȱ Teisteleȱsuunatudȱvägivallaȱriskȱ(00138)........................................................ 447ȱ Eneseleȱsuunatudȱvägivallaȱriskȱ(00140) ........................................................ 448ȱ Enesevigastamineȱ(00151) ................................................................................ 449ȱ Enesevigastamiseȱriskȱ(00139) ......................................................................... 451ȱ Enesetapuȱriskȱ(00150)....................................................................................... 452ȱ 4.ȱklass:ȱkeskkonnaohud...........................................................................454ȱ Saastumineȱ(00181)............................................................................................ 454ȱ
annaabi.ee 
