Väliselt tundub nahk prink, sile ja ilus. Salongihooldusi on mõttekas teha kuurina 610 korda kahe kuu jooksul. Hea tulemuse saavutamiseks tuleks aga kodus ise kreemitada ja treenida. Vajadus erihoolduste järele võib tekkida raseduse ajal, pärast imetamist või suure kaalukaotuse korral. Imetamise ajal rindade eest hoolitsedes on soovitav vältida rinnanibu piirkonda, et hooldustoode ei satuks lapsele suhu. Rindade vaatlus Enesevaatlust on soovitatav teha regulaarselt üks kord kuus kindlal päeval. Suguküpses eas naistel on selleks parim aeg 7 päeva pärast menstruatsiooni algust. Rindade vaatlust peaksid tegema kõik üle 20-aastased naised, et osata hinnata rinnanäärmete tavalist seisundit ja märgata õigeaegselt neis tekkivaid muutusi. Enesekontrolli peaksid kindlasti tegema kõrge riskiga naised. Rindu vaadeldakse peegli ees seistes, esmalt käed külgedel, siis ülestõstetud kätega.
teatavate teemade suhtes. Samas pole see alati võimalik ega vajalik. Selleks, et empaatiline olla, ei pea olema tingimata kõike kogenud. Nõustajal on kergem reageerida tasakaalukalt, kui ta on uurinud oma isiklikke kogemusi, on ise läbi teinud kaotusi, lahutusi, füüsilisi haigusi. Nõustajale on tähtis keskenduda kliendi kogemusele, mitte tegeleda paralleelselt oma probleemidega. Sarnase kogemuse korral on suur ülekanderisk, mis nõuab nõustajalt kriitilist enesevaatlust, eneseteadlikkust, et hoida lahus enda ja kliendi kogemus. On oht summutada teise inimese kogemuse aspektid, kui need enda omadest väga erinevad. Respekt ehk austus on nõustaja tahe ja valmisolek klienti mõista. Aktsepteerimise kogemine aitab kliendil ennast avada, oma tundeid ja muresid jagada. Kui inimene tunneb, et teda aktsepteeritakse sellisena, nagu ta on, siis ei pea ta ennast õigustama, tõestama. See annab võimaluse vabalt
Biheiviorismile vastupidist mõtlemisviisi esindab humanistlik psühholoogia, vastavalt millele ei tohi tegevust seletada üksnes välise käitumise vaatluse põhjal, vaid lisaks sellele peab psühholoogia püüdma inimest ,mõista tema enese subjektiivsete kogemuste taustal. Selle lähenemisviisi järgi määratakse inimese tegevus just sisemisest kogemusest tulenevalt ehk selle põhjal, mida talle tähendavad välised olukorrad. Mõistmisele toetuv uurimismeetod eeldab enesevaatlust, mille tulemusi on raske täpsustada ja kontrollida. Humanistlik psühholoogia rahuldabki üldiselt vaid indiviidi kui terviku mõistmisega ning kiidab seega heaks ka mõistmise individuaalse olemuse. Psühholoogia kui teadus peab ostima aga ka selliseid tegevuse seaduspärasusi, mis kehtivad kõigi indiviidide kohta, sõltumata nende erinevatest kogemustest. 4. Psühholoogia meetodid Psühholoogia meetodide all mõeldakse neid spetsiaalseid menetlusi, mida kasutatakse
teguritele. 4. Vaba intervjuu – usutleja juhib intervjuud täielikult. W. Wundt – rajas Saksamaal (Leipzigi ülikoolis) esimese eksperimentaalps labori (1879a). Uuriti teadvust – aistinguid, reaktsioonide kiirust, tähelepanu, tundeid (mis heli milliseid tundeid tekitab), erinevate ainete mõju ja pärilikkust. Kasutas intropektsiooni – iseenda vaimse seisundi uurimist, õpetades inimesi kindlaid reegleid järgides sisemist enesevaatlust läbi viima. GESTALTIPSÜHHOLOOGIA – keskendub tajule ja mõtlemisele kui organiseeritud tervikule. Kreedoks oli „Tervik on suurem kui osade summa“, tervikobjektide suurem tähenduslikkus oma osadega võrreldes. BIHEVIONISM Rajaja: John Watson. Nägi psühholoogia eesmärki käitumise prognoosimises ja kontrollis. Alberti katse. Põhiidee: inimese käitumine sõltub keskkonnast, milles ta elab. Inimene reageerib ümbritsevale keskkonnale.
5. Uuringutulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine 6. teadusliku teadmise kohandamine uuringute tulemustega Psühholoogia koolkonnad Ebbinghaus (1907): ,,Psychology has a long past, but only a short history" Eksperimentaalpsühholoogia - teaduspsühholoogia algus 1879, mil W.Wundt rajas I eksperimentaalpsühholoogia labori. Kasutas introspektsiooni iseenda vaimse seisundi uurimist õpetades inimesi kindalaid reegleid järgides sisemist enesevaatlust läbi viima. Eksperimentaalpsühholoogid on seisukohal, et füüsiline ja psüühiline seos on võimalik tänu matemaatilistele seaduspärasustele. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) - S. Freud, psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on teadvustamata, sageli konfliktsed tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. Motivatsioonilised jõud
Ta arvas, et Jumal- või loodusseadused- on kõige toimuva sisemine põhjus. Ta arvas ka, et inimlikud kired takistavad meil tõelise õnne ja harmoonia saavutamist. 17 Locke (vt Lisa 22) Locke`i veendumuste kohaselt on kõik meie mõttet ja ettekujutused vaid meie poolt nähtu ja kuuldu peegeldus. Enne kui me midagi tajume, on meie teadvus nagu puhas tahvel. Locke eristab aistingut ja reflektsiooni ehk teadvuse sisemist enesevaatlust. Sest teadvus pole lihtsalt passiivne vastuvõtja: ta korrastab ja töötab läbi kõik aistingud sedamööda, kuidas nad sisse tungivad. Ta rõhutab, et me võtame meelega vastu ainult lihtmuljeid. Kokkuvõttes tuleb kogu teadmiste materjal meeleelundite kaudu. Sellepärast ongi teadmised, mida ei saa taandada lihtsatele meeleaistingutele, väärteadmised. Ta proovis leida vastuseid küsimustele, kust tulevad meie ideed ja ettekujutused ning kas maailm on
piisava finantsressursi puudumine. Rinnavähi sõeluuringumeetoditeks on rindade enesekontroll, mammograafia, geneetiline uuring ning rindade kliiniline uuring. (Ibid) Rindade eneseuuring ja rindade kliiniline uuring on olulised meetodid nooremate (20-dates ja 30-dates aastates) naiste puhul. 4069-aastaste naiste vanusegrupis on rinnavähi sõeluuringu valikmeetodiks tänapäeval mammograafiline sõeluuring. (RSS 2011) 3.1. Enesekontroll Enesevaatlust on soovitatav teha regulaarselt üks kord kuus kindlal päeval. Suguküpses eas naistel on selleks parim aeg 7 päeva pärast menstruatsiooni algust. Rindade vaatlust peaksid tegema kõik üle 20-aastased naised, et osata hinnata rinnanäärmete tavalist seisundit ja märgata õigeaegselt neis tekkivaid muutusi. Enesekontrolli peaksid kindlasti tegema kõrge riskiga naised. Rinnanäärme vähi riskigruppi kuuluvad naised, kelle esimese põlve sugulasel (näiteks emal ja
Katseisikute tegevus on korraldatud juhiste ja eeskirjadega. Kontrollimise võimalus. Kuid kunstlikkus keskkonnas on võimatu uurida enamust meid huvitavaid nähtusi. Ühtlasi ka väga kallis ja aeganõudev. Teaduslik vaatlus on sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamisega ja seletamise abil. On rajatud hüpoteesile ja viiakse läbi plaani alusel. Käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. Eristatakse: - enesevaatlust e introspektsiooni - välise (teise) vaatlus e ekst(e)rospektsiooni Introspektsioon on laialt kasutatav, kuid ka kõige suuremate puudustega. Vaatleja ja vaadeldav langevad kokku, vaatleja aktiivsus ja vaadeldavad nähtused kattuvad ajaliselt. Oluliseks rolliks on uute ideede genereerimine, mida hiljem siis püütakse lahata eksperimendimeetodiga. Retroproduktsioon e tagasivaatus oma psüühilise elu tagantjärele, hilisem uurimine/vaatlemine. Treenitud enesevaatlus
Eelteaduslik psühholoogia on nn elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus jne. Igal psüühilisel kvaliteedil on oma kvantitatiivne külg ja seega on psüühilised nähtused ja neile tuginev käitumine mõõdetavad. Psühhodiagnostika püüab mõõtmise teel inimeste individuaalseid iseärasusi kindlaks teha. Loomulik eksperiment peab vältima neid muutusi (pinget, kahtlusi, ettevaatlikust, ebaloomulikkust), mis tekivad katsealuses teadmisest, et temaga eksperimenteeritakse. Treenitud enesevaatlust professionaalse psühholoogi poolt, mille raames kõik ülearune püütakse subjektiivsest elamusest või selle kirjeldusest kõrvaldada, nim analüütiliseks introspektsiooniks. Ekstrospektsioon on teise inimese välise käitumise jälgimine. (objektiivsem) Ekstrospektsiooni erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs. Psühhodiagnostilised testid jaotatakse võimekus- ja isiksusetestideks.
planeeritava tulevase elu. Need minakohased mälestused ja unistused seotakse omavahel kokku meie poolt loodavate lugudega. Damasio arvates on inimesed loomulikud jutuvestjad, kusjuures nende juttude tuumaks on "mina". Mina kaardistab kõik meie muljed ning kujundab meie unikaalsuse. Kuigi enamus uurijaid näib nõustuvat, et suurem aju võimaldab meile teadvustatuse kõrgemaid tasemeid, enesevaatlust ja tõhusat probleemide lahendamist, ei nõustu uurijad omavahel küsimuses, miks meile see suur aju tekkis. Ühe seletuse kohaselt (Ornstein, 1991) kasvas ajukoor suureks selleks, et meie aju jahutada. Teiste arvates kasvas aju suureks probleemide lahendamise oskuse omandamisega (Pinker, 1997). Inimese "mõtlevaks masinaks" saamisel oli palju eeliseid. See lubas mitte uuele olukorrale kohanemist ootama hakata, vaid töödelda
annaabi.ee 
