Vana-Vene kirjanduse geniaalne teos on loodud juba rohkem kui kaheksa sajandit tagasi 1185. ja 1187. aasta vahel tundmatu autori poolt. Eesti keelde tõlgitud aastal 1965. Teos on 97-leheküljeline. ,,Lugu Igori sõjaretkest" pole eepos, tööd peetakse oma sünniajas pigem zanriväliseks teoseks. Kuna sel ajal valitses Venemaal kaks zanrisüsteemi, kirjanduslik (kuhu kuulusid religioolise suundumusega tööd) ja folkloorne. "Lugu Igori sõjaretkest" aga oma ajaloolise ja patriootilise enesetunnetusega ei sobinud kummassegi. Kõigepealt oli teos kirjutatud vanavene keeles ja seda hakkas tõlkima krahv Aleksei Mussin-Puskin. 1800 ilmus esimene ümberpanek ja sellele hakati rohkem tähelepanu pöörama. 1812. aastal sõda Napoleoniga ei põlenud üksnes Moskva linn, vaid ka krahv Mussin-Puskini üliväärtuslikud vanavene käsikirjad. "Lugu Igori sõjaretkest" meenutab paljusid sama ajastu Lääne-Euroopa eeposi. Siingi on tähtsal kohal rüütliau ja patriotismi ülistamine, kangelaste
võil, hapukoore, kalamarja, soola kala, mesi ja moosiiga, nagu oli vana ajadel Venemaal. 5 Järeldus Rootsi, kus ühekeelsed lapsed saavad võimalust tegeleda oma emakeelega lisatundides koos kogenud õpetajatega, säilitavad oma emakeelt ja kultuuri; venelased, kes õpivad eesti koolides peaksid samamoodi süvenenult õppima vene keelt ja kultuuri. See aitaks neid enesetunnetusega, annaks võimalust olla haritud, kelle suhtumus siseriikliku küsimusele on üsna tolerantne. Vene kogukond peab säilitama oma intelligentsi näitamise võimalust, eriti humanitaarteadusi, sest vene intelligentsi ja kultuuri formeerimise eliidid on otsustavad küsimuse mitte ainult vene kogukonna Eestis- vaid nad võivad mängida olulist rolli terve ja harmoonilise Eesti riigi arengus. 6
Visioonist lähtuvalt on Võrumaal viis eesmärki: 1. Võrumaa ettevõtlus on tulus ja töökohad hästi tasustatud (tugev majandus); 6 2. Võrumaalt saab väärtuspõhise hariduse (konkurentsivõimeline haridus); 3. Võrumaa on “ummamuudu”(oma kultuur ja eripära); 4. Võrumaa on koht, kus inimesed elavad täisväärtuslikult ja kaua (kaasaegne tervishoid ja sotsiaalhoolekanne); 5. Võrumaalased on tugeva ja nakatava piirkondliku enesetunnetusega (kaasav ja kestlik kogukond). (Võru maako….2014) Võru valla arengukava sätestab eraldi visioonid ja arenguprioriteedid eraldi valdkondade vahel. Eluvaldkonnad on väga erinevad ja neid ei suudeta määratleda ühe üldise visiooni alusel, seega on Võru valla arengukavas välja toodud eraldi visioonid ja arenguprioriteedid iga valdkonna kohta eraldi. Antud töös keskendutakse eelkõige sotsiaalvaldkonda puudutavate valdkondade visioonidele.
jalgadega b)hedonistlik mäng (mäng 0-3 aastat säravate esemetega 0-3 aastat c)uurimismäng (oma keha uurimine) d)manipulatsioonimäng 0-3 aastat (mäng liivaga) B. Enesetunnetusega a)purustamismäng (esemete 0-3 aastat seotud mäng katkitegemine) 7-10 aastat b)maandamismäng (valjusti karjumine) II Reeglitega mäng A. Tegelikkusega seotud a)kujundimängud: 3-10 aastat mängud 1.Matkimismäng (ema- isamäng) 2
jalgadega b)hedonistlik mäng (mäng 0-3 aastat säravate esemetega 0-3 aastat c)uurimismäng (oma keha uurimine) d)manipulatsioonimäng 0-3 aastat (mäng liivaga) B. Enesetunnetusega a)purustamismäng (esemete 0-3 aastat seotud mäng katkitegemine) 7-10 aastat b)maandamismäng (valjusti karjumine) II Reeglitega mäng A. Tegelikkusega seotud a)kujundimängud: 3-10 aastat mängud 1.Matkimismäng (ema- isamäng) 2
b)hedonistlik mäng (mäng 0-3 aastat säravate esemetega 0-3 aastat c)uurimismäng (oma keha uurimine) 0-3 aastat d)manipulatsioonimäng (mäng liivaga) a)purustamismäng (esemete 0-3 aastat B. Enesetunnetusega katkitegemine) 7-10 aastat seotud mäng b)maandamismäng (valjusti karjumine) II Reeglitega mäng a)kujundimängud: 3-10 aastat A. Tegelikkusega seotud 1.Matkimismäng (ema- mängud isamäng) 2.Illusioonimäng (mäng saviga) 3-10 aastat b)objektimängud:
b)hedonistlik mäng (mäng säravate esemetega 0-3 aastat c)uurimismäng (oma keha uurimine) d)manipulatsioonimäng (mäng liivaga) a)purustamismäng 0-3 aastat (esemete B. Enesetunnetusega 7-10 aastat katkitegemine) seotud mäng b)maandamismäng (valjusti karjumine) II Reeglitega mäng a)kujundimängud: 3-10 aastat A. Tegelikkusega 1.Matkimismäng (ema- seotud mängud isamäng) 2.Illusioonimäng (mäng saviga) 3-10 aastat
seni, kuni nad on täiesti omad. Nii saab pedagoogid samuti armastavad, on uus teadmine osaks inimesest endast. seotud temperamenditüüpidega. Kui Kui see on toimunud, on võimalik hakata oled ekstravert, on sinusse programmeeritud uurima, mis teadmisi on teised inimesed mingeid juhtumisi ja teatud endas ,,läbi keetnud" ja kuidas laadi tulevik. Kui aga oled introvert, on lood nende enesetunnetusega. Haridus ootab sind hoopis teistsugune tulevik. ja teadmised peavad olema seotud Koleerikut ootab üks saatus, flegmaatikut inimese eneseteadvustamise, loovuse, teine. Samuti mõeldakse, et poisiks refleksiooni, kahtlemise, kriitilisusega, või tüdrukuks olek tingib teatud käitumismalli siis saab inimene olla vabam ja poisil polegi põhjust olla õnnelikum
Tsehhov vastab sellele põhimõtteliselt, tema dramaturgia on just see antiaristoteleslik, polüfooniline, intellektuaalne ja filosoofiline dramaturgia. Selline dramaturgia, mille lahendamiseks vajalik ansambel. Tsehhovil olemas polüfoonia, lavaline atmosfäär olemas. Puskin ja Tsehhov ja teised omal ajal raamaturiiulidramaturgia, sajand koguneb raamatuid sellesse riiulisse. Oli vaja mõtlevat jõudu, kes suudaks analüüsida. Teater peab tegelema enesetunnetusega. Siis tekibki rezissuur. Oli vaja kedagi, kelles tekiks terav tunne ja tajuks teatriprotsesside ebanormaalsust ja tahaks luua selliseid lavastusi, mis ta ise tahaks laval näha. Ühes lavastuses mitu etendust korraga tegelikult ka võimalik, Vassiljev lavastas Dostojevski ,,Kurjad vaimud". Paik suur tühi maja 1970nendatel. Otsustas selles majas lavastada. Pani kõik eri liinid hargnema eri korrustel ja korterites. Vaataja pidi ise valima, millest ta ilma jääb
Keeleline intelligentsus Poeet, ajakirjanik Musikaalne intelligentsus Helilooja, interpreet Ruumiline intelligentsus Navigaator (tüürimees), skulptor Kehalis- kinesteetiline intelligentsus Tantsija, sportlane Inimestevaheline intelligentsus Terapeut, müüja Inimese enesetunnetuslik intelligentsus Sügava enesetunnetusega isik 1.2.3. Intelligentsuse üld- ja spetsiaalfaktorite (hierarhiline) teooria Kolmas seisukoht tuleneb psühholoog Spearmani (1863 - 1945) loodud faktoranalüüsi rakendamisest intelligentsuse uurimisel. Selle teooria kohaselt on olemas üks intelligentsuse üldfaktor (g-faktor) kui ühine tuum ja sellega seostuvad spetsiaalfaktorid. Samale seisukohale jõudis Vernon, analüüsides Thurstone paljufaktorilist lähenemist. Kahest eelmisest paremini tuntakse R. Cattelli hierarhilist
annaabi.ee 
