Psühholoogia rakendused Positiivne psühholoogia · Martin Seligman ja Mihaly Csikszentmihalyi aastal 2000 · psühholoogia peab toetama inimeste optimismi, eneserealisatsiooni ja positiivset ellusuhtumist. · mitmed uuringud (näit Barbara Fredrickson jt) osutavad: negatiivsed emotsioonid ja stress toovad kaasa organismi, eriti südame-veresoonkonna läbipõlemist, positiivsed seevastu vähendavad kehalisi riske, sh neutraliseerivad varasemat stressi mõju · Ruut Veerhoven, Selingman ,,Õnne komponendid" · Uurimisvaldkonnad: Positiivne ellusuhtumine, haaratud, Väärtustatud osalemine Humanistlik psühholoogia
defineeritud kui inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida ning mis on omavahel seotud ka kultuuriruumi elujõulisusega. Kuigi heaolu on toodud definitsiooni alusel indiviidiga seotud mõiste, omab tema üldine tase tähendust ka ühiskonna või territooriumi indikaatorina. Heaolu tõus võimaldab jõuda olukorrani, kus Eesti on elu-, töö-, ja eneserealisatsiooni kohana piisavalt väärtustatud. Heaolu on jaotatud kolmeks komponendiks, mida võib käsitleda ka heaolu saavutamise alleesmärkidena: Majanduslik jõukus (raha sissetuleku ja tarbimise suurus pereliikmete kohta), Turvalisuse tase (tervislik seisund, haigestumise risk, kuritegevuse oht), Võimaluste mitmekesisus (sotsiaalseks suhtlemiseks tööga rahulolu, ajakasutus). Kolmandaks jätkusuutlikuks arengu eesmärgiks Eestis on sidus ühiskond. Kolmas
Innovaatilisus- kultuuri suurem uuenemisvõime, mille abil kultuur integreeritakse kaasaegsesse tehnoloogilisse tsivilisatsiooni. · Heaolu kasv- heaolu on defineeritud kui inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida. Heaolu tõus võimaldab jõuda olukorrani, kus Eesti on elu-, töö- ja eneserealisatsiooni kohana piisavalt väärtustatud. Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid on orientatsioon väliskeskkonnatrendidele vastavale ja samas Eestile sobivale majandus- ka tööhõivestruktuurile, oma loodusvarade kasutamisel baseeruvad majandussektorid puhvrina, võrgustumine (mille puhul Eestis asuvad firmad lülituvad üha enam rahvusvahelistesse võrgustikesse, hakates neid täitma erinevaid ning üha keerulisemaid ja kallimaid funktsioone),
psühhosex staadiumite, teadvuse ja alateadvuse osatähtsust ning kaitsemehhanismide mõju kohanemises ümbritsevaga normaalsel või ebanormaalsel tasemel. ÕPPIMISE paradigma- toob esile, et patoloogiline käitumine on õpitud nagu iga teinegi käitumise viis, minimiseeritakse füsioloogiliste faktorite osatähtsus. KOGNITIIVNE paradigma- tõestab, et mõtlemine mõjutab emotsioone ja käitumist. HUMANISTLIK paradigma- normaalne areng vajab eneserealisatsiooni. Ebanormaalsuse põhjuseks on eelkõige liigne tundlikkus teiste otsuste suhtes ja oma individuaalse loomuse eitamine ja seega eneseteostuse piiramine. 3.SÜMPTOM JA SÜNDROOM. Sümptom on haigusnäht, ühe psüühilise funktsiooni hälve ( näiteks kopsupõletiku üks sümptom on köha) , patoloogiline tunnus. Süptomid jagatagse pos. Ja neg. Pos. On seotud patoloogilise produktsiooniga ( luul, hirm jne). Neg. Kujutavad progresseeruvat väljalanegemist, defekti ( apaatia, amneesia jne)
Alltöövõttu ja distantsi roll Vastutuse kadumine psüühiline, sotsiaalne, füüsiline distants Kontroll ja erinevad kontrollivahendid Kell Tootmistehnoloogia Teaduslik juhtumine Fordism Distsipliin Õiglase töösega seostub Tööaeg Töötingimused palk Tööeetika alused Weber kohusetunne ja usinus Marx rahuldus tööprotsessist Muirhead motivatsioon vastavalt tulemusele Töö seos eneserealisatsiooni ja töö eesmärgiga Töö eesmärk Rahuldada vajadusi: enda ja teiste materiaalseid; vajadus kogukonna järele ja sotsiaalse suhtlemise järgi Eneserealiseerimine Töö väärtus võrreldes muude tegevustega Madal materiaalne sissetulek Kõrge kasu ühiskonnale enda arendamine sotsiaalsete vajaduste rahuldamine enese realiseerimine Töömotivatsioon
Aga kui meie väide, et instinktidel on tsivilisatsioonist rohkem karta kui tsivilisatsioonil instinktidest, osutub tõeseks, peaksid asjad olema hoopis vastupidi. ... Võib olla peaks hariduse, seaduse, religiooni ja muu vähemalt üheks funktsiooniks olema kaitsta, soodustada, ja julgustada turvalisuse, armastuse, enesehinnangu, ja eneseteostuse instinktiivsete vajaduste väljendamist ja rahuldamist" (137) Põhiloomuline tung eneserealisatsiooni suunas: kultuuriline relativism vs universalism? Tänapäeva inimene kui tsivilisatsiooniprotsessi tulemus või oma sisemiste tungide realiseerija? Kas tsiviliseeritus on läinud liiga kaugele? Eneseteostus Maslow uurimus ennast teostatavatest inimestest: "Motivatsioon ja isiksus" "Eneseteostus: annete, võimete, potentside jms täielik kasutamine ja rakendamine" (246) Maslow meetod! Uurimisküsimus: mis iseloomustab ennast teostavaid inimesi?
Aga kui meie väide, et instinktidel on tsivilisatsioonist rohkem karta kui tsivilisatsioonil instinktidest, osutub tõeseks, peaksid asjad olema hoopis vastupidi. ... Võib olla peaks hariduse, seaduse, religiooni ja muu vähemalt üheks funktsiooniks olema kaitsta, soodustada, ja julgustada turvalisuse, armastuse, enesehinnangu, ja eneseteostuse instinktiivsete vajaduste väljendamist ja rahuldamist” (137) -Põhiloomuline tung eneserealisatsiooni suunas: kultuuriline relativism vs universalism? -Tänapäeva inimene kui tsivilisatsiooniprotsessi tulemus või oma sisemiste tungide realiseerija? Kas tsiviliseeritus on läinud liiga kaugele? Eneseteostus • Maslow uurimus ennast teostatavatest inimestest: “Motivatsioon ja isiksus” • “Eneseteostus: annete, võimete, potentside jms täielik kasutamine ja rakendamine” (246) • Maslow meetod!
Aga kui meie väide, et instinktidel on tsivilisatsioonist rohkem karta kui tsivilisatsioonil instinktidest, osutub tõeseks, peaksid asjad olema hoopis vastupidi. ... Võib olla peaks hariduse, seaduse, religiooni ja muu vähemalt üheks funktsiooniks olema kaitsta, soodustada, ja julgustada turvalisuse, armastuse, enesehinnangu, ja eneseteostuse instinktiivsete vajaduste väljendamist ja rahuldamist” (137) • Põhiloomuline tung eneserealisatsiooni suunas: kultuuriline relativism vs universalism? • Tänapäeva inimene kui tsivilisatsiooniprotsessi tulemus või oma sisemiste tungide realiseerija? Kas tsiviliseeritus on läinud liiga kaugele? Eneseteostus • Maslow uurimus ennast teostatavatest inimestest: “Motivatsioon ja isiksus” • “Eneseteostus: annete, võimete, potentside jms täielik kasutamine ja rakendamine” (246) • Maslow meetod!
surunud. Näiteks: · Rollimängud, rollide vahetamine (töötu roll) · Valikute teadvustamine (mahajäetud) · Psühhodraama (Moreno! Allasurutud emotsioonide väljaelamine uues rollis) · Kognitiivne teraapia (asjadele teistmoodi vaatamine kaotus võib olla ka võit) · Mänguteraapia (laste puhul ka dignoosivõimalus) Positiivne psühholoogia · Martin Seligman ja Mihaly Csikszentmihalyi aastal 2000: psühholoogia peab toetama inimeste optimismi, eneserealisatsiooni ja positiivset ellusuhtumist. · Arendada nn positiivset psühholoogiat · Kontekst: mitmed uuringud (näit Barbara Fredrickson jt) osutavad: negatiivsed emotsioonid ja stress toovad kaasa organismi, eriti südame-veresoonkonna läbipõlemist, positiivsed seevastu vähendavad kehalisi riske, sh neutraliseerivad varasemat stressi mõju · 2006: Positiivse psühholoogia kursus Harvardi ülikoolis kõike populaarsem Positiivse psühholoogia 3 uurimisvaldkonda:
aluseks on klasside võrdsus c) postmodernsed feministid võrdsuse mõiste on üldse väärmõiste. Väita, et naine tahab olla mehega võrdne tähendab defineerida naise eesmärke mehe terminites, et naine tahab olla see, mis mees juba on. Tegelikult tuleks mitte vôtta eeskuju meestelt tähendaks ka meeste ühiskonna vôitleva ja agressivse psühholoogia omaksvôttu. Vabanemine tähendab pigem naise kui naise eneserealisatsiooni. Natsionalismi doktriin ja selle põhipuudused Natsionalismi ideoloogia peamine väide on selles, et kôik rahvused peavad valitsema end ise - et kultuuri ja poliitilise ühenduse (riigi) piirid peavad kattuma. Seega, natsionalism kujutab endast rahvuse kui kultuuriüksuse ning riigi kui poliitilise üksuse ühendamist. See sisaldab vastuolu eeldustes: - maailmas on umbes 8000 erinevat keelt ja kultuuri - kuid riik on olemas vaid 200.
Lehitsedes erinevaid teatmeteoseid, leiate mitmeid erinevaid suhtlemise definitsioone. Järgnevalt mõningad neist. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Suhtlemine on säärane vähemalt kahe või enama isiku ühistegevus, kus ühe partneri tegevuse edukus sõltub suuremal või vähemal määral teis(t)e tegutsemisest. Suhtlemine on sotsiaalse inimese eneserealisatsiooni põhivorm, aga ka isiksusliku eneseaktualiseerimise keskne tee ja enesearendamise tähtsamaid mooduseid. Need definitsioonid lähtuvad konkreetse autori (suurem osa neist vene koolkonnast) filosoofilisest arusaamast ja teoreetilistest eelistustest. Muuseas EE-s puudub selline märksõna üldsegi. 21.sajandi üks definitsioonidest kõlab nii: suhtlemine tähendab ühise tähenduse loomise protsessi (T.Lehtsaar: 2010).
tegelikkusest olulisem. (See mida sa enda kohta usud, mõjutab sinu käitumist rohkem kui see, mida sa endast tegelikult, s.t. objektiivselt kujutad.) Seega võtavad humanistliku psühholoogia esindajad fenomenoloogilise lähenemise, mille kohaselt eeldatakse, et inimese tõeliseks mõistmiseks tuleb aktsepteerida tema subjektiivseid kogemusi. Humanistliku psühholoogia üks rajajaist oli Carl Rogers (1951, 1961, 1980). See lähenemine rõhutas eneserealisatsiooni tähtsust, mida püüti saavutada nn sensitiivsustreeninguga, tööga nn. kohtumisgruppides ja teiste isiksust arendavate võtetega. Rogers töötas välja psühhoteraapia modifikatsiooni, mida nimetati kliendikeskseks teraapiaks. Isiksuse põhiomaduseks on Rogersi järgi mina, mina- kontseptsioon. Mina- kontseptsioon on kogum uskumusi iseenda kohta loomuse, unikaalsete omaduste ja tüüpilise käitumise kohta. Mina- kontseptsioon ei pruugi olla inimese kogemusega täielikus kooskõlas
annaabi.ee 
