Frankensteini analüüs Kirjutanud Mary Shelley, kui ta oli just üheteistkümne aastane, ja avaldatud anonüümselt 1818. aastal, Frankenstein on üks tuntumaid ja kestvamaid romaane inglise kirjanduses. Lugu sai alguse Shelley panusest sõbralikku võistlusesse mitmete tema kirjanduslike kohortide seas. Šveitsis Genfis puhkuse ajal, koos tema kaaslastega - tema abikaasa Percy Bysshe Shelley, Lord George Gordon Byron ja dr John Polidori - andsid üksteisele väljakutse õudusloo kirjutamiseks. Tema jutt kinnisideeks saanud teadlasest, kes loob inimese ja hülgab ta, provotseerides sellega teda kohutavaks kättemaksuks, on selle avaldamisest saadik saanud lugejate ja kriitikute tähelepanu ning on Shelley teised kirjandusteosed varju jätnud. Esialgne kriitiline reaktsioon Frankensteini suhtes oli sageli ebasoodne, kuid kahekümnendal sajandil hakkasid kriitikud romaani analüüsima mitmesugustest uutest vaatenurkadest ning ära tundma selles paljusid tee...
süüdistatakse teisi, nägeletakse pisiasjade pärast, teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid, püütakse kolleege leeridesse jagada, pealekaebamine, ässitamine, laim, vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt, jäine viisakus, boikott, apaatia, üldine loidus, passiivsus töörühmas. Konflikti haaratud inimesed kalduvad kasutama psühholoogilisi kaitsemehhanisme. Kasutatakse agressiooni, enesehaletsust, projekteeritakse vastase isikule negatiivseid omadusi ja püütakse olukorda selliselt ratsionaliseerida, et see muutuks endale vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad psüühilist häiritustunnet, kuid see on saavutatud tegelikkuse moonutamise hinnaga. http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/atp/Koolitus/oppematerjal/orsgps.htm#2.8. (26.01.2011) Konflikti lahendamiseks on vaja välja selgitada konflikti põhjused
* kõrgendatakse häält; * süüdistatakse teisi; * nägeletakse pisiasjade pärast; * teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid; * püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada; intrigeerida, kaevata, ässitada, laimata * vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt; * jäine viisakus; * boikott; * apaatia, üldine loidus, passiivsus Konflikti haaratud inimesed kalduvad kasutama psühholoogilisi kaitsemehhanisme. Kasutatakse agressiooni, enesehaletsust, projekteeritakse vastase isikule negatiivseid omadusi ja püütakse olukorda selliselt ratsionaliseerida, et see muutuks endale vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad psüühilist häiritustunnet, kuid see on saavutatud tegelikkuse moonutamise hinnaga. 6.Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: _ müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri
9 Sevilla veemüüja " Pildil "Sevilla veemüüja" kujutab Velazquez räbaldunud ürbiga vanameest tänaval vett müümas. Mehe ilme on väsinud, näkku on aeg ja raske töö vajutanud sügavad kortsud.Veemüüja ulatab poisile küll läbipaistvat klaasi, aga ei vaata ostjale otsa. Hetkeks on ta vajunud sügavasse melanhooliasse ja tunneb enesehaletsust. Suurel ümaral savinõul on näha mõned veepiisad - nagu veemüüja nutmata jäänud pisarad. Kurvastuse ja eluraskuse lepituseks on Velazquez pildil esile tõstnud päikese käes särava veeklaasi. Veel hoiavad klaasi nii poiss kui veemüüja. Järgmine hetk, mida igaüks võib ette kujutada, oleks juba klaasi tõstmine ja karastava tervisesõõmu rüüpamine. 10
* kõrgendatakse häält; * süüdistatakse teisi; * nägeletakse pisiasjade pärast; * teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid; * püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada; intrigeerida, kaevata, ässitada, laimata * vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt; * jäine viisakus; * boikott; * apaatia, üldine loidus, passiivsus Konflikti haaratud inimesed kalduvad kasutama psühholoogilisi kaitsemehhanisme. Kasutatakse agressiooni, enesehaletsust, projekteeritakse vastase isikule negatiivseid omadusi ja püütakse olukorda selliselt ratsionaliseerida, et see muutuks endale vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad psüühilist häiritustunnet, kuid see on saavutatud tegelikkuse moonutamise hinnaga. Konfliktide liigid on eristatavad üsna mitmel alusel: horisontaalsed konfliktid (sama tasandi vastuolud) vs vertikaalsed;
süüdistatakse teisi; nägeletakse pisiasjade pärast; teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid; püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada; intrigeerida, kaevata, ässitada, laimata; vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt; jäine viisakus; boikott; apaatia, üldine loidus, passiivsus ; Konflikti haaratud inimesed kalduvad kasutama psühholoogilisi kaitsemehhanisme. Kasutatakse agressiooni, enesehaletsust, projekteeritakse vastase isikule negatiivseid omadusi ja püütakse olukorda selliselt ratsionaliseerida, et see muutuks endale vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad psüühilist häiritustunnet, kuid see on saavutatud tegelikkuse moonutamise hinnaga. Gruppides erinevate konfliktide käsitlemiseks neli teed Gruppides esinevate konfliktide käsitlemiseks on Algis Perens pakkunud neli teed: konflikti mahavaikimine konflikti reguleerimine
Need tunnetushäired on: · ebarealistlikult negatiivne ettekujutus endast, olukorrast ja kõigest toimuvast, · äärmiselt pessimistlikud tulevikustsenaariumid, · võimetus mõelda olukorra positiivsetele külgedele. Kui inimene hakkab tegema mõtlemises ja tajumises selliseid vigu või moonutusi, on tulemuseks: · ääretu pessimism, · enesehinnang langeb, kaob lugupidamine enda vastu, · destruktiivsed tunded, mis süvendavad enesehaletsust ja kurvameelsust ning takistavad paranemist. Just sellised tunded juhatavad sisse nn depressiivse protsessi, mis viib tervenemise asemel üha mustemasse masendusse. Kognitiivne teraapia on lühiajaline, aktiivne ja struktureeritud psühhoteraapia, mis eeldab, et emotsioonid ja käitumine sõltuvad sellest, kuidas maailma tunnetatakse. Kognitiivse teraapia eesmärk on kõrvaldada depressiooni sümptomeid ning soodustada toimetulekut tunnetusprotsesse muutes
üksteist nende realiseerimisel võita. Seega konflikti võib defineerida kui inimestevahelistes suhetes esinevat vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. Niisuguseid olukordi tunnetavad konfliktis osalejad arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne. Konflikti haaratud inimesed kalduvad kasutama psühholoogilisi kaitsemehhanisme. Kasutatakse agressiooni, enesehaletsust, projekteeritakse vastase isikule negatiivseid omadusi ja püütakse olukorda selliselt ratsionaliseerida, et see muutuks endale vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad psüühilist häiritustunnet, kuid see on saavutatud tegelikkuse moonutamise hinnaga. Konfliktid on igapäevane nähtus ja sageli ei saa neid ei valida ega vältida. Konfliktid võivad nende osapooltele väga erinevalt ja sageli ettenägematult mõjuda.
Teiseks teeb Bob tegelikkuse kohta järelduse: "Tööd saavad ainult nooremad." On see absoluutne tõde? Küllap mitte, kuid Bobile tundub sel hetkel, et on, ning tagajärjeks on meeleheide või paanika. Arvatavasti on tõsi see, et tööd on raske leida, kuid mitte täiesti võimatu. Bob ei suuda kaaluda asja positiivseid külgi. Loomulikult ei tekita töökaotus kelleski vaimustust, kuid Bobi negatiivne mõtlemine süvendab tema enesehaletsust ja pessimismi. Seevastu Jim reageerib hoopis teistmoodi. Ka tema tunnistab, et töökoha kaotamine on raske hoop. Probleemide eitamine või allasurumine ei paranda midagi. Kuid Jim ei tee ennatlikke negatiivseid järeldusi ega ennustusi ning suudab näha ka olukorra positiivseid aspekte. Jim säilitab realistliku vaate elule. Ehkki ta on täpselt samas situatsioonis mis Bob, suudab ta tunnustada oma tugevaid külgi ja oskusi. Ta on valmis uue ülesande kallale: otsima tööd.
Vigastatud sportlane keskendub vigastuse valuga seotud informatsioonile, vigastuse ulatuse ja raskusastmega seotud informatsioonile; ta uurib, kuidas vigastus juhtus, ning hakkab mõistma negatiivseid tagajärgi. 2. Emotsionaalne murrang ja reaktsioonid. Kui sportlane mõistab, et ta on vigastatud, võib ta emotsionaalselt muutuda; kogeda kõhklevaid emotsioone; tunda emotsionaalset tühjust; kogeda isolatsiooni ja eraldatust; tunda šokki, uskumatust, eitamist või enesehaletsust. 3. Positiivne väljavaade ja toimetulek. Sportlane lepib vigastusega ja saab sellega hakkama, algatab positiivseid toimetulekupingutusi, näitab positiivset suhtumist, on optimistlik ning tunneb edusamme nähes kergendust. Ehkki vigastusele reageerivad üldiselt just nii paljud sportlased, varieerub edusammudeni jõudmise lihtsus ja kiirus väga suurtes piirides: ühtedel käib see päeva-paariga, teistel kulub aga nädalaid või isegi kuid. Paljudel võib esineda
annaabi.ee 
