ajaloost. Tõlgendatakse kogu eelnevat minevikku kahe vastandliku jõu võitlusena (manilusest tuttav dualism)- absoluutne hea ja absoluutne kuri/halb tohutus kosmilises võitluses. Absoluutne hea: Jumalariik (teoses kannab nime Jerusalemm), põhineb igavesel jumalaarmastusel, mis võib välja kasvada enesepõlguseks Absoluutne halb : maapealne riik (nimi Babülon), põhineb lõplikul ja maisel armastusel, eriti enesearmastusel, mis võib välja kasvada jumalapõlguseks. Inimene peab ise valima kumma riigi kodanik ta olla tahab. See töö andis teoreetilise baasi, millele paavstivõim rajas oma maistest valitsejatest üle oleva (mõnel juhul võib ka kokku kirjutada) võimu. Raamatut on kirjeldatud ka kui kristliku kiriku suurt poliitilist teost, mille tohutut mõju ajaloole on võrreldud suisa Karl Marxi ,,Kapitalismiga". Õpetus usust. Augustinus ei käsitle usku inimlikust tahtest ajendatuna. Keegi ei saa omast
Petsorin tutvus Maryga ning pani ta endasse armuma. Grusnitski ja Petsorini tüli Mary pärast. Duell. Petsorin sai haavata ja Grusnitski hukkus. Veera lahkus Pjatigorskist. Petsorin oli kasakate staniitsas.Vuli©i ja Petsorini kihlvedu. Vuli© hukkus joodiku käe läbi. Petsorin võttis joodiku kinni. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Mis on elu mõte? b) Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et teised sulle teeksid! c) Liigsel enesearmastusel võivad olla halvad tagajärjed. d) Sõpruse ja vihkamise vahel on õrn side, kui seda lõhuda võivad järelmõjud olla traagilised. 2.1. ,,ROSINKÜSIMUS": MIS JUHTUS? Lermontov kirjeldas ,,Meie aja kangelases" kogu tolleaegset inimkonda ühe inimese Petsorini käitumise kaudu. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Teose peategelaseks oli Grigori Aleksandrovits Petsorin. Maksim Maksimõts kirjeldas teda nii, tore poiss oli, ainult natuke imelik
laiskuse pärast. Ta mõistab ja aitab sedavõrd, kuivõrd see on tema võimuses. Tal on eriline 4 võime tunnetada iga pahet ja voorust ning haista juba kaugelt lõksu. Kalad vihkavad küsimusi, mis nõuavad otsest vastust, ja nii ongi nende vastus enamikul juhtudel ,,võib-olla". Kalade märgi kandja on altruist, kes tunneb ammendamatult, õrna armastust iga elusolendi vastu. See on tõeline pühaku omadus, kuna ei põhine enesehaletsusel ja enesearmastusel. Kes tahab olla tema sõber või teda armastada, peab kokku võtma kogu oma kujutlusvõime, et küündida tema mõttemaailma ja emotsioonide tasandini. Tuntumaid Kalasid: Frederic Chopin, Albert Einstein, Mihhail Gorbatsov, Georg Friedrich Händel, Nikolai Rimski-Korsakov, Konstatin Päts, Silvia Rannamaa, Kristina Smigun, Anne Veski, Eduard Vilde (L. Goodman, 1968). 1.2. KALAD mees Kaladest mees võib tagada teile turvalise tuleviku või purustada kogu teie elu, rääkimata südamest
meile hea. 35. Miks me peaksime täitma moraalinorme? Üks võimalus on põhjendada moraalinormide kohustuslikkust inimloomusega. Bernard Mandeville ütleb, et inimeste käitumise peamine motiiv on soov teenida kiitust. Adam Smith pakub välja, et moraali valdkonnas ajendab inimest moraalselt toimima soov teenida mitte ainult kaasinimeste vaid ka erapooletu vaatleja sümpaatiat. Soov kaas-tunde järele. 36. Kuidas saab moraali põhjendada inimloomusega? Küsitakse, kas moraal põhineb enesearmastusel või teiste armastusel. Kas inimeses on rohkem egoismi või altruismi? Altruistlikud filosoofid ütlevad, et inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks vaid ka altruistlikeks, isetuteks tegudeks (nt. vanemate armastus oma laste vastu). Egoistliku filosoofia esindaja Hobbes arvab aga, et inimene on loomult egoist ning ta käitumist juhib enesearmastus. Inimese tegutsemise peamine motiiv on teenida kiitus. 37. Mis vahe on psühholoogilisel egoismil ja eetilisel egoismil?
Kuidas siis suhtuda maistesse väärtustesse? - Maist tuleb kasutada (uti). Jumalat tuleb maitsta(frui). Inimene on võrreldav palveränduriga tasevase isamaa poole. Kuid sellel reisil kasutab inimene laevu ja vankreid, et saavutada eesmärki. Kuid armuda ei tohi vahendeisse. Vahettegemine uti jafrui vahel moodustab hiiglasliku süsteemi ehk väärtuste skaala. Armastus, mis võtab selle väärtusskaala omaks on ''ordinata dilectio''(korrastatud armastus). Armasta ja tee, mida tahad. Ka enesearmastusel on sellises korras oma koht, sest inimene peab ka iseennast armastama, muidugi vastavalt inimese kohale maailma väärtuste skaalal. Tõeline enesearmastus tähendab aga Jumalat armastada ja iseennast salata. Sellest olenedes ehitab üles ka riigi käsitluse. Tõe otsimise tee See on tee meelelises välismaailmas inimvaimu sisemaailma ja sealt edasi südamesse: Jumala kui tõe aluspõhja juurde. Jumal on kõrgeim olemine, summa essentia. Eksisteerib väljaspool ruumi ja aega. Ta on ilu
Teine Traktaat valitsemisest (1689) `võrdne vabadus seaduste all' Võtab üle Hobbesi arusaama, et vabadus on väliste takistuste (piirangute) puudumine Seob selle oma (teistsuguse) loomuõiguse käsitusega: 6. Montesquieu vabariigist. arutles selle üle, mis roll aul on riigi poliitilise süsteemi jaoks, seda tegi oma peateoses "seaduste vaimust", kus eristab kolme tüüpi riike: antiikvabariigid, mis põhinevad ennastsalgaval voorusel uusaegsed monarhiad, mis põhinevad enesearmastusel ja au mõistel despootiad, mis põhinevad hirmutundel Kirjeldab antiikvabariike vabariiklike ideede vaimus, aga ei arva, et antiikvabariigid olid vabad (vabadus vaid Inglismaal ja veidi Prantsusmaal). Rõhutab ennekõike, kuidas kodanikuvoorus on oluline vabariigi säilitamiseks ning kuidas see põhineb sotsiaal-majanduslikul võrdsusel ning karmil kasvatussüsteemil. Monarhiad on hoopis teistsuguse ühiskonnaga - arvas, et üleminek monarhiast vabariiki on võimatu. 7
inimese sisemise tahtega. Armastus võib olla suunatud üles e Jumalale ja igavesele või alla e maisusele. Inimene saavutab elus eesmärgi ja rahu alles siis, kui ta tahe on täielikult Jumalale suunatud. Nii caritas kui cupiditas kujutavad endast ühte ja sama püüdlust, ent erinevatele suundadele pühendunult. Siiski ei põlga Augustinus maist elu, ent kui see hõivab inimhinges esimese positsiooni, muutub see ohtlikuks ja kahjulikuks. Ka enesearmastusel on tähtis positsioon, ent tõeline enesearmastus tähendab Jumala armastamist ja enese salgamist. Väär enesearmastus seisneb enesekasu otsimises. Augustinuse silmis on maailmaajaloo põhiliseks teemaks võitlus usu ja uskumatuse vahel e ilmaliku riigi ja Jumalariigi vahel. Ilmaliku riigi aluseks on cupiditas ning Jumala riigi aluseks mõistagi caritas. Kirik ei ole veel Jumala riik, sest kirikki sisaldab endas õigeid ja mitteõigeid, mille vahel on vahendajaks hierarhia
23. Pierre Nicole "valgustatud enesearmastusest" kui ühiskonna ja majanduse alusest Nicole ütles, et mitte ainult riik ei ole see, mis ühiskondlikku koostööd tagab, vaid on mitmed sfäärid, mis toimivad edukalt karistuslikust sfäärist sõltumatult (nt au). Ta juhtis tähelepanu sellele, et inimese enesearmastus, enesele suunatud tung, paneb nad ühiskonnas paremini ja viisakamalt käituma ning kombed ja majanduslikud suhted põhinevad tegelikult enesearmastusel, on tekkinud tänu sellele. Veel ütleb ta, et enesearmastus võib olla 'valgustatud', ehk inimene saab aru, et oma maiste eesmärkide saavutamiseks tuleb teistel aidata saavutada nende omi (vahetada asju ja teeneid). "Valgustatud enesearmastusest" tekib ühiskondlik tööjaotus ja see annab tulemuseks kasu kõigile. Nicole usub, et maine moraal ja kombed tulenevad sellest, et inimene vajab tunnustust ja selle tunnustuse kindlustamiseks osutab seda teistele
· Armastus, mis võtab selle väärtusskaala omaks on · Loodu ja ajalisus "ordinata dilectio" (korrastatud armastus). · Mis on tegelikult ajas tõelist? · ARMASTA JA TEE, MIDA TAHAD! · Vahetu PRAEGU. · CARITAS JA CUPIDITAS · Minevik koosneb meie mälestustest. · Ka enesearmastusel on sellises korras oma koht, · Tulevik on olemas üksnes meie ootustes. sest inimene peab ka iseennast armastama, muidugi vastavalt inimese kohale maailma · Mõlemad ei ole tegelikult tõelised. väärtuste skaalal. · Jumala silme ees on aga minevik, olevik ja tulevik · Tõeline enesearmastus tähendab aga Jumalat üheaegselt.
Selle abil pannakse inimesed koostööle. Prantsuse teoloogilised moralistid (jansenistid, nt Pierre Nicole, Blaise Pascal) kogu ühiskondlik koostöö ei taandu riigile. Kuidas toimib kaubandus? Miks ühiskonnas kombed ja viisakus? Ainult riik ei ole see, mis koostööd tagab, vaid on sfääre, mis toimivad karistuseta. Nicole ja Pascal juhtisid tähelepanu, et enesearmastus paneb inimese paremini ja viisakamalt ühiskonnas käituma. Majanduslikud, kaubanduslikud jmt suhtes põhinevadki enesearmastusel, millele Augustinus ja Hobbes omastasid ainult negatiivseid külgi. Pascal ja Nicole selleks, et maiseid eesmärke saavutada, on vaja aidata saavutada teiste eesmärke valgustatud enesearmastus ehk positiivne egoism, mis toob kokkuvõttes kõigile kasu. Valgustatud enesearmastus · Jansenist Pierre Nicole (16251695): · Ühiskondlik tööjaotus tuleneb omakasupüüdlikust "valgustatud enesearmastusest", tulemuseks kasu kõigile
annaabi.ee 
