3. INDUSTRIAALÜHISKOND II ETAPP 1) ELEKTRIENERGIA KASUTUSELEVÕTT 19. SAJ. LÕPUL – VÕMALUS ENERGIAT TRANSPORTIDASUURTEVAHEMAADE TAHA 2) VEEJÕUL ELEKTRI TOOTMINE – HEJ-d 3) TEHNOLOOGIA KIIRE ARENG- AUTOMAATLIINID 4) SISEPÕLEMISMOOTOR 20.SAJ. ALGUSES 5) NAFTAAJASTU ALGUS, MAAGAASIKASUTUSELEVÕTT 20.SAJ II POOL 1) TUUMAENERGIA – ALGUSE SAI SÕJALISTEST PROGRAMMIDEST, OSAKAALU KIIRE TÕUS 80. AASTATENI 2) 20. SAJ. LÕPP - TAASTUVENERGEETIKA OSAKAALU TÕUS 3) ENERGIAVARUDE DEFITSIIT, ENERGIAKRIISID, LIIGA SUUR SÕLTUVUS NAFTAST TÄNAPÄEV Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat: 1) Nafta ja naftasaadused – 40% 2) Maagaas – 28% 3) Tahked kütused; kivisüsi – 20% 4) veeenergia – 5% 5) tuumaenergia – 5%
energiat saada kuskilt mujalt (alternatiivsete kütuste kasutuselevõtt) · Muutused inimeste elus: elu ilma autota, inimtööjõu osakaalu suurenemine põllumajanduses, suurlinnade häving-> külaelu, televisiooni ja interneti aeg lõppeb-teater ja kontserthooned, muutub tervishoiusüsteem, suured ettevõtted kukuvad kokku · Nafta ja maagaasi otsa lõppemisel väheneksid riikidevahelised kriisid ja isegi sõjad (Lahesõda, Tsetseenia sõda). · Energiakriisid toovad kaasa hindade tõusu kõikides eluvaldkondades. · Liustike sulamine avab Gröönimaal ligipääsu uutele naftavarudele-toodang 50 miljardit barrelit. · Mida rohkem jää sulab, seda odavamaks tootmine muutub. · Puurimistehnoloogia arenedes ning suures naftapuuduses muutuvad kasutuskõlblikeks ka sellised varud, mis varem kättesaamise hinna tõttu ära põlati-500 tuhande ruutkilomeetri suurune naftamaardla USAs Põhja-ja Lõuna-Dakotas. · Maardla avastati juba
Raisates praegu ära taastumatud loodusvarud, võtame võimaluse järgnevatel põlvkondadel samasuguseid hüvesid kasutada. Meie raiskamise tõttu peab tulevikus välja mõtlema alternatiivseid võimalusi samaväärsete võimaluste kasutamiseks. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt on tülikas ja ebamugav. Praegune priiskamine võtab tulevikult võimaluse sama edukas ja mugav olla. Aastate pärast võib õhk palju saastatum olla ning meid võivad energiakriisid tabada. Raiskamisega sulgeme uksi võimalustega meie tänases ja homses ühiskonnas. Tagasilöögid võivad näha olla kohe, kuid võimalus on, et need avalduvad alles mõne aasta pärast. Kõige kurvem on vaadata pealt seda, kuidas inimesed ei kasuta oma potentsiaali. Mõtlematute tegudega võime oma edaspidiselt elult palju võimalusi ära võtta. Kuna elame kõik samamoodi ühel planeedil, siis peaksime proovima sama edukad olla, mitte mingi eluperioodil alla andma. Raisates praegu
2) VEEJÕUL ELEKTRI TOOTMINE HEJd 3) TEHNOLOOGIA KIIRE ARENG AUTOMAATLIINID 4) SISEPÕLEMISMOOTOR 20.SAJ. ALGUSES 5) NAFTAAJASTU ALGUS, MAAGAASI KASUTUSELEVÕTT AUTOTÖÖSTUSE KIIRE ARENG TORUTRANSPORT TANKERID NAFTAKEEMIA 20. SAJ. II POOL 1) TUUMAENERGIA ALGUSE SAI SÕJALISTEST PROGRAMMIDEST, OSAKAALU KIIRE TÕUS 80. AASTATENI 2) 20. SAJ. LÕPP TAASTUVENERGEETIKA OSAKAALU TÕUS 3) ENERGIAVARUDE DEFITSIIT, ENERGIAKRIISID, LIIGA SUUR SÕLTUVUS NAFTAST 4) ENERGEETIKA ON MUUTUNUD STRATEEGILISEKS MAJANDUSHARUKS ENERGIAVARAD TAASTUVAD TAASTUMATUD · MAA PÖÖRLEMISE · NAFTA ENERGIA · MAAGAAS ·GRAVITATSIOONIENERGIA · KIVISÜSI ·TUULEENERGIA · PRUUNSÜSI ·VOOLUVEE ENERGIA · PÕLEVKIVI ·PÄIKESEENERGIA · TURVAS ·GEOTERMAAL e. MAA NEED ON FOSSIILSED
· Tuumaenergia kasutuselevõtt · Side väga kiire areng võimaldas infoühiskonna kujunemist (raadioa, television, satelliitside, mobiilside, arvutiside, internet) · Väga suured teadusavastused (bioloogias geneetika, uued materjalid, kosmoseuuringud) · Transpordi mitmekesistumine ja kiirenemine · Inimeste haridustaseme tõus · Hõives on ülekaalus teenindav sector Infoühiskond on põhjariikides. Infoühiskonnas tekkivad probleemid: · Energiakriisid · Looduskeskkonna e. ökoloogilised probleemid · Loodusvarade ammendumine Globaliseerumise plussid ja miinused Plussid: · Riikidevaheliste kaubandussuhete juures on vähenenud tollipiirangud või üldse kadunud · Arengumaadesse on rajatud importiasendavaid harusid · Konkurents paljude eririikidest firmade vahel sunnib tõstma kvaliteeti ja toodangu mitmekesisust · Inimeste vaba liikumine Miinused:
Isesttivus diiselktusel tsetaanarv vrdlussegu 1-metlanaftaleen 0- heksadekaan ehk tsetaan 100 kttevrtus- nitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus(tavaliselt 1kg) ktust tielikul plemisel hikud MJ/kg ja MJ/kuupmeeter mningad andmed: maagaas ~35 MJ/kuupmeetri kohta vedelktused ~40-45 MJ/kg kivissi ~30 MJ/kg puit 15MJ/kg probleemid: Ktuste ammendumise perspektiiv ktuste laialivalgumine ja keskkonna reostumine Mittetielik plemine(energiakadu ja keskkonnareostus plemisjkidega) Energiakriisid Kliima muutuse ilmingud(osooniaugud, kasvuhooneefekt, soojusreostus jne) MOOTORSIDUKITE SAAMISLUGU Autode arenemine 19 saj. prantslased, I siseplemismootoriga auto, mis sai kiiruse 4 miili tunnis. 19.saj. lpp C. Benz kolmerattaline auto G.Daimler neljarattaline auto 1888 prantslane Emile Roger ostab I auto 1898 Louis Renault I kinnise kerega auto 1908 H.Ford konveier autode tootmiseks 1923 diiselmootoriga veoauto Benz & Cie 1926 tarvitamisklblik diiselauto
Isesüttivus diiselkütusel. Tsetaanarv (diiselkütustel) võrdlussegu 1-metüülanaftaleen 0 heksadekaan ehk tsetaan 100. KÜTTEVÄÄRTUS Kütteväärtus näitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus (tavaliselt 1 kg) kütust põlemisel. Ühikud: MJ/kg ja MJ/m3 Mõningaid andmeid: maagaas ~35 MJ/m3 KÜTUSTE KASUTAMISE PROBLEEMID Kütuste ammendumise perspektiiv Kütuste laialivalgumine ja keskonna reostumine Mittetäielik põlemine Energiakriisid Kliima muutuse ilmingud (osooniaugud, kasvuhooneefekt, soojusreostus jne) MOOTORSÕIDUKITE SAAMISLUGU AUTODE ARENDAMINE 1862 - Etienne Lenoir I sisepõlemismootoriga auto, mis sai kiiruse 4 miili tunnis 1885 - C.Benz kolmerattaline auto 1886 - G.Daimler neljarattaline auto 1888 - prantslane Emile Roger ostab I auto (Daimlerilt) 1898 - Louis Renault I kinnise kerega auto (kabiiniga) 1908 - H.Ford konveier autode tootmiseks
sissetoodud taimed loomad võivad ökosüsteemi tasakaalu rikkuda jms Globaalsel tasemel- kliima soojenemine, kasvuhooneefekti suurenemine, osoonikihi hõrenemine jms lma säästva ja jätkusuutliku arenguta ammendaksime me oma planeedi varasid palju palju kiiremini, kui need jõuaksid end taastoota, samal ajal reostaksime me oma tegevuse tagajärel planeeti. See hakkaks mõjutama meie majandust, kuna puuduvad maavarad ning tekivad energiakriisid, meie tervist, kõik see saast ning kasvav UV kiirgus ja temperatuur, halvendaks meie tervist oluliselt. Peale meie endi mõjutamise mõjutaks see meid ümbritsevat loodust. Paljud liigid häviksid ning see omakorda põhjustaks teiste liikide hävingut. (Selline aeglane looduse hävimine on juba toimunud pikemat aega, kuid see on muutunud järjest kiiremaks) Selline protsess hävitaks pikapeale meie planeedi looduse täielikult ning see muutuks elamiskõlbmatuks
,,Less is more" on piirav, kuna ei ole võimalik kasutada piisavalt erinevaid stiile ja vorme. Piiramine tekitab tunde, et olen kuubis kinni ja ei või sealt välja mõelda. Postmodernismi iseloomustab kõrgtehnoloogiline ja tarbimisele üles ehitatud ühiskond. Kuna piire otseselt ei ole mõtlevad inimesed vabamalt ja teevad lahendusi, mis on unikaalsed aga lahendavad eluprobleeme. Postmodernism tekkis 1950-ndatel aga levima hakkas alles 1970-ndatel. Kuna olid nafta-ja energiakriisid, siis inimesed hakkasid otsima uusi lahendusi kuidas saada odavamalt ja kergemini ühiskonnas hakkama. Hakati otsima uusi lahendusi aga toetuma vanadele traditsioonidele, mis andsid alustala uuele kunstivoolule. Inimesed muutusid avatumaks ja hakkasid kasutama vabamaid vorme, samas toetudes ajaloolistele detailidele. Kes on kuulsamad postmodernismi esindajad? Robert Venturi oli 20 sajandi üks menukamaid arhitekte
maailma ülalpidamine vajab üsna palju energiat. Kuid praegused energiaallikad ( näiteks elektrienergia, tuumaenergia, tuuleenergia, hüdroenergia jne ) on keskkonnale ohtlikud, liiga 99 kulukad või saavad nad juba mõne aja pärast otsa. Selles seisnebki inimkonna praegune energiakriis, mis on määravaks jõuks paljudele muudele asjadele poliitikas ja majanduses. Kuid termotuumareaktori väljatöötamine lahendaks meie praegused energiakriisid. Termotuumaenergia, mis seisneb kergete aatomituumade liitumisel vabaneva energia tootmisel, on üsna keskkonnasõbralik ja ammendamatu. Meie tehnoloogilise maailma ülalpidamine ( näiteks erinevad tööstused, autod, arvutid, mobiilside, televisioon, transport jne ) vajab aga väga palju energiat. Joonis 5 Paljud inimese eluvaldkonnad on tingitud sellest, et inimene eksisteerib füüsilise ( bioloogilise ) kehana.
Meie tehnoloogilise maailma ülalpidamine vajab üsna palju energiat. Kuid praegused energiaallikad ( näiteks elektrienergia, tuumaenergia, tuuleenergia, hüdroenergia jne ) on keskkonnale ohtlikud, liiga kulukad või saavad nad juba mõne aja pärast otsa. Selles seisnebki inimkonna praegune energiakriis, mis on määravaks jõuks paljudele muudele asjadele poliitikas ja majanduses. Kuid termotuumareaktori väljatöötamine lahendaks meie praegused energiakriisid. Termotuumaenergia, mis seisneb kergete aatomituumade liitumisel vabaneva energia tootmisel, on üsna keskkonnasõbralik ja ammendamatu. Meie tehnoloogilise maailma ülalpidamine ( näiteks erinevad tööstused, autod, arvutid, mobiilside, televisioon, transport jne ) vajab aga väga palju energiat. 107 Joonis 9 Paljud inimese eluvaldkonnad on tingitud sellest, et inimene eksisteerib füüsilise ( bioloogilise ) kehana.
annaabi.ee 
