kehtivad (kodakondsuspiirangud (paralamendi valimised(+) ja omavalitsuse valim())) 3)võrdsed(võrdsed hääled kandideerimisel (riigi raha ja meedia raha)) VALIMISSÜSTEEMID 1) Majoritaarne süsteem e enamusvalimised *valitakse ühe mandaadilistest ringkondadest suhtelise enamuse alusel *domineerivad 23 suuremat parteid (ntx USA demokraadid ja vabariiklased) *suurim erakond saab abs enamuse>tekivad üheparteilised enamusvalitsused *kehtib sõjaväelaste hääletuskeeld *teatud juhtudel toimivad valimised abs enamuse põhimõttel (ntx presidendi valimistel) 2) Proportsionaalsed e võrdelised valimised *valitake mitmemandaadilistes ringkondades *mandaate saadakse võrdelise häälte arvuga *hääletatakse kinniste või avatud nimekirjade kaupa *enamaste abs enamust ei saada>võimule mitmeparteilised valitsusliidud *kehtivad valimiskünnised RIIGIKOGU:
Parlamendid: 1) Ühekojalised (meil) 2) Kahekojalised (riigi nõukogu 40 liiget, riigi volikogu 80 liiget) Kahekojalise parlamendi vastased leidsid, et ülemnõukogu ei ole demokraatlikult moodustunud. Tädesaatev võim kuulub valitsusele (liigitatakse): 1) Poliitiline valitsus-koalitsiooni läbirääkimised 2) Spetsialistide valitsus-ministriks saab vastava valdkonna spetsialist Enamus- ja vähemusvalitsused: 1) Enamusvalitsused (erakonnal on riigikogus üle 50% saadikukohti) · Tavaline (3-4 enam vähem võrdset erakonda) · Ekstraenamusvalitsus (koosneb 2st tugevast erakonnast) 2) Vähemus valitsus (riigikogus alla poole saadiku koha) Eestis tavaks koalitsioonivalitsused e. enamusvalitsused. Valitsuste eluiga erinev: (kõige lühem valitsus 3 päeva, kõige pikem valitsuse eluiga 1-partei valitsus (Inglismaa) Keskmine valitsuse eluiga on 20-24 kuud.
4 Valitsuse eluiga mõjutavad tegurid: · Valitsemise põhiseaduslik ülesehitus. · Parlamendi erakondlik jaotus. Enamusvalitsus enamusvalitsustel on napp häälte ülekaal opositsiooni ees. Euroopas enamlevinud (nt. Mart Laari 1999. aasta kolmikvalitsus). Eesti 1990. aastate valitsused on kõik peale ühe (1998. aasta Mart Siimanni valitsuse) olnud enamusvalitsused. Vähemusvalitsus pole parlamendi enamuse toetust. Õnnestub siis, kui opositsiooniparteidel puudub üksmeel. · Parteispektri iseloom. · Ministrikohtade jaotus erakondade vahel. Euroopa püsivaimad valitsused on Suurbritannias, Luksemburgis (keskmiselt 45 kuud), Iirimaal, Austrias, Saksamaal (37-38 kuud), kõige lühemaealised aga Itaalias, Prantsusmaal ning Soomes (10-15 kuud). 5 AVALIK HALDUS JA BÜROKRAATIA
valimisringkondadeks 2) Parlamendivalimistel lihthäälteenamuse nõue, st saadikukoha saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat 3) Presidendi valimistel absoluutse häälteenamuse nõue, st kandidaadil vaja saada 50% pluss 1 hääl valimise võitmiseks 4)Valimissüsteem sunnib parteisid ühinema, kuna nii on paremad võimalused propageerida oma vaateid 5) Kujunevad kaheerakonnasüsteemiga esinduskogud 6) Moodustatakse üheparteilised enamusvalitsused, st 1 erakond moodustab valitsuse Majoritaarse valitsemissüsteemi tugevused ja nõrkused: 1) Selge ja lihtne, igaüks saab aru, kes ja kuidas parlamenti pääses 2) Väljavaade võita on suurte erakondade esindajatel 3) Palju kaotsi läinud hääli, sest lihthäälteenamus ei arvesta kõikide huvidega Proportsionaalse valimissüsteemi tunnused: 1) Mitmemandaadilised suured ringkonnad 2) Hääletada saab 1 inimese poolt mitme erakonna nimekirjast
Jäme ots valitsuse käes. Esineb enamasti kahepartei süsteemi puhul Võrrelge omavahel konsensuslikku tüüpi ja majoritaarset (Westmister'i) tüüpi ning tooge näiteid riikide kohta, kus need tüübid esinevad! Vt. Eelmiste küsimuste vastuseid Iseloomustage erinevaid valitsuse tüüpe (kokku konspektis toodud 5) ja tooge välja, mis riikides need levinud on (5 tüüpi: ühepartei vähemusvalitsused; ühepartei enamusvalitsused; vähemuskoalitsioonid; enamuskoalitsioonid, mis jaotuvad: Minimal Winning Coalitions ja ülepaisutatud koalitsioonid. Ühesõnaga te peate üldiselt neis tüüpides oskama orienteeruda ja neid eristama!)? · Minimal winning coalition (minimaalne enamuskoalitsioon) Tihti pigem võimulesaamise püüd, kuid võib olla ka poliitikate läbiviimiseks. Viimasel juhul võetakse ideol. lähedasi parteisid Esineb harilikult: Saksa, Austria, Eesti, KIE
See pole aga võimalik ning tuleb moodustada koalitsioonivalitsus. Koalitsioonivalitsus moodustatakse parteidevaheliste läbirääkimiste käigus kinniste uste taga. Valitsuse püsimine sõltub: · valitsemise põhiseaduslik ülesehitus · parlamendi erakondlik jaotus · parteispektri iseloom · ministrikohtade jaotus erakondade vahel Enamusvalitsus kontrollib vähemalt pooli saadikukohti parlamendis. Eestis on olnud kõik enamusvalitsused. Siiski võib ka vähemusvalitsus, kellel pole parlamendi enamuse toetust , edukalt oma poliitikat ajada. Õnnestub siis, kui opositsiooniparteidel puudub üksmeel. Avalik haldus ja bürokraatia Ükski riik ei saa hakkama päris ilma bürokraatiata ehk ametnikkonnata. Ametnikkond tegeleb avaliku haldusega ehk riigivõimu otsuste elluviimisega. Avaliku halduse põhijooneks on püsivus. Püsivam töökogemus tõstab ametnike proffesionaalsust. Bürokraatia võimu tugevdab ka arvukus.
n 1980. olid peamised hääli saanud perekonnad liberaalid (radikaalid), konservatiivid, sotsialistid/sotsiaaldemokraadid, kristlikud-demokraadid ja kommunistid. 90-tel situatsioon mõneti muutus. n Liberaaldemokraatlikes riikides poliitika reeglina parem-ja vasaktsentristide vahepeal. Äärmusparteid suured häälepüüdjad ei ole. n Sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide ulatus on kõige laiem pea kõigis riikides. Üheparteilised enamusvalitsused on erandid. Liberaalsed ja radikaalsed parteid n Esimesed erakonnad olid kodanlaste rühmad, kelle eesmärk oli kaitsta oma huve maaomanike suhtes, kes kontrollisid riiki. 19. saj. lõpul olid liberaalid võimas poliitiline jõud. Eesmärgiks riigi ja ühiskonna eraldamine ning kodanikuõiguste tagamine. n Radikaalid olid demokraadid (masskodakondsus) ja reeglina monarhiavastased. Konflikt kirikuga (antiklerikaalsus), eriti katoliiklikes maades.
Sobivaks näiteks Eestist on siinkohal 1995.–1996. aasta valitsused, mida juhtis Koonderakond (peaminister Tiit Vähi), teise suurparteina oli aga kaasatud kord Keskerakond, kord Reformierakond. Väikesed koalitsioonipartnerid – Pensionäride ja Perede Erakond, Maarahva Erakond ja Maaliit – olid kutsutud vaid juhtpartei seisukohti toetama, nad ei omanud ise ühtki ministriportfelli. Eesti 1990. aastate valitsused on kõik peale ühe (1998. aasta Mart Siimanni valitsuse) olnud enamusvalitsused. Siiski võib ka vähemusvalitsus, kel pole parlamendi enamuse toetust, edukalt oma poliitikat ajada. See saab õnnestuda siis, kui opositsiooniparteidel puudub üksmeel, ning nad ei jõua kokkuleppele valitsuse kukutamise või ühiste seisukohtade osas. Riigikogu opositsiooni nõrk koostöövõime on kujunenud 2000-ndail aastail teguriks, mis lubaks ka vähemusvalitsusel Eestis edukalt võimul püsida. Kuldreeglit, mis tagaks valitsuse pikaealisuse on üpris raske leida. Ei saa öelda, et
demobilisatsioon ning erakorraline seisukord. Sõjaseisukorra saab Vabariigi President välja kuulutada iseseisvalt agressiooni korral, loetletud ülejäänud volituste teostamisel on tal ettepaneku tegemise õigus Riigikogule. 34.Valitsus kui täidesaatva riigivõimu teostaja. Valitsuse liigid. PS §86 kohaselt kuulub täidesaatev riigivõim eranditult Vabariigi Valitsusele. Teoreetiliselt võivad valitsused olla üheparteilised valitsused või koalitsioonivalitsused, enamusvalitsused või vähemusvalitsused, ametnike valitsused või poliitilised valitsused. Vabariigi valitsuse koosseisu, tema valitsemisala ja tegevuse korra määrab Vabariigi Valitsuse seadus. 35.Eesti Vabariigi valitsuse koosseis. Ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord. PS §88 kohaselt kuuluvad valitsusse peaminister ja ministrid. Ministrite arvu ja valitsemisalad määrab Vabariigi Valitsuse seadus mis on konstitutsiooniline seadus PS §104 mõistes
Esinduskogu moodustamise alused a. ühe-kandidaadi-valimised b. struktureeritud esindatus: seisused, kuuriad vm. c. üldvalimised Demokraatlikud valimissüsteemid: a) enamusvalimiste süsteem e. majoritaarsüsteem (angloameerika maades jm) - valitakse ühe mandaadilistest ringkondadest suhtelise enamuse alusel, domineerivad 2-3 suuremat parteid (n USAs demokraadid ja vabariiklased), suurim erakond saab absoluutse enamuse->tekivad üheparteilised enamusvalitsused. b) võrdeline e. proportsionaalne valimissüsteem (paljudes riikides, sealhulgas ka Eestis!) - valitake mitmemandaadilistes ringkondades, mandaate saadakse võrdelise häälte arvuga, hääletatakse kinniste või avatud nimekirjade kaupa, enamasti absoluutset enamust ei saada->võimule mitmeparteilised valitsusliidud, kehtivad valimiskünnised. 37. Tutvusta rahvaesinduse valimisõiguse laienemist ajas ja sellega seotud põhilisi küsimusi.
lõhe süvenemine. Parlamentalismi tuleproov Põhjamaades maailmasõdade vahelisel perioodile Elakindla parlamentalismi ajastu 1920. aastatel: enamusvalitsuste loomine peaaegu võimatu korduvad valitsuskriisid, tugeva ja teadliku majanduspoliitika kujunemine ei õnnestu. 1919-1939 valitsuste arv Põhjamaades. Taanis 8, Rootsis ja Norras 3. Soomes (1917-39) 22 (1933- 39 vaid 3 valitsust). Pööre 1930.ndatel aastatel: pikaajalised sotsdemokraadid-liberaalid- talurahvaparteide enamusvalitsused ja poliitiline stabiilsus. Rootsi sotsdemokraatiline PM Per Albin Hansson (32-46), heaoluriigi ,,isa" ja tema II MS aegne valitsus. Majanduskriiside mõju Põhjamaade poliitikale 1930.aastate alguseni Kodanlikud parteid jälgisid majandusliku liberalismi põhimõtteid. Majanduslanguse ajal peab väljaminekuid piirama ja riik peab sekkuma majandusse nii vähe kui võimalik. Sots.demokraatide ,,saatuseusk" Rootsis: kuna kapitalismi surm on ette määratud, on kapitalismi abistamine
annaabi.ee 
