8. Pepsinogeeni aktiivset vormi nimetatakse pepsiiniks ja selle toimel lagundatakse proteiin. 9. Mao motoorika on vajalik selleks et tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. 10. Maksa funktsioonidest on seedimisega otseselt seotud glükoneogenees ja glükogenolüüs. 11. Sapp koosneb veest, sapphapetest ja nende sooladest, sapipigment bilirubiinist, kolesteroolist ja elektrolüütidest. ja on vajalik toidurasvade emulgeerimiseks, mõjutab sooleseina seisundit(mudab rasvadele ja rasvhapetele hästi läbitavaks), eelneva tulemusena soodustab rasvas lahustuvate vitamiinide omastamist, selgesti väljendunud soolemotoorikat stimuleeriv toime jne 12. Pankreasenõre koostises on ensüümid rasvade lagundamiseks. 13. Soolenõre ensüümid on maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid ja need on vajalikud imendumiseks. 14. Süsivesikud imenduvad glükoosi kujul 15. Valgud imenduvad aminohapete kujul
valmistamist. Köögikombainiga on kaasas 7 tarvikut, mis täidavad 28 erinevat funktsiooni. Need on: roostevabast terasest tera hakkimiseks, kloppimiseks, kreemistamiseks, purustamiseks, likamiseks, kokkusegamiseks, tampimiseks, tükeldamiseks, segamiseks; stkumisotsak (jämedaks) stkumiseks; viilutaja köögi- ja puuviljast keskmiste likude tegemiseks; puuvilja ning juustu riiv; emulgeeriv ketas vispeldamiseks, kloppimiseks ja emulgeerimiseks; riiv kartulite riivimiseks; aga ka kannmikser peenestamiseks, purustamiseks, vahustamiseks, jahvatamiseks, (jämedaks) püreestamiseks, ühtlustaimiseks, vedeldamiseks, jahvatamiseks, loksutamiseks, segamiseks. Elektrita töövahend taignarull Taignarulle tehakse puust, alumiiniumist, vasest, klaasist, marmorist, plastist ja fajansist, kuid koduköögi jaoks parimaks valikuks peetakse endiselt lehtpuitu. Nii mõnedki eelnimetatud
happelises keskkonnas muutuvad aktiivseteks pepsiinideks. Nende ülesanne – valkude lõhustamine. Mao lipaas – oluline just imikul ja väikelapsel, sest tema lõhustab piimarasvu (ema- ja lehmapiima). Mao lipaas toimib ainult emulgeeritud lipiididele. Emulgeeritud lipiidid on ainult piimas. (muidu on emulgeerimata) Mao lipaas toimibki seega ema- ja lehmapiimale. Teised lipiidid, mis ei ole piimas, vajavad emulgeerimiseks sapi juuresolekut. Imikul veel sappi ei toodeta ja sellepärast teisi lipiide imiku organism ei seedi (ei maksa talle heeringat või rasvast liha anda – tekib kõhulahtisus, ei seedi). Täiskasvanud mao lipaasi osatähtsus väheneb. Põhiliselt lõhustab täiskasvanud kõhunäärme lipaas. 4) Mutsiin ehk limaaine – seda produtseerivad limarakud. Limal on kaitsefunktioon happe ja ensüümide söövitava toime eest, ei lase limaskesta ennast seedima hakata
Püsivärvide puhul ehk siis nende värvide, mille puhul on nõutud, et juuksed oleksid enne värvimist kuivad ja soovitavalt pesemata, tuleb värv šampooniga maha pesta, sest muidu ei ole võimalik värvisegu juustest eemaldada. Enamjaolt tuleb enne šampooni kandmist juustele, juuksevärvi emulgeerida. Emulgeerimiseks lisatakse natuke vett peas olevale värvile ning värvisegu nö masseeritakse vahule. Alustada tuleks juuste piirist. Selle tegevuse tulemusena masseeritakse juuksevärv juustelt ja peanahalt lahti ning seda on kergem maha pesta. Pärast emulgeerimist loputatakse juuksed korralikult (kõik värvijäägid peavad olema juustest eemaldatud) ja pestakse šampooniga.
) Nurkades olevate veeni ja arteri harude kaudu läheb veri sinusoididesse, seal seda töödeldakse, edasi läheb veri tsentraalveeni ja sealt maksaveenide kaude maksast välja. Iga rakuplaadikese keskelt (kahe kihi vahelt) algavad sapikapillaarid, need ühinevad edasi juhadeks. Sapp (chole; bilis; fel): Kollakas (pruun) vedelik, sisaldab sapphappeid, kolesterooli, Hgb laguprodukte (värv!), mis on vajalik: a) rasvade emulgeerimiseks sooles, b) sapi abil lähevad laguproduktid maksast soolde (ja selle kaudu organismist välja!). Sapp viiakse lõpuks ühissapijuha kaudu kaksteistsõrmiksoolde. Sapipõis (vesica biliaris; vesica fellea): Ca 50 ml sapireservuaar, siin toimub sapi säilitamine ja kontsentreerimine. Osad: põhi – vastu kõhu eesseina (siin on nn. sapipõiepunkt); keha; kael – lõpeb sapipõiejuhana, mis suubub ühissapijuhasse. Maksa veresooned: Maksa tuleb veri kahe soone kaudu:
Nad produtseerivad veel ka sisemist vereloome faktorit ehk castle'i faktorit. See on vajalik punaste vereliblede tekkeks. Erütrotsüütide. Väline vereloome faktor on vitamiin B12. Eriti palju on teda lihas. Ensüümid. Need on pepsinogeenid, mis mao limaskestade .. neid produtseerivad pearakud. Valkude lõhustamine. Mao lipaas toimib ainult emulgeeritud lipiidide toimel, piimas on neid. Seega toimib maolipaas ema ja lehmapiimale. Teised lipiidid, mis ei ole piimas, vajavad emulgeerimiseks sapi juuresolekut. Põhiliselt lõhustab täiskasvanud ja ka suuremal lapsel lipiide kõhunääre? 2.Maonõre lipaasid . Lipaasid on lipiide lõhustavad ensüümid. Maonõre lipaaside omapäraks on see, et nemad toimivad emulgeeritud rasvadele. Emulgeeritud rasvadeks on piimarasvad, seega omavad nad tähtsust seedimise kohalt imiku- ja lapseeas. Rinnapiima lipiide ja lehmapiima lipiide lõhustuvad ka. Vanemaks saades maolipaaside osatähtsus väheneb
Peensoole nõre sisaldab elektrolüüte (HCO3-). Ensüüme peensoole epiteelrakkude sekreteeritavas nõres pole. Toidu seedimiseks vajalikud ensüümid asetsevad enterotsüütide mikrohattude pinnal (aminopeptidaas, enteropeptidaas, dipeptidaasid, maltaas, laktaas, sahharaas). Peensoolde (duodeenumisse) avanevad pankrease- ja sapijuha. Pankreasenõre sisaldab ohtralt seedeensüüme: proteaase, - amülaasi, lipaasi, samuti HCO3- ja teisi elektrolüüte. Sapp aga on vajalik lipiidide emulgeerimiseks, sisaldades vett, elektrolüüte, bilirubiini, steroidhormoone, sapphappeid, letsitiini jt. aineid. Peensoolel on oluline osa ka seedeprotsessi regulatsioonis. Duodenumi (ka mao) limaskestas on osmo- ja kemoretseptorid, mis on tundlikud soolasisaldusele, pH-le ja osmootsele rõhule. Samuti on seal toidu hüdrolüsaatidele tundlikkud retseptorid. Maosisaldis on tavaliselt hüpertooniline ja muutub duodeenumis veelgi hüpertoonilisemaks tänu ensüümidele, mis
- maksaväaratist algab perivaskulaarne sidekude, mis kulgeb kuni kolesterool) ja perisinusoidaalruumi (kusiaine, valgud, glükoos) alumise õõnesveenini - 0.5l sappi ööpäevas - mitme sagariku kokkupuutel moodustub sidekoe portaalväli - sapphapped vajalikud rasvade emulgeerimiseks ja mitsellide lümfisooned, närvid ja portaaltriaad moodustamiseks Sapiteed - canaliculi biliferi SAPIPÕIS VESICA BILIARIS - ductuli perilobulares - 50 cm3 mahuga - ductuli interlobulares - sapireservuaar ja kontsentreerumiskoht
paigutunud hepatotsüütidest maksaplaadid ning rakud on omavahel seotud desmosoomidega. Maksaplaatide vahele jäävad radiaalse asetusega maksasinusoidid (kapillaarsed vereruumid), mis suubuvad sagariku keskel asuvasse tsentraalveeni (vena centralis). Maksarakud on hulknurksed rakud, milles leidub ümar tuum, tsütoplasmas on hulgaliselt organelle ja seal ladestub ka glükogeen. Maksarakud (hepatotsüüdid) produtseerivad verehüübimist takistavat hepariini ja rasvade emulgeerimiseks vajalikku sappi. Maksasinusoidid on vooderdatud endoteeliga ja sinusoididel puudub basaalmembraan. Endoteeli ja maksarakkude vahele jääb pilujas Disse ruum. Sinusoidide seinas asuvad endoteelirakud, nende vahel maksa tähtrakud e Kupfferi rakud (kuuluvad makrofaagide süsteemi). Kui maksa tähtrakud osalevad kaitses, siis nad eralduvad veresoonte seinast ja muutuvad vabadeks makrofaagideks. Ito rakud on
*Kehaehitus on lõhelastele tüüpiline voolujooneline keha, väike pea, väikesed uimed, kiirteta rasvauim selja- ja sabauime vahel. *Keha katavad pehmed hõbedased soomused, kirjatud tumedate tähnidega. *Piki küljejoont ja põskedel kulgev punane vööt (vikerkaar?). *Seedetrakt röövkalale omaselt lihtne - sööt satub suust läbi neelu makku, lühikeses peensooles toidu seedimine, jämesooles moodustub vee ja soolade imendumise järel väljaheide. *Maks kompaktne ja eritab rasvade emulgeerimiseks vajalikku sappi, mis koguneb sapipõide sealt soolde. *Liha rasvasisaldus on 10-15% toorkaalust. Varurasv on soolestiku ümber ja sidekoelistes kõhuäärtes. *Luustik pehme, hea töödelda *Lihasaagis suur (fileesaagis 65%). *Talub laia soolsuse vahemikku. Kasvatamise ajalugu *Pärineb ühest California piirkonnast. *Alustati kasvatamisega 1870 aastatel McCloudi jõe ääres Mount Shasta haudemajas. *Californiast Atlandi rannikule ja sealt Euroopasse ja mujale
kantakse. Maksa peamised funktsioonid lipiidide ainevahetuses: kaudne toime sapi produtseerimise kaudu, rasvhapete sünteesimine glükoosist lähtudes, kolesterooli sünteesimine, lipoproteiinide töötlemine, rasvlahustuvate vit deponeerimine, steroidhormoonide inaktiveerimine. Sapp sisaldab vett, elektrolüüte, lima, lipiide, kolesterooli ja letsitiini, sapihappeid, billirubiini. Sapphapped on vajalikud rasvade emulgeerimiseks ja seedimiseks. Sapp muudab peensoole seina rasvhapetele läbitavaks. (maksa sekreet on sapp). Insuliin stim maksas ja teatud määral ka rasvkoes glükoosi ümbertöötlemist rasvhapeteks. Kolesterool loomsetes rakkudes, steroidhormoonide ja sapisoolade algaine. Kui kolesterooli leidub toidus tavalisest rohkem siis organismi oma kolesterooli produktsioon langeb, kolesterool koos sapiga maksast või vabaneb hävivatest epiteelirakkudest.. rasvlahustuvate vit-de deponeerimine,
Kõige sagedamini kasutatakse klassikalist skeemi, mille järgi on maksasagarik ca 1,5 mm laiune kuusnurkne prismaatilise kujuga ühik, mis on piiritletud sagarikevahelise sidekoega Maksa strooma moodustab sagarikevaheline retikulaarne sidekoeline toestik, milles paiknevad veresooned ja sapijuhad Maksarakud e hepatotsüüdid produtseerivad verehüübimist takistavat hepariini ja rasvade emulgeerimiseks vajalikku sappi Rakkude tsütoplasmas on hulgaliselt organelle, seal ladestub ka glükogeen Maksasagarikus (parenhüümis) moodustuvad hepatotsüütidest maksaplaadid, rakud on seotud omavahel desmosoomidega Maksaplaatide vahele jäävad maksasinusoidid, mis koonduvad sagariku keskel paiknevasse tsentraalveeni Maksasinusoidid on vooderdatud akendunud endoteeliga ja sinusoidides puudub basaalmembraan
annaabi.ee 
