3. Kvalitatiivse hinnangu andmiseks kvantitatiivsetele, täpselt mõõdetavatele nähtustele kasutatakse a) skaleerimist; b) eksperthinnangute meetodit? 4. Süstemaatiline viga a) mõjutab või b) ei mõjuta mõõtetulemuste keskmist? 5. Mõõtmistulemuste kindel suund ja kuhjumistendents iseloomustab a) juhuslikku - või b) süstemaatilist viga? 6. Vaatlus ( 2); analüüs ( 1); üldistamine (1 ); küsitlus (2 ) on (1) puht-teoreetilised- või (2) empiirilis-teoreetilised meetodid? 7. Perioodiliselt teatud ajavahemike järel läbiviidavaid vaatlusi nimetatakse a) pidevvaatlusteks; b) korduvvaatlusteks? 8. Teaduslikke teadmisi iseloomustab: a) originaalsus b) subjektiivsus c)objektiivsus? 9. Kompilatsioon on a) autorsuse omastamine, teise isiku loodu avaldamine oma nime all või b) teiste autorite töödest kokkukirjutatud, ainestikku iseseisvalt läbitöötamata koostatud teos? 10
1. Teadm.hankimine-a)olemas teadused teevad läbi 11. Hüpotees- on teaduse 17. Empiirilis-teoreetilised varjatud teadmised-võivad arengustaadiumid. teadaolevatel faktidel ja seadus- meetodid vaatlus uuritava sisaldada lünki, mõtlemine 7. Teadustöö tulemus-mõisted, tel rajan. tead.lik oletus. Teada- objekti omaduste ja seoste distsiplineerimatu ja kerge- teooriad, seletused olevatele faktidele toetuv, kuid fikseerimise ja regist. Süsteem. käeline, mis viib valede teat
Puudused : andmed on kogutud teiste eesmärkidega uuringu jaoks, kui soovime võrrelda andmeid, siis tuleb jälgida andmete kogumise metoodikat ja mõistete defineerimist, andmete ostmisel eraettevõtte käest tuleb jälgida, et tehtud kulu ei osutuks suuremaks kui esmaste andmete kogumise kulud, uurija vastutab andmete õigsuse eest 15. Meetodi olemus, mõiste, liigitused (lokaalsed ja üldteaduslikud empiirilis-teoreetilised, ja puhtteoreetilised) Meetod vahend või tee probleemi lahendamiseks. Teaduslik meetod on teadusliku tunnetuse menetlus, sihikindlalt teostatav protseduur. Meetodeid liigitatakse: lokaalsed (omased mingisugusele konkreetsele teadusharule ja neid kasutatakse ainult nimetatud teaduse valdkonnas) ja üldteaduslikud : empiirilis-teoreetilised (pakuvad andmeid katsete, vaatluste ja dokumentide vahendusel
See on lihtsalt mäng; enne tuleb Filosoofia leksikon (1985: 86) vastata." Albert Camus (1972: 13) Milline on filosoofiliste probleemide iseloom? a) Empiirilis-faktilised küsimused Erinevad vastused, ent konsensus selles, et filosoofilised probleemid on kuidagi veidrad, vastikud Kus on mu mees? ja tülikad. Miks valiti Barack Obama USA presidendiks?
Alternatiivne ostja sugu mõjutab kauba meeldivust 2. Vaatlusandmetest parameetri empiirilise väärtuse leidmine Hüpoteesi kontrollimiseks küsitleti 100 meest ja 100 naist ning saadi järgmised tulemused: Empiiriline jaotus Kasutame funktsiooni CH mehed naised KOKKU Actual range empiirilis meeldib 20 10 30 Expected range teoreetilis neutraalne 50 55 105 Funktsioon leiab olulisuse ei meeldi 30 35 65 Kui p> siis pole erine
D8-D9 1,00 49 0,10 D9-D10 0,14 49 5,17 D10-D12 1,00 49 0,10 KOKKUVÕTE Sooritasime katse, kus tuli erinevate kulude juures hinnata rõhukadu torudes voolamisel. Antud katse tuli sooritada erinevate torudega. Katseliselt saadud andmete põhjal oli võimalik määrata hõõrdekoefitsenti, kohttakistuste väärtusi ning torude karedust. Hõõrdekoefitsiendid tulid katsete puhul torus A ja C suuremad empiirilis võrrandi abil leitutest, torudes E,B väiksemad ja ka suuruste vahe oli väiksem. Torustiku kareduse kohta saab teha järgnevad järeldused: 1)Toru A tsingitud toru DN 25 Karedus on vahemikus 0,16 mm kuni 0,23 mm. Kirjanduse andmetel peaks sellise toru karedus olema 0,15 mm. Katseliselt leidtud karedus on veidi suurem kirjanduses antust. 2) Toru B - tsingitud toru DN 15 Katseliselt leitud karedus on 0,16mm kuni 0,2 mm, kirjanduses antud karedus on 0,15 mm
Kvalitatiivse hinnangu andmiseks kvantitatiivsetele, täpselt mõõdetavatele nähtustele kasutatakse a) skaleerimist; b) eksperthinnangute meetodit? 4. Süstemaatiline viga a) mõjutab või b) ei mõjuta mõõtetulemuste keskmist? 5. Mõõtmistulemuste kindel suund ja kuhjumistendents iseloomustab a) juhuslikku - või b) süstemaatilist viga? 6. Vaatlus ( 2); analüüs ( 1); üldistamine (1 ); küsitlus (2 ) on (1) puht-teoreetilised- või (2) empiirilis-teoreetilised meetodid? 7. Perioodiliselt teatud ajavahemike järel läbiviidavaid vaatlusi nimetatakse a) pidevvaatlusteks; b) korduvvaatlusteks? 8. Teaduslikke teadmisi iseloomustab: a) originaalsus b) subjektiivsus c)objektiivsus? 9. Kompilatsioon on a) autorsuse omastamine, teise isiku loodu avaldamine oma nime all või b) teiste autorite töödest kokkukirjutatud, ainestikku iseseisvalt läbitöötamata koostatud teos? 10
Ma ei saa kontrollida 3.Selgitage filosoofiliste küsimuste eripära I. Berlini järgi? väite vastavust faktiga, sest väidetav sündmus toimus eile, kuid ma saan võrrelda väidet I. Berlin: ei empiirilised ega formaalsed! olemasolevate seisukohtadega. Siiani pidasin tõeks, et sigadel tiibu pole ning seetõttu võiks a) Empiirilis-faktilised küsimused *Miks valiti Barack Obama USA presidendiks? *Vastuse väite kuulutada vääraks. Teine võimalus on, et nüüdsest hakkan uskuma lendavate sigade saame vaatluse teel. Vastuseid ei pruugi olla kerge leida, aga me teame kust neid otsida. olemasolusse. Nii ühel kui teisel juhul hoolitsen oma seisukohtade kooskõla eest. b) Formaalsed küsimused *Palju on 9245,66+56-7000, 05? *Matemaatikas, loogikas, . Mis uskumuste süsteem
Eeltoodud käsitlus on ümberpööratud kujul defineeritud ka KarS prg 34: Isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses: 1. Vaimuhaigusega; 2. ajutise raske psüühikahäirega 3. nõrgamõistuslikkusega; 4. nõdrameelsusega või 5. Muu raske psüühikahäirega44 Eeltoodud sättes on toodud süüdimatuse meditsiinilised kriteeriumid, mis sellistena kujutavad endast empiirilis- deskriptiivseid mõisteid ning on järelikult õigusvälised. Nende mõistete sisustamine on erialaspetsialisti , nimelt psühiaatri pädevuses. Eksperdi poolt tuvastatud psühhikahäire kuulub psühhiaatria ( empiirika) valda, häirepilt aga juurase ( normatiivne hinnang). Eksperdi poolt antud häirepildi peab jurist eesmärgipäraselt ümber sõnastama juba selgelt normatiivse hinnanguna: kas isik sai aru oma teo ebaõigsusest või
Ettevõttemajandusteaduse ülesanne- 13, uurib- kasumi saamist ettevõttes ja pakun meetodeid selle maksimeerimiseks,30 Rahvamajandus teaduse uurimisobjekt- 13 Ettevõtte tootmistegurite kombinatsioon- st suhe tootmistegurite rakendamise ning saadava tulemuse vahel, 20 Naaber- e. abiteadused- 22 Inseneriteadus- 23 Inimese tööjõule mõjuvad tegurid- 23 Ettevõttemajandusteaduse liigitamine- 24 Teoreetiline ja rakendusteadus- 25 Empiirilis-realistlik ettevõttemajandusteooria- 26 Eksaktse teooria- otsused alati õiged, kuid mitte alati reaalsed- 26, 27 Rakenduslik ettevõttemaj.teaduse ülesanne- 28 Rakendusteadusliku ettev. probleemiks- 28 Valikukriteeriumiks- peaks olema kasumi maksimeerimine pikaajaliselt- 29 Bilansiline kasum- 30 Arvestuslik kasum- 30 Väärtus hinnanguid on kahte liiki- primaarsed ja sekundaarsed- 31
Mudeli kontrollimine 5. Teooria formuleerimine Esinevad loogikavead ja eksijäreldused majandusanalüüsis: 1. Vale põhjuse viga (false cause fallacy) 2. Kompositsiooniviga (fallacy of comosition), seisneb vääras järelduses, et see, mis on tõene iga osa kohta eraldi, peaks olema õige ka terviku suhtes 1.9.2. Majandusteooria peamised uurimismeetodid MAJANDUSTEOORIA PEAMISED UURIMISMEETODID LOOGILIS DEDUKTIIVNE EMPIIRILIS - INDUKTIIVNE MEETOD MEETOD TOETUMINE ABSTRAKTSI- TOETUMINE PRAGMAATILISTELE OONILE JA MUDELITELE UURINGUTELE Eesmärk: majandusest lihtsustatud Eesmärk: Seaduspärasuste uurimine ja mudeli loomine. Lülide ja parameetrite leidmine konkreetsete majandusnähtuste vaheliste seostepõhimõtete leidmine. analüüsi tulemusena Peamised seaduspärasused kui tegevuse juhised.
Teisena tõuseb üles küsimus sellest, kas valitud lähenemisviis on kasvatusteaduslik. Kuigi allpool on esitatud teaduslikkuse kriteeriumid, siis tuleb arvestada, et arusaam sellest, mis on kasvatusteadustes teaduslik, ei olegi nii üheselt mõistetav. Esimeseks võimalikuks ja arvestatavaks asjaoluks on uute käsituste ilmumine seni üldlevinud klassikalise, nn loodusteaduliku teaduskäsituse kõrvale. Seepärast võib tänases kasvatusteaduses kõrvuti positivistlikule empiirilis-analüütilisele paradigmale leida traditsioonilisest teaduskäsitusest erinevat tõlgendavat lähenemisviisi, mis koos kvalitatiivsete uurimismeetoditega tähistab nn fenomenoloogilis- hermeneutilist paradigmat. Oluline koht kasvatusteaduslikus uurimistöös kuulub ka kriitilis- emansipatoorsele paradigmale. Seega oleks ennatlik teaduslikkuse üle otsustamisel lähtuda ainult tavapärastest teaduslikkuse kriteeriumidest. Mõõtmine kui
kognitiivsed, vaid ka sotsiaalsed ja ideoloogilised faktorid (vt nt Kinnunen ja Koskinen 2010) ning üha enam ka tõlkimisega seotud tehnoloogiad (nt Olohan 2011). Üks rohkem ja laiemalt uuritud ja arutatud teema on tõlkija kompetentsus, mida käsitletakse nii protsessi- kui tekstikesksetes uurimustes. Sageli võrreldakse tõlkeüliõpilaste või näiteks võõrkeele õpetajate ja kogenud tõlkijate tegevust tõlkimise ajal ning empiirilis- tele andmetele tuginedes on koostatud ka mitu tõlkija kompetentsuse mudelit. Üks mitmetele (sh ka pikaakalistele) uurimustele tuginev on uurimisrühma PACTE kompetentsuse mudel (PACTE 2011), milles tuuakse alamkompetentsustena välja kakskeelsus, keeleväline kompetentsus, keelealased teadmised, instrumentaalne kompetentsus 164 Tõlkimine (erinevate allikate ja tehnoloogiate kasutamine), strateegiline kom-
annaabi.ee 
