(Mario Rosentau 2004. aastal kaitstud väitekiri “Õiguse olemus: sotsiaalse käitumise funktsionaalne programm”. Rosentau 2004, lk 18-19). Tõdetakse, et õiguses ei ole võimalik rangelt aksiomaatiline süsteem. Aksiomaatilis- deduktiivse meetodi ideaali ei õnnestu õigusteaduses realiseerida. Õigust ei ole võimalik taandada mingitele vähestele põhimõistetele, mis toimiksid aksioomidena. See ei võimaldaks piisavat teavet õigusnormi kohta ega empiirikat. Positiivse õiguskorra ühtsus on eelkõige õigusteaduse süstemaatilise tegevuse tulemus. (Pawlowski, H.-M. Einführung in die juristische Methodenlehre. Heidelberg, 1986. Nagu on viidatud Narits, 2004, lk 92.) Tänapäevane arusaam õigusest Eestis käsitleb õigust eelkõige normatiivse (siduva) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuurina, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a
(Sackett & Larson, 1990),“ 2) Mõõtmiste täpsus ja kontrollitavus „precision in measurement and control of the behavioral variables, affecting internal and construct validity (Sackett & Larson, 1990), and“ 3) „realism of context.“ Kvantitatiivse uuringu üldistamisvõime kõrge. Kvantitatiivne uuring sobib eelnevate teooriate testimiseks olukordades kus fenomeni on varasemalt uuritud kuid empiirikat ei ole piisavalt. Kontaktide haldus: Tsentraalne Mittetsentraalne – Vastanute andmete esitamine peale küsimustiku lõppu – Vastanute esitamine koondina ühe faili/meilina – kinnitusel peab olema üheselt arusaadav vastaja nimi, kinnituse teemakohasus – Pisteline algallikast ülekontrollimine – Töömahukam ja ebamugavam chattide jne. korral – läbi mõelda Kasulikud küsimuste stiilid: Küsimused, mis aitavad välja tuua konkreetse küsimuse erinevaid aspekte (Mida teie arvate
lähedased mõisted. Organiseeritus e korrastatuse aste – mida organiseeritumaks on süsteem kvalitatiivsete muutuste läbi muutunud, seda vähem saab teda väljastpoolt mõjutada. Rangelt aksiomaatiline süsteem pole õiguses võimalik, sest see nõuaks kindla arvu aksioomide olemasolu. Kui taandada õigus vähestele põhimõistetele, mis funktsioneeriksid aksioomidena, poleks võimalik õigusnormi kohta teavet saada, ei võimalda ka empiirikat. Aksiomaatilis-deduktiivse meetodi ideaali ei ole õigusteaduses võimalik ellu viia. Seepärast pole ideaali vaja väärtustada. Positiivse õiguskorra ühtsus on esiti õigusteaduse süstemaatilise tegevuse tulemus. Ka õiguskord on sotsiaalne kord. Kontinentaalses õigussüsteemis võib õigusnorme tinglikult paigutada suletud süsteemidesse. Seda võimaldab kontinentaalsele õigusele omane kodifitseerimisidee. Sellele vastandina moodustub case law avatud süsteemi
· uue info leidmine · kus -> küsimustik · selgitamise võimalikkus · kuidas -> eksperiment, case study · isiklik huvi · miks -> eksperiment, case study KVANTITATIIVNE UURING Kvantitatiivne uuring sobib eelnevate teooriate testimiseks olukordades, kus fenomeni on varasemalt uuritud, kuid empiirikat ei ole piisavalt. Uurija kogub andmeid peamiselt küsimustike abil. Küsimuste liigid: · Vabavastusega küsimused · Valikvastusega küsimused · Skaala küsimused Likert-skaala (näiteks 5 - täiesti nõus ... 1 - ei ole üldse nõus) Küsimustike koostamine: · Küsimused lihtsas keeles ja lühidalt. · Üks küsimus korraga (üks mõõde). · Küsimused võimalikult täpsed ja konkreetsed. · Küsimus ei tohi olla suunav.
uutes olukordades. Induktsiooni abil tuletatakse seaduspärasused, nende alusel tehakse deduktiivseid järeldusi, uued ilmnenud faktid sunnivad teooriat korrigeerima. Meetod kas meetod on antudjuhul sobilik kasutamiseks. Kas saame seda meetodid kasutada antud protessi nähtuse puhul. Kas tuleb kasutada deduktsiooni, induktsiooni, abstraheerimist või veel midagi muud. Positivistlik teooria püüa selgitada empiirikat, välja tuua seaduspärasusi, protsesse. Välja tuua seda, mis reaalselt on kuskil olemas. Eesmärk selgitada (kas empiiriliste andmete või teoreetiliste konstrukt-sioonide alusel), kuidas seaduspärasused kujunevad ja prognoosida, kuidas need arenevad. Normatiivne kuidas asi peaks olema. Annab norme. Eesmärk uurida ja anda soovitusi, mida tuleks teha, et areng toimuks soovitud suunas. Ühiskonnateaduste eesmärk: seletada selleks, et kujundada. Abstraktsioon
III TASE -postkonventsionaalne 5. aste -kokkulepete, inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult vastu võetud seaduste moraalsus - abstraktsete printsiipide mõtlemine, need on kõigile -põhjendatud vajadusel võib seadust muuta 6.aste -individuaalsete printsiipide ja süüme - seadused peaksid põhinema universaalsetel eetilistel printsiipidel nt. teiste valikute aktsepteerimine, õigus elule, õigus haridusele jms Moraalsus KRIITIKA : Kohlbergil ei olnud piisavalt empiirikat, et tõestada oma hüpoteese. CAROL GILLIGAN (1936-...) - Kohlbergi õpilane ja peamine kriitik - Esimene haridus oli inglise kirjandus teine psühholoogia - Alustas koostööd Erik Eriksoniga - Uuris läbi intervjuude, milline on moraali areng - Uuris naisi, kes pooldasid aborti. Korraldas katse, kus küsis naiste käest, kas abordi tegemine on õige
kahtlasele). Leidis, et see meetod on kasulik (vastandina kasutule). Leidis, et see on loov mitte purustav. Leidis, et see ei ole negatiivne. Mistahes teadus oma olemuselt on positiivne, kui ta tugineb empiirikale. Kõik teadused, mis tuginevad empiirikale, on teaduslikud teadmised. Need teadmised, mis ei ole empiirilised, ei ole ka teaduslikud. Teaduslik = empiiriline. Selleks et empiirikat läbi viia, peab olemas olema teooria, mis näitab, mida ja mis moodi on tarvis uurida. Igal üksikul juhul, kui hakkame empiirikat läbi viima, tuleb uurimisprogramm koostada ja hüpotees püstitada. Kui hakkame empiirilisi andmeid analüüsima, siis pole olemas üldkehtivaid etalone, vaid ka need tuleb iga kord endal luua. Teooria ja empiirika vahel on lahutamatu vastastikune seos
keskkonnas; ei saa võtta läbilõiget, vaid peame vaatama indiviidi eel-ja järellugu ; kui midagi uurida, tuleb uurida laiemas kontekstis kõike sellega seonduvat; ühiskonna ja kultuuriga harjumine - kohanemise isikute jaoks kergemaks tegemine; toetub evolutsiooniteooriale - peab tähele panema eelfaktoreid. Vanemad mõjutavad lapsi ja lapsed vanemaid, kuid ka sellel on eellugu, mida peaks uurima. Nõrkused: rohkem seletatakse kui kasutatakse teadust; oleks vaja empiirikat rohkem; küsimus, et kas saadakse võrrelda inimest loomadega - näiteks sarnased hüpoteesid; eetikat ei saa vaadelda, sest keskkonna mõju võib olla liigselt suure osalusmääraga; keerukas uurida motivatsiooni. 25.02. KONTEKSTUALISM Lev Võgotski - sotsiokultuuriline arenguteooria Kirjandust ja kultuuriajalugu on õppinud; õpetas psühholoogiat ja puutus kokku kognitiivse puudega lastega. Uskus, et me kasutame tööriistu selleks, et areneda (näiteks keel)
10.2011 Kvantitatiivne uuring - Kvantitatiivne uuring sobib eelnevate teooriate testimiseks olukordades kus fenomeni on varasemalt uuritud kuid empiirikat ei ole piisavalt (Daft, 1995) Kvantitatiivne uuring Kvantitatiivne uuring survey (1/2) Kvantitatiivne uuring survey (2/2)
(Mario Rosentau 2004. aastal kaitstud väitekiri "Õiguse olemus: sotsiaalse käitumise funktsionaalne programm". Rosentau 2004, lk 18-19). Tõdetakse, et õiguses ei ole võimalik rangelt aksiomaatiline süsteem. Aksiomaatilis- deduktiivse meetodi ideaali ei õnnestu õigusteaduses realiseerida. Õigust ei ole võimalik taandada mingitele vähestele põhimõistetele, mis toimiksid aksioomidena. See ei võimaldaks piisavat teavet õigusnormi kohta ega empiirikat. Positiivse õiguskorra ühtsus on eelkõige õigusteaduse süstemaatilise tegevuse tulemus. (Pawlowski, H.-M. Einführung in die juristische Methodenlehre. Heidelberg, 1986. Nagu on viidatud Narits, 2004, lk 92.) Tänapäevane arusaam õigusest Eestis käsitleb õigust eelkõige normatiivse (siduva) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuurina, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a
Comte arutab ka empiirika ja teooria vahekorrast, ta arvab, et empiirika ja teooria on omavahel lahutamatus vastastikuses seoses. Et hakata mingit empiirilist materjali koguma, peab enne olemas olema teooria, mis näitab, millist materjali peaks koguma. Aga nagu ei siis ega ka praegu polnud seda teooriat. Praegu kasutatakse palju reaalteaduste teooriat ja matemaatilis-statistilis meetodit. Empiirika aitab täiendada teooriat ja teooria rikastab empiirikat. Positiivne teaduse käsitlus kui me tahame millestki rääkida, mille kohta me ütleme, et see on teadus, siis meil peab olema võimalus seda uurida empiiriliselt. Empiiriline uurimine on oluline kuna iga teadus püstitab hüpoteese ehk tõsikindlaid teaduslikke väiteid, mida me saame ja tahame empiiriliste uuringute käigus kinnitada või ümber lükates. Valdkond või probleem mida ei ole võimalik empiiriliselt uurida ei ole teadus
annaabi.ee 
