· Dividendimäär (Kuura 2008) (Dividend Yield) on suhtarv, mis leitakse dividendi summa (aktsia kohta) jagamisel aktsia hinnaga. · Dow Jones'i (äripäev.ee) - keskmine tööstussektori indeks (Dow Jones Industrial Average (DJIA)) Kolmekümne (30) New Yorgi börsil kaubeldava juhtiva ettevõtte aktsiate järgi arvutatud indeks. · Downgrade (Tarkinvestor.ee) - aktsia (võlakirja, riigi vms) reitingu langetamine. · Empirismi (Vikipeedia) (kr empeiria 'kogemus') seisukoht on: kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kogemusest. · Ettevõte (Kuura 2008) - majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks · Finantsinstrument (äripäev.ee) - finantseerimise eesmärgil kasutatav finantseerimise (rahastamise) vahend.
Jagunevad kolmeks: a) metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas. Monism-ühe alge käsitlus Dualism- kahe alge käsitlus Pluralism- mitme lge käsitlus b) epistemoloogiline- tunnetamise probleem episteme- teadmine gnoseoloogia- tunnetuseõpetus TUNNETAMISE VÕIMALUSED 1) meeleline tunnetamine e sensuaalne tunnetamine Meelelisel tunnetamisel on piiratud iseloom. Meeleline tunnetamine võib olla moonutatud. 2) kogemuslik tunnetamine empeiria- kogemus tabula rasa-puhas leht 3) mõistuslik tunnetamine- ratsionaalne tunnetamine Rene Descartes- Prantsuse filosoof, kelle lause on Cogito ergo sum!- Mõtlen, järelikult olen olemas. 4) Irratsionaalne tunnetamine- mitte mõistuslik tunnetamine. Rajaneb alateadvusel. A. Schopenhauer- saksa filosoof. Tema arvates on tunnetamine aluseks tahe. Tahe on nagu tugev pime mees, kes kannab õlgadel jalutut nägijat meest.
tihedas kontaktis kirjanduslik-filosoofiliste ringkondadega. 1767 pöördub Inglismaale tagasi ja temast saab napilt aastaks välisministri abi Londonis. Pärast seda tõmbub Sotimaale ning pühendub teose ,, Vestlused loomulikust religioonist" kirjutamisele. Sureb 25.august 1776.a. Edinburghis. Teosed. Kirjutas oma 600-lk. filosoofilise peateose ,,Traktaat inimloomusest" 26-aastaselt. Kuid kui see empirismi (kr empeiria 'kogemus' seisukoht on: kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kogemusest) tulevane klassikaline teos avaldati, siis tema ilmumine ei äratanud mingit tähelepanu. Hume enda sõnade kohaselt ilmus see lääne filosoofia suurepärane meistriteos ,,trükis surnuna sündinult" Kaheksa aastat hiljem tegi ta uue katse ja avaldas oma peateose tulemused veidi lühendatuna, ümbertöötanuna ja ainult olulist säilitades teoses ,,Uurimus inimmõistusest".
realism – me teame üsna palju endast ja meid ümbritsevast maailmast. Teadmise allikas – kust teadmine pärineb? Mille kaudu me teadmise saame? Taju Mälu Intuitsioon Mõistus Sisekaemus Teiste inimeste teadaanded Selgeltnägemine, telepaatia Kas neist kõigist? Kui ei, siis miks? Klassikaline vaidlus empiristide ja ratsionalistide vahel. Empiristid ( empeiria – kogemus) - ainus teadmise allikas on kogemus. Ratsionalistid – idealistlik r. kogemus ei saa anda tõelist teadmist. Sest kogemuse objektid on muutumises. Ainus teadmise allikas on inimmõistus. Klassikaline r. me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse. Teadmise objektid Milliseid „asju“ saab ( on võimalik ) teada? Mille kohta saab olla teadmist? Väline maailm Minevik Tulevik Väärtused
Mis teel, mille kaudu me teadmise saame? - Taju? - Mälu? - Intuitsioon? - Mõistus (induktsioon deduktsioon)? - Sisekaemus (introspektsioon)? - Selgeltnägemine? - Telepaatia?Erimeelsused: - Praegune diskussioon pöörab teadmise allikale küsimusele suhteliselt vähe tähelepanu. - Klassikaliselt võime eristada mitmeid vaateid:a) Empirism b) Ratsionalismid 5. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses. a) Empirism. empeiria tähendab –‘kogemus’ Ainus teadmise allikas on kogemus (laias mõttes s.t. sisaldab ka mälu ja sisekaemust (introspektsiooni). - tabula rasa – puhas tahvel (Locke’i väljend) - tabula abrase – sile tahvel (nn abrassiivne) (Baconi väljend) b) Ratsionalismid Idealistlik ratsionalism (Platon): - Kogemus ei saa anda tõelist teadmist, sest kogemuse objektid on muutumises! Ainus tõelise teadmise allikas on inimmõistus, mis võib saavutada teadmise muutumatutest ideedest
ilmneb selles, et ta suudab võimaluste piires looduslikke kehasid Teadlased on oma võimeid valesti rakendanud, sest nad ei teadnud muuta. Mingid jõud ei suuda purustada põhjuslikke ahelaid; seega õiget teed, kuidas rohkem avastada ja teadmisi saada. Nad on olnud saab loodust alistada vaid talle alludes (ld ntra parendo vincitur). kas empiirikud (kr empeiria `kogemus') või dogmaatikud (kr dogma Kaks eesmärki teadmised ja mõjuvõim looduse üle langevad `arvamus, õpetus') ehk ratsionalistid (ld ratio `mõistus'). Empiirikud seega ühte: ilma teadmisteta ei saa olla mõjuvõimu. Inimtunnetuse koguvad vaid fakte, oskamata nendega midagi peale hakata. Selles eesmärk ongi avastada nähtuste põhjusi ja seaduspärasusi. Tõeline
Just see inimtunnetuse osa rahuldab kõige enam kataleptilisele ettekujutusele esitatud nõudmisi. Siit ilmneb, et stoikute epistemoloogia on üsna vastandlik Platoni epistemoloogiale. Nende epistemoloogiat võiks nimetada empiristlikuks. Empirism on selline vool filosoofia ajaloos (eelkõige kasutatakse seda uusaja filosoofia ühe peamise suuna iseloomustamiseks), mis peab teadmise allikaks ja tõesuse kriteeriumiks meelte andmeid ehk kogemust (kreeka keeles – empeiria). Stoikud rõhutasid eriti põhimõtet, et kui inimene ei ole jõudnud asja kohta, mille üle ta mõtiskleb, kataleptilise ettekujutuseni, siis peaks ta hoiduma selle kohta oma arvamuse avaldamisest, sest tark inimene ei väljenda pelki arvamusi, mille paikapidavuses ta ei või kindel olla. Rumal inimene aga ei omagi muid tunnetusi kui arvamused. Stoikutele oli iseloomulik, et nad vastandasid teravalt tarka ja
moraali käsitlus. UUSAEG (MODERN AGE) Maailma keeleks muutub ladina keele asemel inglise keel. Uusaja filosoofias avaldasid mõju teaduse saavutused. Nt M.Kopernik (Poola astronoom, 1473-1543)- heliotsentriline käsitlus kosmosest. Helios- Päike. Teda loetakse esimeseks, kes võttis kasutusele mõiste revolutsioon. Tema jaoks oli revolutsiooniks taevakehade pöörlemine. Tema teos ,,Taevakehade revolutsioon", EMPIRISM Empeiria- kogemus. Mõeldakse sellist filosoofia voolu, kus tunnetamine kogeneb kogemisel. Empirismi rajajaks J.LOCKE. Inimene sünnib puhta lehena. Teadmised tulenevad kogemustest. Esindaja F.BACON (Inglise aadlisoost mõtleja, oli lordkantsler, kuid jäi intriigide küüsi, seejärel tõmbas avalikust elust tagasi). Peetakse eksperimentaal-meetodi sissetoojaks filosoofiasse. Ta suri eksperimendi käigus- kaua võib kana lumes hoida, et ta oleks söögikõlbulik. Kuna ta tegi seda
Eesmärgiks on demonstreerida et kõik võimalikud variandid antud küsimuse kohta väärad ning tõene on ainult üks võimalus esialgne tees. · Apagoogiline tõestus: tõestatakse, et antitees on väär järelikult tees on tõene. 40_fl_vi-x Põhjendite analüüs Põhjendid liigitatakse form. loogikas kahte klassi. I) Empiirilised (kr. empeiria kogemus): · faktid (objektid, tekstid, hästi tuntud teadmised), · katsetulemused, · statistilised andmed, · standardid, normid ning kehtivad seadused, · paradigmad (üldtuntud teadmised, meetodid, jne), · aksioomid ehk evidentsed tõed. Empiirilised põhjendid on ratsionaalsed ning objektiivsed. Nad tõestavad teesi veenvalt. II) Aprioorsed (ld. a priori kogemusest sõltumata): · viited varem tõestatud asjaoludele,
EMPIRISM tunnetusteoreetiline suund, tõsikindlate teadmiste allikaks on kogemus. Kõike peab järgi proovima (teadlased).RATSIONALISM tunnetuse aluseks on mõtlemine. Efektiivsus. (filosoofid, ärimehed)SENSUALISM tunnetuse allikaks meelte, tajude andmed. Inimenepeab läbi tundma, tajuma instinktiivselt (kunstnikud).Uusaja filosoofia (17 sajand kaasaeg) ujuneb praktiline suhe maailmaga. Tekib kasusaamise printsiip.Nad on olnud kas empiirikud (kr empeiria kogemus) või dogmaatikud (kr dogma arvamus, õpetus) ehk ratsionalistid (ld ratio mõistus). Empiirikud ainult koguvad fakte, oskamata nendega midagi peale hakata. Selles mõttes on nad Baconi arvates nagu sipelgad, kes ainult koguvad midagi. (Sipelgate suhtes on see tõenäoliselt ebaõiglane.) Ratsionalistid aga tuletavad teadmisi iseenese mõistusest, olles sarnased ämblikele, kes samuti võrku koovad iseendas peituvast materjalist. Õige tee on aga
liikumapanev, pingutatakse mõnikord psüühiliste funktsioonide aju poolkerade koores lateraliseerituse ulatuse ning selle tähtsuse esitamisega üle. Märkused: © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 18 5. AISTINGUD I. AISTINGUTE TEOORIA JA MÕÕTMINE Aistingute teooria ajaloost Empiristid ehk kogemust tunnetuse aluseks pidavad filosoofid (kr. empeiria kogemus): Kogu teadmine saadakse kogemusest (see tähendab meelte kaudu). John Locke (1632 - 1704) esitas tabula rasa idee: sünnil kujutab inimpsüühika endast puhast tahvlit, kuhu elu oma märkmeid alles hakkab kirjutama. Pole olemas kaasasündinud ideid. Teadmine maailmast tuleneb aistingute assotsiatsioonidest. Viimased seovad praeguse tunnetuse varasema kogemusega. Nativistid ehk sünnipäraste ideede olemuse pooldajad (ld. nativus kaasasündinud): Lähtudes
annaabi.ee 
