SISUKOKKUVÕTE E. Bornhöhe "Tasuja" Peatükkide sisu: 1. Ülevaade vallutajatest. 2. Vahuri talusaamise lugu. Jaanus läheb Tallinna kooli. 3. Jaanus kohtub esmakordselt Oodo ja Emmiga. 4. Emmi ja Oodo ratsustavad võidu. Oodo ja Jaanus vahetavad hobused, Oodo kukub. 5. Prohveti-Pärdi elulugu. 6. Oodo ja Jaanus tülitsevad (Oodol on häbi, et hobune ta seljast maha viskas) 7. Emmi isa ja noor rüütel Kuuno lepivad kokku, et isa annab tütre rüütlile naiseks. 8. Emmi on jahil, astub sisse Jaanuse juurde. Peidetud konflikt (Emmi on ilus, aga vallutaja) 9. Jaanus jalutab külla, leiab Maanuse, keda on hirmsasti pekstud. 10
Tegelased: · Jaanus (Tasuja) Vapper ja seiklushimuline. · Tambet (Jaanuse isa) · Vahur (Tambeti isa) · Emmi (Emilia) Oli Jaanusesse armunud. Lossihärra tütar. · Oodo - Iseloomult õel. · Konrad Raupen (Rüütel) Oli lossihärra, siis kui Jaanus esmakordselt koos isaga lossi ratsutas. · Prohveti Pärt Elas koopas. · Kuuno Rainthal Rüütel, kes soovis Emmiga abielluda. · Maanus Poiss keda peksti, kuna ta nimetas lossihärra poja koera kohta tige hunt. Jaanus ravis teda. Küsimused: 1) Kes on teose autor? V: Eduard Bornhöhe 2) Mis oli talu nimi, kus Tambet elas ja miks seda nii nimetati? V: Metsa talu, sest see asus metsa sees. 3) Kes oli Vahur? V: Vahur oli Tambeti isa nind Tallinna piiskopi ori. 4) Kuidas Vahur endale talu? V: Kui Vahur metsa põgenes, tahtis piiskopp teda tappa, aga järsku tuli metsast
Autor:Eduard Bornhöhe Tegelased:Jaanus,Oodo,Emiilia(Emmi) Tambet,Vahur,kubjas. Vahur oli oma jõu abil saanud vabaks talumeheks. Kui Vahur suri võttis talu ohjad üle tema poeg Tambet. Talu oli päris rikkas. Tambetil oli poeg Jaanus kes kümne aastaselt hakkas talviti munkade juures õppimas käima. Talu lähedal oli Lodijärve loss .Tambet oli tark mees ja käis lossis nõu andmas ta võttis ka Jaanuse kaasa. Jaanus sai seal sõpradeks lossihärra lastega Ooda ja Emmiga. Nad läksid upsakuse pärast tülli. Õigemini Oodo ja Jaanas läksid, aga Emmi hoidis venna poole. Jaanus käis ühe targa endise rüütli juures õppimas Ladina keelt ja sõjakunste. Viie aasta pärast läks Emiilia tallu ja kohtas seal Jaanust. Jaanus läks külla ja läks ühte majja seal oli kubja poolt peksu saanud väike Maanus. Ta oli põgenenud. Jaanus aitas teda. Ühel õhtul tuli Maanus Jaanuse juurde varjupaika otsima kupja eest. Kubjas tuli sinna järgi. Sulased viskasid ta välja
ennast oma harimatuse pärast enam tema vääriliseks naiseks. Emmi unistas sellest, et Juulius oleks lihtne mees. Ta kartis olla oma mehele häbiks, kui viimane ühe kõrgemale jõuab. Sellest hoolimata valis Juulius Emmi südamerahu asemel õppimise ja ülespoole püüdmise. Siiski tegi Juulius ka otsuseid, mis tegid õnnelikuks Emmi, kuid polnud meelepärased talle endale. Juulius oli valmis minema leeri ja tunnistama usku, mida ta ei uskunud, et Emmiga abielluda. Samal põhjusel andestas Juulius Emmile rumaluse ja harimatuse. Oma poja nimeks tahtis Juulius panna Aleksander, kuid Emmi ja mamma Neideri arvates pidi poja nimeks saama Karl. Ka selle ohvri oli Juulius valmis oma naise õnne nimel tooma. Nendele väikestele eneseohverdustele vaatamata, oli Juulius valmis tooma ka suuremaid. Ta oleks oma õnne pärast igavesti Emmist lahkunud ning otsustas minna Peterburgi Annat otsima, hoolimata Emmi tulevikust
Tahtis oma pojast teha täieliku saksa. Sai Oodo korraldatud tulekahjus haavata. Jaanus leidis ta lossis surnult seina külge aheldatuna. Oli Tambeti poeg. Õppis Tallinna Mustamunga kloostris. Oli hea südamega (ravitses Saare Maanust ja riskis enda eluga, et Maanust päästa ,täitis Emmi palveid). Pidas meeles Vahuri soovitust vabadust varjata. Talle meeldis mööda koduseid metsi ringi luusida. Luges raamatuid ladina keeles. Nooruses mängis ta Oodo ja Emmiga. Läks Oodoga tülli. Teda peeti targaks meheks. Pärast kodu põlemist tunti teda Tasujana. Pärast isa leidmist lossis tappis ta Oodo. Jättis Emmi palvel Kuuno tapmata. Pärast sõda lossis läks ta Tallinnasse sõtta ja suri seal. Jüriöö ülestõus oli eestlaste katse vabastada PõhjaEestit ja saaremaad võõrvõimu alt. Ülestõus algas 23.aprillil 1343 Taani valduses olevas PõhjaEestis. Algus oli ootamatu ja edukas, eestlased otsisid välisabi Rootsist
omandab teadmisi erinevate valdkondade kohta, hakkab hindama elu väärtust ning laiendab oma silmaringi. Ta leiab tänu haridusele sobiva töökoha, kus hakkab omandatud teadmisi rakendama. Halb pool seisneb selles, et haridust hinnatakse üle. Inimene ei jõua keskenduda oma elule ning õppimise käigus tuntakse üksildust isegi siis, kui elus on kõik olemas. Näite võib tuua Karl Ristikivi teosest "Rohtaed", kus peategelane Juulius Kilimit oli abielus hoolitseva naise Emmiga. Tal oli hea töökoht, lapsed ja maja, kuid sisimas tundis üksildust. Juulius tahtis keskenduda oma karjäärile ning harida oma õpilasi. Haridusel on mitu külge ning inimesele saab saatuslikuks see, millise suuna ta valib. Arvatakse, et haridus muudab inimkonna tulevikku. Paljud teadlased on arvamusel, et meie tulevikus on loomulikuks nähtuseks heaoluühiskond ning haridust on võimalik omandada kogu maailmas. Kahjuks on karm reaalsus see, et selline maailm on meist väga kaugel
"Lodjavahi surm" - idee-ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. Kui oled lähedase suhtes hoolimatu ja halb, siis sa ei tea millal sa ise võid vajada abi ja tuge ning ta ei pruugi seda sulle pakkuda. Probleem seisnes selles, et Minnat oli petetud Aadu poolt ning nüüd ta tahtis selle tagasi maksta haigele Aadule, armatsedes koos Tuunasega Aadu ees. ,,Rohtaed" -probleem oli nt. see, et Juulius ei saanud elada kunagi koos õige naisega, vaid pidi leppima Emmiga, kes polnud haritud ning ei osanud millestki Juuliusega rääkida. Juulius astus nt. oma usule vastu, et Emmiga abielluda. idee-iga inimene peab elus harima end ka vaimselt, ei tohi piirduda vaid materiaalsete väärtustega."Tõde ja õigus" - suhete probleemid (abielu), Krõõda surm, tema asemel tuleb Mari, sellepärast tapab end Juss. Andres ei hoolinud Krõõdast ega Marist-tähtis oli vaid talle töö ja rivaalitsemine Pearuga. Kogu aeg olid jamad
Ka Juulius oli sellega nõus. Anna armastas oma poega ja käis teda tihti vaatamas, väike Valeerius armastas tädi Annat ja tundis tema vastu seletamatut kiindumust. Emmi oli aga kohutavalt armukade. Juulius tundis aga endiselt Anna vastu suurt sõprust. Annaga rääkides võis loota, et teda mõistetakse. Anna oli tema ainus tõeline ja väärtuslik sõber. Mida aeg edasi, seda enam said Annas tema ematunded võitu. Peale suurt tüli Emmiga võttis ta lapse ja sõitis minema. Emmi oli paanikas, kuna laps oli tema jaoks kõik. Juulius arvas aga, et laps kuulubki oma emale, Juuliuse põhimõtted ei lubanud Annalt last jõuga tagasi võtta. Emmi ei mõistnud seda ja esmakordselt astus Juulius oma naisele tõsiselt vastu. Sellega lõppeb teine osa Juuliuse eluetapist küpsusaastad. Kolmas osa, Juulius Kilimiti eluloojaku aastad, algavad Juuliuse õpetajarolliga.
Veel armastas ta kirjutada luuletusi, mis tal küll väga hästi ei õnnestunud. Armastas ka oma pere ja ei jätnud neid kunagi. Oli kordi kus ta tahtis nad mahajätta, aga seda ei juhtunud siiski.Veel oli ta ka vastu alkoholile ja see oli tema jaoks täiesti vastuvõetamatu. 3.Juulius austas oma pere väga, tänu isale tekkis tal ka huvi õpetamise ja õppimise vastu. Kiindus ka oma kasuemasse, kes küll 3 aastat peale tema isaga kooselu suri. Suhe oma naise Emmiga oli tal ka väga armastusväärne ja ta hoolis temast väga, kuigi oli hetki mil ta mõtles Emmist lahkuda. Oma kasutütart Liinat ja Emmi õe-poega Valeeriust armastas ka väga ja pidas neid oma lasteks. Valeerius elas koos Emmi ja Juuliusega ja arvas, et on nende laps. Emmi ja Juulius võtsid ta endale, et mitte jätta Emmi õde Annat rahva põlastava pilgu alla kuna selajal ei vaadatud vallalisi naisi lapsega heal pilgul. Maarahvaga ei olnud
Ta jätkab keelteõpinguid, et lõpetada gümnaasium eksternina. Härra Pastelberg, tema õpetaja, on väga huvitav mees, kes harva tunniteemast kinni peab ja kellega koos suur osa ajast läheb kõrvalistele teemadele, kui mees nii öelda soone peale satub. Ta põhjendab seda aga üsna arukalt, öeldes, et inimese enda harimine on palju tähtsam kui ükskõik, millise eksami sooritamine. Kui Juulius on kahekümneaastane, kohtub ta taas Emmiga, mamma Neideri tütrega, kes nüüdseks on nooreks naiseks sirgunud. Tüdruk on väga ilus ja seetõttu on Juulius nõus talle andestama tema rumaluse, mille ta kaunimama nimega 'teadmatuseks' ristib. See ei ole esimene ega tõenäoliselt viimane kord, kui suurmehed enda eesmärgid mõne naise pärast tagaplaanile jätavad, juba Kreeka eepos ,,Aeneis" kirjeldab olukorda, kus peategelane Aeneas mitmeks aastaks oma eesmärgi uue riigi rajamise naise pärast edasi lükkab. Nii juhtub ka
Emmi tajub, et Juuliuse ja Anna vahele on tekkinud mingi side mis võib viia selleni et mees ta juures lahkub. Juulius ise ei mõista enne midagi kui ta külastab annat, et näidata talle oma luuletusi. Anna algul rõõmustab et Juulius on hakanud uuesti luuletama. Samas ta pettub, sest Juuliuse värssides ei leia ta midagi uut, aga arvab et kui too kõvasti töötab võib tast asja saada. Anna ise lahkub samal päeval venemaale, sest ta ei taha lõhkuda oma perekonda. Juuliusel tekib kodus Emmiga konflikt ning ta arvab et teda ei seo kodu ega naisefa enam miski ning lahkub kodust. Emmi arvas, et mees läks nende kasupoega otsima, kelle Anna oli kaasa viinud. Kuigi juulius jättis Emmile kirja, millest oli öelnud, et ta läheb Annaga. Juuliuse teada sõitis Anna Peterburgi, kuid ühelt Anna tuttavalt kuulis ta rongis et Anna olevat Peterburi asemel kusagile teadmatus suunas Venemaale sõitnud. Juulius läheb koju tagasi, kus Emma ta rõõmsalt vastu võtab, teatades et
omas kodus, haiglaid ta ei salllinud. Emmi teadis ja austas seda otsust. Noorukieas oli Juulius mõneti mässumeelne (põgenemine onu juurest maalt), otsusekindel, oma põhimõtetes kaljukindel, katsetaja (,,Põllulilled"). Seevastu küpsusperioodil muutus Juulius kõvasti rahulikumaks ja leebemaks, kuid tahtis enda ümber inimesi, kellega saaks rääkida ja arutada maailma asjadest ning kirjandusest. Tekkisid mõningad probleemid Emmiga. Eluloojakul ei tahtnud Juulius endale veel tunnistada, et oleks aeg lahkuda väärikalt oma ametilt ja näiteks loomisega tegelda. Ta tundis ennast koolis hästi ja ei soovinud oma tööd pooleli jätta. 3. Iseloomustage Juulius Kilimiti suhteid naistega (Emmi, Anna). Põhjendage, miks Kilimit ei valinud Annat. ,,Mis oli ta ometi mõelnud, kui oli Emmit rumalaks pidanud ainult sellepärast, et ta ei teadnud, õigemini, oli unustanud, mis on filosoof
Väikesel Jaanusel aga püsisid vanaisa hoiatused meeles. Tallinnas munkade juures õppides ei unusta Jaanus kunagi, et on üks selle rõhutud rahva hulgast ja muretseb eestlaste edasise käekäigu pärast. Jaanus oli 10- aastane, kui isa ta esimest korda Lodijärve lossi kaasa võttis. Lossihärra, rüütel Konrad Raupen suhtus Tambetisse tema terasuse ja osavuse pärast hästi. Jaanus jäi lossiõuele ja kohtus lossihärra poja Oodo ja tütre Emiilia ehk Emmiga. Algul tekkis Jaanusel Oodoga tüli seoses lossilaste koer Tarapitaga. Eriti ei meeldinud Jaanusele, et see nimi on koerale eestlaste jumala Taara järgi pandud. Tema kutsus koera ikka koera vana nimega- Tölp. Kes teab, kuidas noormeeste tüli oleks võinud lõppeda, kui mitte hea haldjas Emmi poleks poisse ära lepitanud. Kui Oodo oli keerulise iseloomuga poiss, siis Emmi meeldis Jaanusele väga ja lapsed hakkasid tihti koos mängima ja said päris headeks sõpradeks.
muud kui üksikud inimesed, see on veel midagi rohkem. Me ei tohi unustada oma kohustusi, kui mitte teiste, siis iseenese pärast. Sest me ise vajame oma kohustusi veel rohkem kui teised. Peale selle- inimene ei saa elada üksi, tal on ikka teist inimest vaja..." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 226 ). Anna oli väga kiindunud oma lapsesse, kuigi too elas Emmi ja Juuliuse juures. Mida aeg edasi seda enam tema ematunded said temast võitu. Peale suurt tüli Emmiga võttis ta lapse ja sõitis minema. Emmi oli tõsises paanikas, laps oli tema jaoks kõik, laps kuulus talle, ja nüüd kus Anna oli temalt võtnud tema kõige kallima varanduse ei tahtnud ta muud kui Valeeriust tagasi. Juulius oli aga Anna poolt. Laps kuulub emale, tema põhimõtted ei lubanud Annalt last jõuga tagasi võtta. ,,Sa segad jälle, Emmi- sul ei ole ka põrmugi loogikat. Jutt ei olnud majast, jutt oli lapsest. Maja on sinu oma, kõigi jumalate nimel, seda oled sa alati
teineteist. Juuliusele oli tema perekond tähtis ja vajalik, seetõttu ei jätnud ta kunagi Emmit maha, juba tema põhimõtted ei oleks seda lubanud. Tal oli kindel põhimõte, et inimene ei saa elada üksi, tal on ikka teist inimest vaja. Anna oli väga kiindunud oma lapsesse, kuigi too elas Emmi ja Juuliuse juures. Mida aeg edasi seda enam tema ematunded said temast võitu. Peale suurt tüli Emmiga võttis ta lapse ja sõitis minema. Emmi oli tõsises paanikas, laps oli tema jaoks kõik ja nüüd kus Anna oli temalt võtnud tema kõige kallima varanduse ei tahtnud ta muud kui Valeeriust tagasi. Juulius oli aga Anna poolt. Laps kuulub emale, tema põhimõtted ei lubanud Annalt last jõuga tagasi võtta. Emmi muutus seepeale väga armukadedaks ja hakkas tülitsema. See oli Juuliusele tõesti liig ja esmakordselt astus ta tõsiselt Emmile vastu. Juulius oli
Nad olid mõlemad haritud inimesed, nende maailmavaated paljuski kattusid ja nad mõistsid teineteist. Juuliusele oli tema perekond tähtis ja vajalik, seetõttu ei jätnud ta kunagi Emmit maha, juba tema põhimõtted ei oleks seda lubanud. Tal oli kindel põhimõte, et inimene ei saa elada üksi, tal on ikka teist inimest vaja. Anna oli väga kiindunud oma lapsesse, kuigi too elas Emmi ja Juuliuse juures. Mida aeg edasi seda enam tema ematunded said temast võitu. Peale suurt tüli Emmiga võttis ta lapse ja sõitis minema. Emmi oli tõsises paanikas, laps oli tema jaoks kõik ja nüüd kus Anna oli temalt võtnud tema kõige kallima varanduse ei tahtnud ta muud kui Valeeriust tagasi. Juulius oli aga Anna poolt. Laps kuulub emale, tema põhimõtted ei lubanud Annalt last jõuga tagasi võtta. Emmi muutus seepeale väga armukadedaks ja hakkas tülitsema. See oli Juuliusele tõesti liig ja esmakordselt astus ta tõsiselt Emmile vastu. Juulius oli alati olnud
Ta jätkab keelteõpinguid, et lõpetada gümnaasium eksternina. Härra Pastelberg, tema õpetaja, on väga huvitav mees, kes harva tunniteemast kinni peab ja kellega koos suur osa ajast läheb kõrvalistele teemadele, kui mees nii öelda soone peale satub. Ta põhjendab seda aga üsna arukalt, öeldes, et inimese enda harimine on palju tähtsam kui ükskõik, millise eksami sooritamine. Kui Juulius on kahekümneaastane, kohtub ta taas Emmiga, mamma Neideri tütrega, kes nüüdseks on nooreks naiseks sirgunud. Tüdruk on väga ilus ja seetõttu on Juulius nõus talle andestama tema rumaluse, mille ta kaunimama nimega 'teadmatuseks' ristib. See ei ole esimene ega tõenäoliselt viimane kord, kui suurmehed enda eesmärgid mõne naise pärast tagaplaanile jätavad, juba Kreeka eepos ,,Aeneis" kirjeldab olukorda, kus peategelane Aeneas mitmeks aastaks oma eesmärgi uue riigi rajamise naise pärast edasi lükkab. Nii juhtub ka
Säh, näe, vhüüt, nõõ! Nõõõ!» Vilistades, keelt laksutades ja piitsa plaksutades hakkas poiss vaest looma ergutama, kes kõigest jõust edasi püüdis, aga mättase maa peal palju edasi ei pääsenud. Emmi ei raatsinud oma hobust peksta, seepärast oli ta ka tüki maad taha jäänud. «Kuhu te tahtsite sõita?» küsis Jaanus oma täkku osavasti seisma pannes. «Oh Jaanus!» kaebas Oodo peatudes «peaksid sa teadma, missuguse rumala tembu mina täna hommikul ara tegin. Mina läksin Emmiga selle üle riidu, kes meist peaks paremini ratsa sõitma. Mõtle, Emmiga, kes oma hobust ei raatsi puudutadagi!» «Sa kiitsid, et sa lehma seljas rutemini edasi pääsed kui mina oma mära seljas,» seletas Emmi, kes ka oli kohale jõudnud. «Mis seal kahelda?» naeris Oodo. «Hea küll, me läksime riidu ja kutsusime kupja kohtumõistjaks.» «Ega teil ka paremat kohtumõistjat olnud!» mõnitas Jaanus. «Teised ei mõista kohut ega midagi. Nad ehmatavad, kui nendega rääkima hakkad. Täied
annaabi.ee 
