Valitsuse aktsia ettevõttes annab õiguse hääletada direktsiooni koosolekutel. Tavaliselt omavad Euroopa riikide valitsused antud aktsiaid firmades, mis on riigilt erastatud. Aktsiaderivaadid Aktsiaderivaadid on väärtpaberid, mis on seotud aktsia hinnaga. Futuurid ja optsioonid on kaks põhilist tuletisväärtpaberit aktsiatele. võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad Võlakiri fikseeritud intressimääraga võlakohustus ehk obligatsioon, mille puhul emitendiks on ettevõte või valitsus. Võlakirjad on teiseks oluliseks väärtpaberite klassiks aktsiate kõrval. Võlakirjad on väärtpaberid, mis sisaldavad laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võlakiri võib olla kas kupongvõlakiri või diskontovõlakiri. ostu ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. optsioonid Optsioon Optsioon annab omanikule õiguse, aga mitte kohustuse
Ettevõttel tuleb oma tegevuses kokku puutuda mitmesuguste institutsioonide ja osapooltega, kes neil turgudel, kust hangitakse kapitali, kaubeldakse väärtpaberitega ja kujunevad nende väärtpaberite hinnad, tegutsevad. Finantsturud: on institutsioonid, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Laenu võtmisel annab ettevõte väärtpaberi välja ja saab selle eest raha. Ettevõtet nimetatakse sellisel juhul emitendiks ning väärtpaber on tema finantskohustus maksta oma võlg kindlaksmääratud tingimustel tagasi. Investor on sellisel juhul väärtpaberi ostja ja tema seisukohalt on tegemist finantsvaraga. Finantsvara omadused: Rahaks tegemine Jaotatavus ja nimetatavus Maksumus Tulu Aegumistähtaeg Likviidsus Risk 6
dokumentide kogumine, asutamislepingu sõlmimine või asutamisotsuse allkirjastamine, sh põhikirja allkirjastamine asutatava äriühingu aktsiate või osade registreerimine Eesti väärtpaberite keskregistris (aktsiaseltsi puhul kohustuslik, osaühingu puhul vabatahtlik) kapitali sissemaksmine dokumentide esitamine äriregistrile äriühingu registreerimine äriregistris. 25. Võlakirjad ja laenud. Võlakiri - Fikseeritud intressimääraga võlakohustus ehk obligatsioon, mille puhul emitendiks on ettevõte või valitsus. Võlakirjad on teiseks oluliseks väärtpaberite klassiks aktsiate kõrval. Laen - raha, mille laenamise eest tuleb maksta mingi ajavahemiku vältel mingi osa summast. Laenuprotsenti võib vaadata ka kui raha kasutamise renti. Võlakirjad on väärtpaberid, mis sisaldavad laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võlakiri võib olla kas kupongvõlakiri või diskontovõlakiri. 26. Emissiooni mõiste ja liigid
kellel jääb puudu (tavaliselt on need ettevõtted). Need kellel jääb puudu on hea võimalus leida säästja, kes on nõus neid otseselt finantseerima. Seal juures annab laenaja saadud rahasummale võlakirja, mis kohustab teda kindlaks tähtajaks raha koos protsendiga tagasi maksma. Sellega ongi tekkinud väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse saada tagasi teatud tingimustel antud rahasumma. Väärtpaberi väljaandjat nimetatakse emitendiks ja väärtpaberi omandajat nimetetakse investoriks. Kuid ettevõttel on üldiselt väga keeruline leida sellist eraisikut, kes on huvitatud talle laenu andmisest sobivatel tingimustel. Seega oleks vajalik teatud mehhanism, mis hõlbustaks säästude kasutamist nende ettevõtete tegevuses, kellel on vaja täiendavat raha. Seda ülesannet täidabki majanduses Finantsturg. Finantsturg kujutab endast teatud vahendajate kogumit, kelle tegevuseks on säästjate ning laenajate
raha ostujõud ja tegelik väärtus vähenevad. 5 3. FINANTSTURG 3.1. VÄÄRTPABERID JA NENDE LIIGID Väärtpaberiks on dokument, mis tõestab väärtpaberi omaniku osalust mingisuguses ettevõttes või seda, et ta on andnud kellelegi laenu. Väärtpaberi annab välja ettevõte kui võetakse laenu ja saab vastu raha. Ettevõtet nimetatakse siis emitendiks ja selle finantskohustuseks on võlg tagasi maksta kindlaksmääratud tingimustel. Üldjoontes võib liigitada väärtpaberid kolme rühma: Aktsiad Võlakirjad Tuletisväärtpaberid Aktsia on tõendav dokument, mis näitab omanikule õigust ettevõtte kasumile ja varale. Omanikule väljamakstavat kasumiosa nimetatakse dividendiks. Aktsiaid liigitatakse kahte liiki:
aktsionäride üldkoosolekul, õiguse osaleda puhaskasumi ja ettevõtte lõpetamisel allesjäänud vara jaotamises) ja eelisaktsiad (omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab hääleõiguse ettevõtte üldkoosolekul, kuid annab eesõiguse dividendide saamisel ning ettevõtte lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel). 27.Võlakirjade liigitus ja olemus. Fikseeritud intressimääraga võlakohustus ehk obligatsioon, mille puhul emitendiks on ettevõte või valitsus. Võlakirjad on teiseks oluliseks väärtpaberite klassiks aktsiate kõrval. Võlakiri on leping, mille alusel võlakirja väljalasknud (emiteerinud) isik (ehk võlgnik) nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule (võlausaldajale). Võlakirjad liigitakse kupongvõlakiri (omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete
• aruandeaasta kasum 44. Mis on eelisaktsia? • Hääle- ja tuluõigust andev väärtpaber • Omandiõigust tõendav hübriidväärtaber • Hääle- ja omandiõigust tõendav väärtpaber 45. Täisühingus ja usaldusühingus on omakapitaliks • Osakapital • Materiaalne põhivara • Sularaha 46. Väärtpaberi väljaandjat nimetatakse: • Investoriks 20 • emitendiks • aktsionäriks 47. ... on investeeringute tulevaste oodatavate (kavandatud) rahavoogude nüüdiväärtus, mis on leitud rahavoogude diskonteerimisel investeerija poolt nõutava kasuminormiga. • Likvideerimisväärtus • Bilansiline väärtus (arvestuslik) • Kapitaliseeritud väärtus (varade tõeline väärtus) 48. Minimaalne osakapital osaühingus peab olema • 40 000€ • 2500 € • 1€ 49
intressi- ja valuutariski. Intressimääraswapi kohaselt vahetatakse erinevaid intressimakseid. Valuutaswapi puhul vahetatakse intressimakseid erinevates valuutades. Ostuõigused (warrant) on ettevõtte poolt emiteeritavad üldjuhul pikaajalised väärtpaberid, mis annavad nende omanikele õiguse osta tulevikus kindlaksmääratud tingimustel ettevõtte poolt emiteeritavaid lihtaktsiaid. Peamised erinevused ostuoptsioonist: emitendiks on ettevõtte mitte finantsvahendaja; ostuoptsiooni kasutamine omaniku poolt ei avalda mingit mõju ettevõtte passivatele, ostuõiguse puhul emiteeritakse täiendavaid aktsiaid. Investeerimisstrateegiad passiivsed ja aktiivsed investeerimisstrateegiad. Osta-ja-hoia strateegia, konstantse suhte strateegia, konstantse summa strateegia. Investeerimisstrateegia valikut mõjutavad tegurid.
emissioonimaht on piiramatu. Fondi portfell moodustatakse fondiosanike otseste halduslepingute alusel ja varakogum ei ole ise juriidiline isik. Lepinguline fond on haldava ettevõttega haldamislepingu sõlminud fondiühikute kaasomandis olev varade kogum. Osakuid võib välja lasta ainult avalikult. Osakute väljalase ei ole ajaliselt piiratud ning nende emissioonimahtu ega väljalastavate osakute arvu kindlaks ei määrata. Osakute emitendiks on fondivalitseja. Osaku väljalaskehinnaks on osaku puhasväärtus (NAV), millele võib olla lisatud fondi tingimustes ettenähtud väljalasketasu. Osakuomaniku nõudel peab fondivalitseja osaku tagasi ostma (osaku puhasväärtusega, millest võib olla maha arvatud fondi tingimustes ettenähtud tagasivõtmistasu). Osaku tagasivõtmisel võib selle eest tasuda üksnes rahas. Erinevalt kinnisest fondist ei ole avatud investeerimisfondi osakute arv lõplik ning muutub
Ettevõttel tuleb oma tegevuses kokku puutuda mitmesuguste institutsioonide ja osapooltega, kes neil turgudel, kust hangitakse kapitali, kaubeldakse väärtpaberitega ja kujunevad nende väärtpaberite hinnad, tegutsevad. Finantsturud: on institutsioonid, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Laenu võtmisel annab ettevõte väärtpaberi välja ja saab selle eest raha. Ettevõtet nimetatakse sellisel juhul emitendiks ning väärtpaber on tema finantskohustus maksta oma võlg kindlaksmääratud tingimustel tagasi. Investor on sellisel juhul väärtpaberi ostja ja tema seisukohalt on tegemist finantsvaraga. Finantsvara omadused: Rahaks tegemine Jaotatavus ja nimetatavus Maksumus Tulu Aegumistähtaeg Likviidsus Risk Amortisatsiooni olemus ja selle arvutamismeetodid: Igal hoonel, masinal ja seadmel on maksumus ja mõistlik kasutusiga.
Varahaldusteenuste puhul lisandub sellele investeeringute portfellide koostamine ja selle muutmine vastavalt turu oludele. 36 Varahaldusteenuseid pakkuv pank hoolitseb ka kliendi investeeringute sisulise külje eest. VÄÄRTPABERIEMISSIOONIDE KORRALDAMINE Väärtpaberiemissiooni korraldamisel on panga või pankade sündikaadi kliendiks ettevõtja kes soovib oma projekti finantseerida väärtpaberite müügist saadava rahaga. Klienti nimetatakse emitendiks. Väärtpaberiemissiooni korraldamine jaguneb kolmeks etapiks: 1. selgitavad pank ja emitent, milliseid väärtpabereid on kõige kasulikum välja anda. 2. hakkab pank potentsiaalsetele investoritele ettevõtja ja kavandatava emissiooni kohta infot jagama. 3. on väärtpaberite hinna määramine ja väärtpaberite müümine lõppinvestoritele. Kui tegu on uue emitendiga, kelle aktsiaid ei ole varem avalikult müüdud, siis lähtub
annaabi.ee 
