meisterlikult manööverdades peajõude tähtsamatesse lahingupaikadesse koondada, rünnakul suurtükkide koondtulega toetada ja vastast ühendusteedest ära lõigata (rakendas rinde läbimurdmist, haaramist ja tiibamist).See kõik peaks temast tegema ühe ajaloo suurima väejuhi. Kindlasti iseloomustas Napoleoni valitsejana humaansus kaasprantslaste suhtes. Juba esimese konsulina kuulutas ta amnestia emigrantidele. Ka Rooma paavstiga sõlmiti 1801.aastal konkordaat, millega salliti nii katoliiklust kui hugenotlust. Sellega suutis ta jubarahvale niivõrd meeldida, et ta 1802. aastal hääletati eluaegseks konsuliks häältega 3 5000008000.Keisrina rõhutas ta veelgi revolutsioonipäevil tähtsustunud rahvuse ühtsust. Ta arendas välja politseisüsteemi ja, nagu juba mainitud, seadustiku. Kaotati piirid siseriiklikuleturumajandusele, samas vähendati välismaist konkurentsi
meisterlikult manööverdades peajõude tähtsamatesse lahingupaikadesse koondada, rünnakul suurtükkide koondtulega toetada ja vastast ühendusteedest ära lõigata (rakendas rinde läbimurdmist, haaramist ja tiibamist).See kõik peaks temast tegema ühe ajaloo suurima väejuhi. Kindlasti iseloomustas Napoleoni valitsejana humaansus kaasprantslaste suhtes. Juba esimese konsulina kuulutas ta amnestia emigrantidele. Ka Rooma paavstiga sõlmiti 1801.aastal konkordaat, millega salliti nii katoliiklust kui hugenotlust. Sellega suutis ta jubarahvale niivõrd meeldida, et ta 1802. aastal hääletati eluaegseks konsuliks häältega 3 5000008000.Keisrina rõhutas ta veelgi revolutsioonipäevil tähtsustunud rahvuse ühtsust. Ta arendas välja politseisüsteemi ja, nagu juba mainitud, seadustiku. Kaotati piirid siseriiklikuleturumajandusele, samas vähendati välismaist konkurentsi
• Sada päeva (lahkumine Elba saarelt kuni Waterloo lahinguni 1815.a) Napoleon esimese konsulina (1799- 1804) UUS PÕHISEADUS • 1799. a lõpp – uus põhiseadus • Riigikord – vabariik • Üldine valimisõigus – vabad mehed vanuses 21. a ÜMBERKORRALDUSED VABARIIGI AJAL • Valitses absolutistliku monarhina. • Võimude lahusus – illusioon. • Kehtestati tsensuur – kontroll trükisõna üle (73 – 13). • Amnestia emigrantidele. • Prantsuse panga rajamine (rahaühik – frank) • 1801 – sõlmiti konkordaat (kokkulepe Rooma paavstiga), millega katoliiklus tunnistati prantslaste usuks, kuid kindlustati sallivus hugenottide suhtes. • 1802 – Napoleon kuulutati eluaegseks konsuliks. • 1804 – Senat kuulutas Napoleon Bonaparte´i prantslaste keisriks ehk imperaatoriks. ÜMBERKORRALDUSED KEISRIRIIGI AJAL • Loobuti rahvaesindusest, • mindi üle turumajandusele, • taastati aadlitiitlid,
a., täidesaatev võim 3 konsulil USA riigivõimu struktuur (10.a. valitud), I konsul nimetas tähtsamad ametiisikud, Seadusandlik Kongress: Saadikute Koda ja Senat algatas ja kuulutas välja seaduse, oli sõjaväe Täidesaatev president, valiti 4.a. ülemjuhataja, departemangud, eesotsas prefektid, Sõltumatu kohtuvõim kõrgeim organ Ülemkohus maavalduse puutumatus, amnestia emigrantidele 47.Ameerika kodusõda Konkordaat paavstiga 1801 kirikumaid ei Abraham Lincoln 1861-1865 16.president tagastatud, katoliiklus sai prantslaste usuks, sallivus ka USA enne kodusõda , 31 osariiki läänes polnud veel hugenottide vastu, vaimulikud määras ametisse osariike riigivõim, kinnitas paavst
/ Ilmalike kultuste sisseseadmine *UUED KULTUURIASUTUSED REV. AJAL / Kunstimuuseum / Rahvusliku arhiivi loomine / Raamatukogude võrgu loomine *MUUDATUSED ELUS JA OLMES / Uus pöördumine üks teisesuhtes / Lihtrahvalik riietus / Parukate kadumine / Kõrgem moraal prostitutsiooni piiramine / Lõbunaised kandma sukkpükse / Patriotism -,,Vabadus, võrdsus, vendlus! / Kümnendsüsteemi rakendamine ajaarvamises / Rev. kalender *1799 AASTA KONSTITUTSIOON / Emigrantidele amnestia / Täidesaatev võim KONSULID / Maavalduste puutumatus *REFORMID NAPOLEONI AJAL / Tsensuuri kehtestamine / Paavstiga konkordaat / Napoleon eluaegne konsul, hiljem keiser 1804. 18 mai / vabariigi lõpp / kristliku ajaarvamise juurde tagasi / Loobuti valimistest ja rahvaesindustest / Rahvuse mõiste ja tähtsuse üles kerkimine / ,,Tsiviilkoodeks" / ,,Kommertskoodeks" / ,,Kriminaalkoodeks" *WILHELM I VALITSEMISAEG VAATA TEMA NIME TAGANT
Nende seas olid 2 aktiivset ning äärmuslikku poliitilist jõudu. Ühed nendest, jakobiinid, pooldasid revolutsiooni jätku. Teised seevastu olid monarhia pooldajad. Nende vahele mahtus veel määratlemata osa soo. Nad olid kord ühe kord teise äärmuse toetajad. Kuningas Louis XVI, vaatamata oma huvipuudusele ja suutmatusele valitseda, ei soovinud taanduda pelgalt konstitutsiooniliseks monarhiks, riigi esindusfiguuriks. Ta lootis aja jooksul üha enam emigrantidele, kes kogunesid Koblenzis ning koondasid seal oma vägesid. Samuti ärgitasid nad austerlasi ja preislasi sõtta astuma. Kuid nad ei soovinud alustada sõda revolutsioonilise Prantsusmaaga enne, kui kuninga turvalisus oli tagatud. Seetõttu otsustasid nad mõjutada kuningad salaja Pariisist põgenema ning emigreeruma. 20. juunilil algaski kuninga põgenemiskatse, mis on tuntud Varennes'i kriisi nime all. Kuningas jõudis peaaegu
Konsulaat ja I keisririik Prantsusmaal 1. Konsulaadiaeg (1799-1804) Prantsusmaa riigikorraldus pärast 1799. a. riigipööret. a) Direktooriumi langus: · Rahvatoetuse puudumine · Napoleoni edukad sõjaretked Itaaliasse ja Egiptusesse · 18. brümääri riigipööre (9. nov. 1799) b) Valitsemine: · I konsuli võim. · Prefektid keskvõimu esindajad departemangudes. · Amnestia emigrantidele. · Konkordaat (1801) leppimus paavstiga, millega taastati katoliikluse õigused. · Tsensuur · 1802. a. rahvahääletusega konsulitele eluaegne võim. 2. I keisririik (1804-1815) a) Napoleon Bonaparte'i keisriks kroonimine (1804): · Ajendiks uus rojalistlik vandenõu · Rahvahääletus ja Senati otsus · Napoleon I kroonimispidustused Pariisis b) Valitsemine:
Bonaparte. Täidesaatev võim pidi kuuluma kolmele kümneks aastaks valitud konsulile. Esimene konsul oli Bonaparte ja talle kuulus tegelik võim riigis. Teistel konsulitel oli ainult nõuandev hääl (mää!). Esimese konsuli positsiooni kindlustas ka tema otsustav roll kohalikus halduses. Säilitati revolutsiooniaegne maa jagunemine departemangudeks, mille eesotsas seisvad perfektid määras esimene konsul. Esimese konsulina püüdis Bonaparte saavutada leppimust. Ta kuulutas välja amnestia emigrantidele, et need kodumaale tagasi pöörduksid. Enamik kasutas ka seda võimalust. Leppimust taotles ka 1801 paavstiga sõlmitud konkoraat, millega katoliiklus tunnistati enamiku prantslaste usuks, kuid kindlustati sallivus ka hugenottide suhtes. Vaimulikud määras ametisse riigivõim, kui kinnitas paavst. Kujunevat isikuvõimu iseloomustas hästi kehtestatud tsensuur. 73 ajalehest suleti kohe 60, hiljem jäi alles vaid 4.
27. juunil käskis ta kõigil seisustel ühineda Rahvuskoguga ning 9. juulil kuulutas see end Asutavaks Rahvuskoguks ehk Asutavaks Koguks, põhieesmärgiks sai aga kehtestada konstitutsioon, millega Prantsusmaa näis astuvat Inglismaa eeskujul parlamentaarse monarhia radadele. Kuningas Louis XVI, vaatamata oma huvipuudusele ja suutmatusele valitseda, ei soovinud taanduda pelgalt konstitutsiooniliseks monarhiks, riigi esindusfiguuriks. Ta lootis aja jooksul üha enam emigrantidele, kes kogunesid Koblenzis ning koondasid seal oma vägesid. Samuti ärgitasid nad austerlasi ja preislasi sõtta astuma. Kuid nad ei soovinud alustada sõda revolutsioonilise Prantsusmaaga enne, kui kuninga turvalisus oli tagatud. Seetõttu otsustasid nad mõjutada kuningad salaja Pariisist põgenema ning emigreeruma. 20. juunilil algaski kuninga põgenemiskatse, mis on tuntud Varennes'i kriisi nime all. Kuningas jõudis peaaegu Austria Madalmaade
algkooliõpetaja abilisena. Koolis töötas ta veel mitmeid kordi, aga kõik need töökohad olid lühiajalised, sest temaga ei tahetud töölepingut kunagi uuendada. Tal oli tõsiseid pahandusi alkoholiga, lapsi kohtles ta väga jõhkralt. Mussolini ise arvas, et ta oli väga edukas õpetaja. 1902. a sõitis ta Sveitsi. Elatus juhutöödest. Itaallastest emigrantide seas äratas ta kohe tähelepanu, sest oskas lugeda, kirjutada, soravalt rääkida ja mõistis prantsuse keelt. Mussolini hakkas emigrantidele kõnesid pidama, rõhutas, et ta on sotsialist, kutsus itaallasi üles võitlusele Itaalia valitsuse vastu. Mussolini olevat surmani kaasas kandnud medaljoni Karl Marxi pildiga. Talle meeldis rõhutada oma erakordset vaesust lapsepõlves ja noorukieas. Sellega tahtis ta ilmselt pälvida lihtrahva sümpaatiat. 1905 1906. a oli Mussolini Itaalia armees, tegi läbi kohustusliku armeeteenistuse. 1910. a abiellus ta oma kunagise õpilase Rachele´iga.
Koolis töötas ta veel mitmeid kordi, aga kõik need töökohad olid lühiajalised, sest temaga ei tahetud töölepingut kunagi uuendada. Tal oli tõsiseid pahandusi alkoholiga, lapsi kohtles ta väga jõhkralt. Mussolini ise arvas, et ta oli väga edukas õpetaja. 1902. a sõitis ta Sveitsi. Elatus juhutöödest. Itaallastest emigrantide seas äratas ta kohe tähelepanu, sest oskas lugeda, kirjutada, soravalt rääkida ja mõistis prantsuse keelt. Mussolini hakkas emigrantidele kõnesid pidama, rõhutas, et ta on sotsialist, kutsus itaallasi üles võitlusele Itaalia valitsuse vastu. Mussolini olevat surmani kaasas kandnud medaljoni Karl Marxi pildiga. Talle meeldis rõhutada oma erakordset vaesust lapsepõlves ja noorukieas. Sellega tahtis ta ilmselt pälvida lihtrahva sümpaatiat. 1905 1906. a oli Mussolini Itaalia armees, tegi läbi kohustusliku armeeteenistuse. 1910. a abiellus ta oma kunagise õpilase Rachele´iga.
suunatud tsunftikorra vastu, ent samas tegi võimatuks ka ametiühingute tekke ning keelustas ka igasugused streigid. Seadus võeti vastu ühehäälselt ning jäi kehtima kuni 1864. aastani. Kuninga põgenemine ja tulistamine Marsi väljakul Kuningas Louis XVI, vaatamata oma huvipuudusele ja suutmatusele valitseda, ei soovinud taanduda pelgalt konstitutsiooniliseks monarhiks, riigi esindusfiguuriks. Ta lootis aja jooksul üha enam emigrantidele, kes kogunesid Koblenzis ning koondasid seal oma vägesid. Samuti ärgitasid nad austerlasi ja preislasi sõtta astuma. Kuid nad ei soovinud alustada sõda revolutsioonilise Prantsusmaaga enne, kui kuninga turvalisus oli tagatud. Seetõttu otsustasid nad mõjutada kuningad salaja Pariisist põgenema ning emigreeruma. 20. juunilil algaski kuninga põgenemiskatse, mis on tuntud Varennes'i kriisi nime all. Kuningas jõudis peaaegu
Napoleon nim ohvitserid, ametnikud, kohtunikud ja senati liikmed. Napoleoni nõustavad kaks konsulit ja riiginõukogu. Taastatakse meeste üldine hääleõigus. Toimuvad korduvad "rahvahääletused". 1802 sai Napoleonist eluagne konsul. Vastuolude tasandamine ja sisepol tasakaalu loomine. Alles jäid rev ühiskondlikud saavutused, oluline ei ole päritolu, vaid võimekus. Mh antakse amnestia emigrantidele (1802). Riigiteenistuses pole minevik oluline. Majanduse stabiliseerimine, kompromiss kat kirikuga: konkordaat- leping paavstiga (1801). Suurimaks saavutuseks peetakse Napoleoni tsiviilkoodeksit (1804). Sellega jäädvustatakse revolutsiooni ja valgustuse taotlused. See ühendab Pr seadused. Garanteeritakse isikuvabadused (tsiviilabielu) ja võrdsus seaduse ees (kehtib ka edaspidi). 5. Keisririik (1804 1814)
Napoleon 1769-1821 9.november 1799 Napoleoni riigipööre Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp Konsulaat 1799-1804, seal oli 3 konsulit, sealhulgas Napoleon ja Sieyes 1799 põhiseadus säilis vabariik, valimisõigus kõigile meestele, kes on 21.a., täidesaatev võim 3 konsulil (10.a. valitud), I konsul nimetas tähtsamad ametiisikud, algatas ja kuulutas välja seaduse, oli sõjaväe ülemjuhataja, departemangud, eesotsas prefektid, maavalduse puutumatus, amnestia emigrantidele Konkordaat paavstiga 1801 kirikumaid ei tagastatud, katoliiklus sai prantslaste usuks, sallivus ka hugenottide vastu, vaimulikud määras ametisse riigivõim, kinnitas paavst 1802 Napoleon eluaegne konsul viidi läbi rahvahääletus; sai määrata järglase 1804 Prantsusmaa keisririik senat kuulutas Napoleoni keisriks Tsiviilkoodeks 1802 kodanikud juriidiliselt üheõiguslikud, kuid võrdsust polnud mehe ja naise suhtes, isa ja laste suhtes
õigus 2. Nimetab ohvitserid, ametnikud, kohtunikud ja senati (80) liiget 3. I Konsulit nõustavad kaks konsulit ja riiginõukogu Konsulaat 4. Meestel on üldine hääleõigus · Korraldati pidevalt ,,rahvahääletusi", kus N sai masside ülekaaluka toetuse · 1802 N on eluaegne konsul (,,tänuliku rahva kingitus") · Demokraatiasse süütatud sõjaline diktatuur! · Alles jäid revolutsiooni ühiskondlikud saavutused · 1802 amnestia emigrantidele Konsulaadi sisepoliitika · Võimu tsentraliseerimine igal tasemel (prefektid) · Opositsioonil ei ole tegutsemisvõimalusi (tsentsuur, pol politsei) · Karjäär riigiteenistuses oli kõikidele avatud · Koolireform: kindel struktuur ja riigile allutamine · Majanduse stabiliseerimine!!!
Ning jõudsid kätte päevad, mis pidid näitama, kes on taibukas ja saab aru aja käsust, kes aga mitte. Esimesed pakkisid oma seitse asja ja, kes kuidas, purjetasid kaugetele randadele. Kes milliste mõtete ja lootustega, jääb igaühe enda teada. Ja need vähemtaibukad jäid ka oma mõtete ja lootustega." Sõelseppa premeeriti ta enda sõnul teenetekohaselt kriminaalkoodeksi hea painduva paragrahviga, mis ta külmale maale toimetas. Lisaks varasematele emigrantidele lisandus Teise maailmasõja käigus eksiili üle 70 tuhande eestlase, kes oma ajakirjandust vajasid. Oluline on märkida, et pagulas- eestlaste väljaanded levivad asumaadest kaugemale ka teiste asumaade piires. Alljärgnevalt väike ülevaade asumaade kaupa. Eesti ajakirjandus paguluses Rootsi Esimene maa, kus legaalne eesti ajaleht teoks sai, oli Soome. Detsembris 1943 hakkas ilmuma "Malevlane", toimetusse kuulusid Voldemar Kures ja Valev Uibopuu. Malevlast ilmus 33 numbrit, 1944
annaabi.ee 
