Ülasel on üks juurmine leht. Ka ülase õis on ebatavaline. Tupplehed moodustavad valge ümbrise mitmele tolmukale ja emakale, kroonlehti ülasel aga üldse ei ole.Võsaülane paljuneb kahel viisil. Risoomi külgedel asuvad harud moodustavad pungasid, millest kasvavadki uued taimed. Teatud aja möödudes kaob neil ühendus emataimega, uuel taimel moodustuvad õied aga alles kümne aasta pärast.Ülase viljaks on lühikese kõverdunud nokaga 45 mm pikkused paljad pähklikesed. Valmivad mai lõpul, juunis. Seemneid levitavad põhiliselt sipelgad.
kiiremini kohanevad taimed; samuti tagab seemnest paljundatud taim geneetilise mitmekesisuse ja uuenemise, vegetatiivselt paljundatud taim aga on geneetiliselt vana. 2.1. Aedvormide seemneline paljundamine Aedvormide seemneline paljundamine on odavam ja lihtsam kui vegetatiivne paljundamine. Samas on aedvormide seemnest paljundamine problemaatiline, kuna seemnest kasvatatud järglased ei ole alati emataimega sarnased, sest vabal tolmlemisel saadakse mitmesuguste pärilike omadustega seemneid. Osa taimi on emataime tunnustega, osa põhiliigi tunnustega, kuid on ka üleminekuvorme liigi ja aedvormi vahel. Rohkem saadakse emataime omadustega seemneid püramiid- ja keravormide ning punaselehiste vormide puhul. Kollast lehevärvust ja lõhislehelisust antakse järglastele edasi halvasti.
(tavaliselt 15...30cm) Pistoksi varutakse sügisest kevadeni Paljundatakse paljusid ilupõõsaid n kontpuud, ligustrid, pajud, enelad Vegetatiivse paljundamise meetodid Paljundamine haljaspistikutega Haljaspistik on osaliselt puitunud võrse osa, millel on üks või mitu lehte Kannaga haljaspistik Vasarjas haljaspistik Kõige tähtsam on haljaspistikutega paljundamisel kõrge õhuniiskus ja õige temperatuurireziim Paljundamine võrsikutega Võrsik on emataimega ühenduses olev juurdunud oks, milline emataimest eraldatuna moodustab uue taime Lookvõrsikud Horisontaal e renn- e rõhtvõrsikud Püst- e kuhjevõrsikud Põõsaste jagamine Juurevõsudega paljundamine Pookimine e vääristamine e transplantatsioon Pookimisviisid jaotatakse kahte rühma: 1) silmastamine, Forketi silmastamine ja pungastamine- poogendiks on üks silm või pung 2) oksastamine- poogendiks on kahe või enama pungaga oks Oksastamisviisid a) jätkamine
php?page=113 (22.05.2013)). 5 Paljundusvõtted Mustikate paljundamist on võimalik teha nii generatiivselt, kui vegetatiivselt. Generatiivne paljundamine Generatiivse paljundamise puuduseks on järglaskonna suur varieeruvus, mistõttu on väga oluline eelnev hoolikas emataimede valik nii kasvu- kui ka saaginäitajate alusel. Mustika seemiktaimed on tihti emataimega võrreldes tunduvalt erinevad ning seepärast ei ole otstarbekas selliste istikutega rajada tootmisistandikku. Seemnete saamine Kõrgema idanevusega on värsketest, hästi küpsenud viljadest ekstraheeritud seemned. Seemnete saamiseks purustatakse marjad ja lisatakse vett arvestusega 500 ml viljade kohta umbes 1 l vett. Seejärel segu segatakse 1 minuti jooksul. Seemned settivad segamise tagajärjel nõu põhja ning viljaliha, kõlujad seemned ja muud kerged viljaosad kerkivad pinnale
sügisvärvuse poolest. Aretatud Soomes. Kasvatajad Eestis- kontrollida, kas tegutsevad, vajadusel lisada uusi kasvatajaid. Toomas Jaadla Marjasoo talu Are Roosvaldi Metsa talu Tõnu Oksa Marjamaa talu Elmar Zimmeri Seedri talu Istikute kulu pinnaühikule ja maksumus Istutusskeem 1.5 m x 0.75 m Leida istikute kulu 1 ha-le ja ridade arv! Paljundusvõtted Vegetatiivsel paljundamisel saadakse emataimega sarnane ja ühtlane istutusmaterjal. Kultuurmustikate puhul on mitmeid vegetatiivse paljundamise võimalusi. Paljundamine pistokstega kasutatakse kasvu lõpetanud üheaastaste okste osi. Hästi arenenud, puitunud ning tervetest okstest võib pistoksi lõigata hilissügisest varakevadeni. Sügisel lõigatud pistoksad säilitatakse keldris niiskes turbas või liivas kilekotti või niiskesse riidesse pakituna 1-5 °C juures. Oluline on teha pistoksad enne pungade puhkemist, sest hilisemad
ebasoodsates tingimustes. Olenevalt taime loodusliku kasvukoha kliimast võivad mõned seemned vajada idanemiseks märja-kuiva tsükli läbimist või pinnase ühtlast niiskusesisaldust. (Teras, 2009:8-10) 4 Joonis 1. Näide seemnete kuju ja värvuse varieeruvusest Maasiseste juurevõsude või võrsikute abil, mis juurduvad maapinnaga kokku puutudes, paljunedes saadakse emataimega identseid järglasi. Mõned taimed kasvatavad ühe varre asemel mitu ning moodustavad puhmikuid, mis võivad sel viisil kasvada aastaid. Selline kasvukuju moodustub kui taim laieneb maapealsete või maa- aluste võsudega. Looduses levivad need taimed üksnes ümber puhmiku väljapoole kuni lõpuks puhmiku keskpaik sureb. (Bradley, 2008:11) 5 2. SEEMNETEGA EHK GENERATIIVNE PALJUNDAMINE On palju häid põhjusi, miks taimi seemnetega paljundada
välja kaevamist uude kasvukohta ( või puukooli kosuma). · Väga pikad võsud võib tagasi lõigata. · Haiguste vältimiseks kaevata välja kevadel. Siis on võsud lühikesed, 10-20 cm pikkused. 27.04.2016 Marje Kask 61 Juurevõsudega paljundamine 3 · Labidaga kaevates lõigatakse esmalt läbi emataime poolt rõhtjuur, seejärel ümber juurevõsu 5-10 cm kauguselt. · Vaarikatel võib väljakaevamisel tütartaime emataimega ühendava peene juure läbi lõigata. · Astelpajul ja luuviljalistel tuleks aga juurevõsu ümbrus lahti kaevata ja tütartaim emataime jämeda juure küljest lahti lõigata. Nii tehakse emataimele vähem kahju. 27.04.2016 Marje Kask 62 Juurevõsudega paljundamine 5 · Juurevõsu väljakaevamisel tekkiv auk täidetakse mullaga ja tihendatakse tallates, et emataime juurestik ei kuivaks.
Hk. Paljasseemnetaimed - Erinevalt eostaimedest on siin olemas SEEMNEALGMED, mis paiknevad megasporofüllidel, s.t. käbides soomuste peal. Tolmuterad kanduvad tuulega vahetult seemnealgmele, kus arenevad tolmutoruks, tungivad munarakuni ja viivad sinna isassugurakud, toimub viljastamine. Valitseb sporofüüdifaas, diploidne kromosoomiarv redutseerub vaid eostes. Paljasseemnetaimedel toimub kogu viljastamisprotsess kuni embrüo kujunemiseni seemnealgmes, millel ei kao seos emataimega. Puidus avatud juhtkimbud, s.t. paksenemine toimub kambiumi abil. Ainult trahheiidid. N: hõlmikpuu, harilik jugapuu, harilik elupuu, harilik mänd, harilik kuusk, ebatsuuga, kanada tsuuga, euroopa lehis, harilik kadakas. Hk. Katteseemnetaimed ehk õistaimed - monofüleetiline rühm s.t. liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid. Õie esinemine: seemnealgmed asuvad
Hõimkond paljasseemnetaimed: iseloomustus - Erinevalt eostaimedest on siin olemas seemnealgmed, mis paiknevad megasporofüllidel, s.t. käbides soomuste peal. Tolmuterad kanduvad tuulega vahetult seemnealgmele, kus arenevad tolmutoruks, tungivad munarakuni ja viivad sinna isassugurakud, toimub viljastamine. Valitseb sporofüüdifaas, diploidne kromosoomiarv redutseerub vaid eostes. Paljasseemnetaimedel toimub kogu viljastamisprotsess kuni embrüo kujunemiseni seemnealgmes, millel ei kao seos emataimega. esindajad hõlmikpuulised, jugapuulised, männilised, küpressilised 5 Paljasseemnetaimede ja katteseemnetaimede võrdlus (hõimkonnad) Paljasseemnetaimed Katteseemnetaimed Puit Traheiidid Traheed = sooned Seeme "Paljas" kahe viljalehe "Kaetud" ümbritsetud
seemnealgmed, mis paiknevad megasporofüütides (käbides soomuste peal). o Tolmuterad kanduvad tuulega seemnealgmele, kus arenevad tolmutoruks, tungivad munarakuni ja viivad sinna isassugurakud > toimub viljastamine. o Valitseb sporofüüdifaas (haploidsus) o Paljasseemnetaimedel toimub kogu viljastumisprotsess kuni embrüo kujunemiseni seemnealgmes, millel ei kao seos emataimega. o Puidus avatud juhtkimbud > paksenemine toimub kambiumi abil. · Esindajad o Klass okaspuud Selts hõlmikpuulaadsed · Sugukond hõlmikpuulised o Hõlmikpuu (maailmas looduslikult enam ei esine; suvehaljas, lehed lehvikjad, viljastumine toimub küpsenud viljas) Selts okaspuulaadsed
seemnealgmed, mis paiknevad megasporofüütides (käbides soomuste peal). o Tolmuterad kanduvad tuulega seemnealgmele, kus arenevad tolmutoruks, tungivad munarakuni ja viivad sinna isassugurakud > toimub viljastamine. o Valitseb sporofüüdifaas (haploidsus) o Paljasseemnetaimedel toimub kogu viljastumisprotsess kuni embrüo kujunemiseni seemnealgmes, millel ei kao seos emataimega. o Puidus avatud juhtkimbud > paksenemine toimub kambiumi abil. Esindajad o Klass okaspuud Selts hõlmikpuulaadsed Sugukond hõlmikpuulised o Hõlmikpuu (maailmas looduslikult enam ei esine; suvehaljas, lehed lehvikjad, viljastumine toimub küpsenud viljas) Selts okaspuulaadsed
* Mikrospoor (tolmutera) satub vahetult seemnealgmele, mille nutselli tipul ta avaneb ning areneb tolmutoruks; viimane tungib eelleheni (redutseerunud gametofüüdini), kandes isasgameedid munarakuni. * Paljasseemnetaimed on heterospoorsed taimed. Nagu sõnajalgtaimedel, valitseb nende arenemistsüklis sporofüüdifaas. Isas- ja emasgametofüüt on tugevast redutseerunud, koosnedes ainult mõnest rakust. Seejuures ei katke seemnealgmest areneval emasgametofüüdil seos emataimega, vaid toimub megaspoori moodustumine ja selle kasvamine eelleheks (primaarseks endospermiks). (Botaanika II, lk 411) Paljasseemnetaimed on väga vana rühm, mille fosiile leidub juba ülemdevoni ladestutes. Sellel suurel ja vanal taimerühmal puuduvad otsesed fülogeneetilised seosed kaasegsete sõnajalgtaimedega, nad on juba devoni ajastul mitmest sõnajalgtaimede harust välja kujunenud. (Botaanika II, lk 412)
annaabi.ee 
