Pesa küljes on väike metallist või ka plastist hoob, mis tuleb protsessori sisestamiseks üles tõsta ning mille allasurumisel protsessor fikseeritakse kindlalt paika. Hoova ülestõstmisel vabanevad protsessori jalad ja teda on kerge pesast eemaldada, siit ka seda tüüpi pesade nimetus - ZIF (Zero Insertion Force). Emaplaadi komponendid · Mälupesad Tavaliselt on protsessori lähedal 24 pikka peenikest pesa, mis on mõeldud operatiivmälu (RAM) moodulite jaoks. Kaasajal on emaplaatidel kasutusel kolme erinevat tüüpi mälumooduleid. Vanematel, Pentium III, Celeron ja Athlon plaatidel, kohtab veel SDRAM DIMM mälu kasutust, Pentium 4 kalleim ja senini veel kiireim mälutüüp on RDRAM RIMM ning levinuim mälumoodul Pentium 4, Athloni ning uute Celeronide jaoks on DDR SDRAM DIMM ehk lühemalt DDR. Kõigi nende kolme füüsiline ehitus ja tarbitav pinge on erinev ning eksituste vältimiseks on ka moodulid varustatud sälgukestega, mis sobivad vaid õigesse pesasse.
Socket A, mis on kasutusel AMD Athlon protsessorite puhul. Võimsamates lauarvutites võib kohata ka muidu serverimaailma kuuluvaid kahe protsessoripesaga emaplaate (DualProcessor). Neid on nii Socket 370 (mõeldud Pentium III serverprotsessoritele) kui Socket A (kasutavad AMD Athlon MP protsessoreid). Mälupesad (memory slot) Tavaliselt on protsessori lähedal 24 pikka peenikest pesa, mis on mõeldud operatiivmälu (RAM) moodulite jaoks. Kaasajal on emaplaatidel kasutusel kolme erinevat tüüpi mälumooduleid. Vanematel, Pentium III, Celeron ja Athlon plaatidel, kohtab veel SDRAM DIMM mälu kasutust, Pentium 4 kalleim ja senini veel kiireim mälutüüp on RDRAM RIMM ning levinuim mälumoodul Pentium 4, Athloni ning uute Celeronide jaoks on DDR SDRAM DIMM ehk lühemalt DDR. Kõigi nende kolme füüsiline ehitus ja tarbitav pinge on erinev ning eksituste vältimiseks on ka moodulid varustatud sälgukestega, mis sobivad vaid õigesse pesasse
Socket A, mis on kasutusel AMD Athlon protsessorite puhul. Võimsamates lauarvutites võib kohata ka muidu serverimaailma kuuluvaid kahe protsessoripesaga emaplaate (Dual–Processor). Neid on nii Socket 370 (mõeldud Pentium III serverprotsessoritele) kui Socket A (kasutavad AMD Athlon MP protsessoreid). Mälupesad (memory slot) Tavaliselt on protsessori lähedal 2–4 pikka peenikest pesa, mis on mõeldud operatiivmälu (RAM) moodulite jaoks. Kaasajal on emaplaatidel kasutusel kolme erinevat tüüpi mälumooduleid. Vanematel, Pentium III, Celeron ja Athlon plaatidel, kohtab veel SDRAM DIMM mälu kasutust, Pentium 4 kalleim ja senini veel kiireim mälutüüp on RDRAM RIMM ning levinuim mälumoodul Pentium 4, Athloni ning uute Celeronide jaoks on DDR SDRAM DIMM ehk lühemalt DDR. 3 Kõigi nende kolme füüsiline ehitus ja tarbitav pinge on erinev ning eksituste
Emaplaadid on enamasti õhkjahutusega (jahutamiseks kasutatakse jahutusradiaatoreid). Kui emaplaati pole nõuetekohaselt jahutatud, võib see põhjustada arvuti kinnijooksmise. Passiivne jahutus või siis üksiku ventilaatori paigaldamine toiteplokile oli arvuti protsessori jaoks piisav kuni 1990. aastate lõpuni. Hiljem on enamik protsessoreid vajanud eraldi ventilaatoreid, kuna arvutite voolutarbimine ja kellakiiruse tõstmine (ingl. k. clocking) on kasvanud. Uuematel emaplaatidel on juba integreeritud temperatuuriandurid, mis mõõdavad protsessori ja emaplaadi temperatuuri ja mille abil saab BIOS või operatsioonisüsteem seadistada ventilaatorite tööd. Mõnedel väga headel arvutitel on paljude ventilaatorite asemel kasutuses juba vesijahutus. Mõned kodukinoarvutid (ingl. k. home theater PCs) on projekteeritud nii, et nad võtaksid väha voolu ja oleksid vaiksed, sellepärast ei ole neile paigaldatud ka eraldi ventilaatoreid.
Monitoriga koos töötab arvutis asuv videokaart, mis samuti tunduvalt mõjutab pildi kvaliteeti. Paremad monitorid on lameda (flat) ekraaniga. Sellisel ekraanil tekib vähem moonutusi ja soovimatuid peegeldusi kui tavalistel, kumera ekraaniga monitoridel. Mälupesad (memory slot) (http://www.annaabi.com/materjal-4342- arvuti-riistvara ) Tavaliselt on protsessori lähedal 24 pikka peenikest pesa, mis on mõeldud operatiivmälu (RAM) moodulite jaoks. Kaasajal on emaplaatidel kasutusel kolme erinevat tüüpi mälumooduleid. Vanematel, Pentium III, Celeron ja Athlon plaatidel, kohtab veel SDRAM DIMM mälu kasutust, Pentium 4 kalleim ja senini veel kiireim mälutüüp on RDRAM RIMM ning levinuim mälumoodul Pentium 4, Athloni ning uute Celeronide jaoks on DDR SDRAM DIMM ehk lühemalt DDR. Kõigi nende kolme füüsiline ehitus ja tarbitav pinge on erinev ning eksituste vältimiseks on ka moodulid varustatud sälgukestega, mis sobivad vaid õigesse pesasse. Erinevate
power-on self test ehk POST) ja alglaadurit (inglise keeles bootstrap loader). Alglaadeprogramm oli disainitud, kontrollimaks alglaadesektori olemasolu ja laadima operatsioonisüsteemi disketilt või selle puudumisel kõvakettalt. Pärast operatsioonisüsteemi laadimist võis see välja kutsuda baasvahetussüsteemis asuvaid madala taseme arvutiprogramme (seadmedraivereid) suhtlemaks süsteemi riistvaraga. Kõikidel emaplaatidel asub spetsiaalne kiip, mida kutsutakse püsimälu baasvahetussüsteemiks. See koondab alglaadimisprogramme ja draivereid, mida on vaja süsteemi käitamiseks, ja mis liidestaks riistvara. Süsteemi käivitamisel testib käivitustest ka kõiki süsteemi põhilisi komponente. Lisaks on võimalik käivitada ka seadistusprogramm, mis salvestab süsteemiseadeid CMOS kiibil (inglise keeles complementary metal-oxide semiconductor ehk komplementaarne
mälud, lisakaardid) 14. Korpuse funktsioonid -komponentide kaitsmine, sisetemperatuuri hoidmine, ühendada endas peamiseid arvuti tööks vaja minevaid riistvarakomponente, nagu protsessor, emaplaat, kõvaketas, mälud jne. 15. Nimeta ja selgita siine emaplaadil - ISA e. (Industry Standard Architecture) - vanemat sorti laiendkaardipesa mis loodi 1981. aastal. See siin oli kas 8 või 16 bitine ning töötas sagedusel 8 MHz. Sellist siini võib kohata näiteks 486 emaplaatidel. PCI e. Conventional PCI e. Peripheral Component Interconnect - Laiendkaartide pesa, mis leiab kasutust ka tänapäeval. See loodi 1993. aastal ning loojaks oli Intel. Siine on arvutis reeglina rohkem kui üks. PCI pesa on kas 32 või 64 bitine ja töötab sagedusel 33 või 66 MHz. Infoedastuse kiiruseks on 133 MB/s.Tüüpilised PCI siini kaardid on: võrgukaardid, helikaardid, modemid, lisa USB pesad, IEE 1394 pesa
Samuti selle, kas ja milliseid lisakomponente (videokaart, helikaart, võrgukaart) on vaja juurde lisada, et moodustuks terviklik, toimiv arvuti. Emaplaadi ajalugu ulatub 20 aasta taha. 1982 aastal sisaldas tolleaegne IBM PC emaplaati, mis kujutas endast suurt kaarti, millel oli 8088 protsessor, BIOS, mälupesad ja lisapesad lisakaartidele. Kui arvutile oli vaja lisada kettaseadmeid või COM-porte, siis tuli lisaks osta kaart kettaseadmetele ja COM-portidele. Tänapäevastel emaplaatidel on eelpoolnimetatu integreeritud emaplaadile. Emaplaat määrab ära ka arvuti välimuse: on tegemist tower (püstine korpus) või desktop (pikali) korpusega. Mõlemat tüüpi korpuseid tehakse väga erinevates mõõtudes ja disainides, sõltuvalt sellest kui suur, või kui väike on emaplaat, mida kasutatakse. Emaplaadi tüübid (form factor) Emaplaadi tüüp määrab ära plaadi üldise väljanägemise, suuruse ja elementide paigutuse
kuulub sinna ka hulgaliselt taolisi kiipe, tuntud kui MCS-85 Familyna. See kiip oli hiljem kasutusel ka Intel 8086-l ja tema järeltulijatel. See hiljem klooniti paljude tootjate poolt. On tehtud CIP40 ja PLCC 44 nõelkapseldatud versioonid. 8255 kasutatakse laialdaselt ka mitte ainult paljude mikroarvuti/mikrokontrollerite süsteemides eriti Z-80 baasil, koduarvutitel nagu SV-382 ja kõikidel MSX-del, kui ka tuntumatel emaplaatidel (rohkem tuntud BM-PC, Pc/XT, PC/jr, jne ) ja kloonidel, koos paljude koduehitatud avutitel nagu N8VEM Intel 8251A 8251A on programeeritav järjestiksüsteemide poolse kiibiga mis on mõeldud sünkroonse ja asüknroonse andmesideme jaoks. See toetab seriaal andmeedastust ja see on pakitud 28 pin DIP. Kokkuvõtteks · 8080 oli 8-bitine protsessor · Register säilitas 8-bitise mahuga informatsiooni · ALU on võimeline 8-bitise väärtuses andmeid arvutama
S/PDIF - Digitaalse heli sisend/väljund. USB e. Universal Serial Bus - Universaalne liides seadmete ühendamiseks arvutiga. helikaart - Heli väljund. firewire e. IEEE 1394 interface - Reaalajas andmeedastus seadmete vahel. Leiab kasutust näiteks analoogvideokaamerast pildi saatmiseks arvutisse. Firewire peetakse SCSI ühenduse asenduseks. gameport - Mängupultide ühendamiseks arvutiga. Tänapäeval on puldid paraku USB ühendusega, mistõttu seda pesa uuematel emaplaatidel enam pole. võrgukaart - Kohtvõrku ühendamiseks ja interneti kasutamiseks vajalik kaart. Paljudel juhtudel integreeritud emaplaadile. LPT e. Line Print Terminal - Seda ühendust kasutavad ainult vanemad printerid. Tänapäeval enam rakendust ei leia, sest printerid on võrguprinterid või läbi USB ühendatavad. COM - Port, mida kasutati vanadel arvutitel näiteks hiire ühendamiseks. VGA e. Video Graphics Adapter - Analoogliides vanematest aegadest monitori ühendamiseks arvutiga. DVI e
seadistusvõimalustega. Osa neist on standardsed, teised varieeruvad, sõltuvalt BIOS-i valmistajast. 5 BIOS paikneb ise emaplaadil asuval kiibil. Selle erinevaid valikuid hoitakse aga teises kiibis, mis kannab nime CMOS (Complementary Metal Oxide Semiconductor - komplementaarne metalloksiid-pooljuht). Erinevalt BIOS-ist kustub info CMOS-kivil kohe, kui arvuti täiesti ilma võrgutoiteta jääb. Seepärast ongi emaplaatidel pisike liitium- või Ni-Cad-patarei, mis annab piisavalt energiat selleks, et tagada andmete säilimine aastateks. Mõnedel uuematel kiipidel on sisseehitatud tilluke liitiumpatareid, millel on toitevaru kümneks aastaks. Kui patarei välja võtta, siis "unustab" arvuti ära kõik sätted, mida vahepeal BIOS-is muudetud on. Patareid üldjuhul siiski välja võtta ei tasu väikesätete taastamiseks (kui
tuulikud kipuvad oma eluea lõppedes (mõnikord isegi uuest peast) kõva müra tekitama sest laagriteks kasutatavad pronkspuksid kuluvad läbi. Seega esimene võte valime kuullaagritega ventilaatorid. Elektroonikapoodides on valik piisav ja soovi korral saab eksootilisema eksemplari ka mõne kataloogi (ELFA, FARNELL jne) kaudu tellida. Tõsi, mugavuse (hetkel siis vaikuse) eest tuleb maksta ja mitte vähe. Teine võte on ventilaator lihtsalt ära jätta. Nimelt on videokaartidel ja emaplaatidel mõned kivid varustatud üsna madala (ehk siis väikese pindalaga) radiaatoriga. Raua kokkuhoiu kompenseerimiseks istutatakse sellise radikaniru otsa pisike lärmakas ventilaator. Asendame radiaatori vähe asjalikumaga ja ventilaatorit polegi enam vaja. Mikroskeemi korpuse ja radiaatori vahele tuleb lasta spetsiaalset soojusjuhtivust parandavat pastat (nagu see protsessori ventilaatorite komplektis mõnikord kaasas on) Protsessori ventilaatori ,,vagaseks tegemine" on hulga keerulisem
protsessori pesa Socket 754 "Socket 939" asendati omakorda "socket am2"-ga 2006 aasta Mail. See oli teine pesa loodud AMD-i AMD64 seeria protsessoritele. "Socket 939" jaoks toodeti nii ühetuumalisi kui ka kahetuumalisi protsessoreid.(Athlon 64, Athlon 64 FX, Athlon 64 X2) Socket 939" toetab ainult DDRAm mälu kiirusega kuni 6,4 GB/s. Protsessoritel on tugi 3DNOW, SSE2 ja SSE3 jaoks. Videokaartide suhtes leidub "Socket 939" nii AGP kui ka PCI-E 16x videokaardi pesaga emaplaatidel. Kõige kiiremateks "Socket 939" protsessoriks loetakse "Opteron 185" ja "Athlon 64 FX-60" Mõlemad sagedusel 2,6 Ghz ja 1MB L2 vahemäluga. Kiireimaks ühetuumaliseks aga peetakse protsessorit "Athlon 64 FX-57" Kuna see jooksis natuke paremini sagedusel 2.8Ghz. Socket 940 on põhimõtteliselt sama, aga kasutab DDR2 vahemälu ja protsessor on 64 bitine. Socket T LGA 775 ehk Socket T on emaplaadil olev protsessoripesa, mis on mõeldud Inteli protsessoritele
seadistusvõimalustega. Osa neist on standardsed, teised varieeruvad, sõltuvalt BIOS-i valmistajast. 3 BIOS paikneb ise emaplaadil asuval kiibil. Selle erinevaid valikuid hoitakse aga teises kiibis, mis kannab nime CMOS (Complementary Metal Oxide Semiconductor - komplementaarne metalloksiid-pooljuht). Erinevalt BIOS-ist kustub info CMOS-kivil kohe, kui arvuti täiesti ilma võrgutoiteta jääb. Seepärast ongi emaplaatidel pisike liitium- või Ni-Cad-patarei, mis annab piisavalt energiat selleks, et tagada andmete säilimine aastateks. Mõnedel uuematel kiipidel on sisseehitatud tilluke liitiumpatareid, millel on toitevaru kümneks aastaks. Kui patarei välja võtta, siis "unustab" arvuti ära kõik sätted, mida vahepeal BIOS-is muudetud on. Patareid üldjuhul siiski välja võtta ei tasu väikesätete taastamiseks (kui arvuti valede
Võrgutüübid: Fast Ethernet Gigabit Ethernet Fiiberoptika (Optical fiber) Lubaringvõrk (Token ring) Võimalikud kiirused: 10 Mbit/s 100 Mbit/s 1000 Mbit/s kuni 160 Gbit/s Tuntuimad tootjad: Intel Realtek Dlink Linksys Helikaart Helikaart on seade, mille kaudu on võimalik kuulata heli ja ka suunata heli arvutisse. Tavaliselt on helikaardil analoog/digitaal muundur, mille abil ta muudab digitaalse heli analoogiks ja vastupidi. Paljudel emaplaatidel on juba helikaart integreeritud. Aga on ka võimalik kasutada eraldi helikaarti. Tavaliselt need ühendatakse arvuti PCI siinile või siis USB kaudu. Parema filmi või mänguelamuse saamiseks on enamus helikaardid kas 5.1 või koguni 7.1 kõlarite toega. Tuntumad tootjad: Realtek, Asus, Intel TV kaart Järjekordne lisakaart arvuti jaoks. Nagu ikka, käivad enamik sellistest emaplaadil PCI auku
olla poole suurem harilikust Kõige esimeseks komponendiks arvuti ja arvutivõrgu vahel on võrgukaart. Võrgukaart (mõnikord nimetatud ka võrguadapteriks, võrguliideseks, NIC'ks jne) on osa arvuti riistvarast, mille eesmärk on võimaldada arvutite omavahelist suhtlemist üle arvutivõrgu. Kuigi enamasti on võrgukaart eraldi seisev, eraldi lisatud, komponent arvuti emaplaadil (ISA, PCI võrgukaardid) siis uuematel emaplaatidel on võrgukaart juba integreeritud, seega eraldi võrgukaardi lisamisega vaeva ei ole, kui just see spetsiifiline arvuti ei vaja rohkem kui ühte võrguliidest. Tüüpiliselt on võrgukaardil spetsiaalne otsik, kuhu külge ühendatakse võrgukaabel, seda loomulikult füüsilist meediumit kasutavate arvutivõrkude puhul. Traadita võrkude korral võib, aga ei pruugi, olla võrgukaardi küljes signaali sugevuse parandamiseks antenn. PCMCIA ja USBkaardid. 1.2 Hubid/repeaterid
4. Ühenda korpuse indikaatorlampide ja alglaadimisnupu (ATX-korpusel ka sisselülimis- nupu) pistikud emaplaadi vastavatesse pesadesse. AT-korpusel ühenda ka portide lint- kaablid emaplaadile (punane liin käib noolekese või pin1 juurde). 5. Paigalda vajalikud laiendusplaadid. Videokaart on kõige suurema soojaeraldusega, seetõttu võimaluse korral paiguta ta teistest kaartidest eemalseisvasse pessa. (Tänapäe- vastel emaplaatidel polegi valikut, videokaardi pesa on alati kõige ülemine.) 1 Return Material Authorisation 37 6. Paigalda kõvaketas(-kettad), disketiseade ja laserkettaseade. Parallel ATA seadmetel tu- leb seadmete järjekorra sillused määrata sobivalt (Master/Slave juhised on seadmete peal). Serial ATA seadmetel on iga seadme jaoks oma kaabel ning silluseid ei ole. 7. Paigalda salvestusseadmete andmekaablid
MHz, mis ületab kolmekordselt hariliku FPM RAM kiirust ning kahekordselt EDO DRAM ja BEDO DRAM kiirust. Seega suudab ta sammu pidada ka uuemate Pentium-protsessoritega, kuigi hädavaevu. 46. Serverite ja töökoha arvutite riistvara erinevus. 47. SIMM tüüpi mälud. Single Inline Memory Module 3,5" laius 30pin liides Algselt 8bitine Hiljem 16bitine15 16bitine 4,25" pikkune 72pin SIMM, mida sai 486 protsessorite emaplaatidel kasutada ka ühekaupa. Pärast 32bitiste protsessorite ( IntelPentium, AMD K5) tulekut pidi aga ka pikki SIMM'e paarikaupa kasutama SIMM tüüpi mälud. üherealine mälumoodul Kuni kaheksast (Macintosh) või üheksast (PC) ühele trükkplaadile monteeritud muutmälu (RAM) kiibist koosnev mälumoodul. PC-de puhul kasutatakse üheksandat kiipi sageli paarsuskontrolliks. Kui mälukiipide mahtu mõõdetakse bittides, siis mälumoodulite mahtu mõõdetakse baitides
omakorda teostatud füüsiliselt integraalskeemi vastavaid komponente õigetele kohtadele paigutades. Lihtsalt öeldes: vastavalt etteantud andmetele disainiti valmis mäluseadis, mida siis soovitud arv toodeti. Kui oli vajalik teistsuguseid andmeid sisaldavat mälukiipi, siis disainiti uus integraallülitus ja toodeti seda omakorda soovitud arvul. Kui näiteks sisend-väljund baassüsteem asuks ka tänapäeva emaplaatidel klassikalise ROM mälu sees, siis ei oleks baassüsteemi uuendamine lihtsalt tehniliselt võimalik. PROM (Programmable ROM) PROM püsimälu näol on tegemist lahendusega, kus toodetakse valmis "tühjad" püsimälu kiibid, kuhu on siis spetsiaalse programmaatori abil võimalik vajalikud andmed salvestada. Programmeerida on võimalik selliseid kiipe ainult ühe korra, sest programmeerimise käigus tekitatavad lülitused on jäävad ja esialgset seisu taastada ei ole võimalik.
annaabi.ee 
