2005. aastal ulatus komponentide tarne firmadelt ASUSTeK, Gigabyete, ECS, MSI üle 104 miljoni. ASUSTeK tarnis 52 miljonit, Gigabyte aga 16,5 miljonit. ECS 20 miljonit ja MSI umbes 16,7 miljonit. Jaanuaris 2007 algas Asuses tähtis strukturaalne muutus. Firma jaotati kolmeks eraldiopereerivaks osakonnaks: ASUSTeK, Pegatron ja Unihan. Asuse osakond on seotud vaid esimest järku brändi-PC-dega. Pegatron-i osakond tegeleb OEM emaplaatide ja teiste taoliste komponentide tootmisega. Unihan-i osakond toodab kõiki mitte PC-ga seotud komponente. Kuigi Asus asutati juba aastal 1989, siis saavutas ta turul edu alles pärast 2001. aastat. Ajaline järjestus 2002: Asus loob ASRock-i. 2003: Asus laseb välja esimese mobiiltelefoni J100. 2005: Asus laseb välja esimese PhysX kiirenduskaardi. Esimene LCD TV Taiwani turul. 2006: Asus kuulutab välja, et hakkab tootma VX seeria sülearvuteid
Projektiplaan Arvutikomponentide tootja Eesmärgiks on arvutite emaplaatide tootmine. Ja nende edasimüüjatele edasi müümine. Kliendi sihtrühmaks on ettevõtted kes tegelevad arvutijuppide müümisega. Firma struktuur: Inimesed on jagatud osakondadesse, et organiseerida töö jaotust ja töö suundumust. Eriti tähtsal kohal on insenerid, kes toote üldse disainivad. Kui teeb vea näiteks inimene, kes kalibreerib masina valesti on toote kadu väiksem, kui siis kui insener on disaininud toote valesti ja praagi protsent on 100% Ülesanded:
Protsessori pesa (socket) Lisakaartide pesad Mälu pesad Kettaseadmete ühenduspistikud Klaviatuuri ja hiire pesad Pordid ja pistikud Bios Protsessori pesa (socket) Lisakaartide pesad Mälu pesad Kettaseadmete ühenduspistikud Klaviatuuri ja hiire pesad DIN PS/2 Pordid ja pistikud Jada port (DB-9) Jada port (DB-25) VGA port Paralleel port Game port USB port BIOS Emaplaatide liigitamine Suuruse järgi Toite järgi Protsessori järgi Tugikiibistiku järgi Tugikiibistik Kontrollib bittide liiklemist protsessori (CPU), süsteemi mälu ja emaplaadi siinide vahel Kontrollib/juhib kõiki emaplaadi komponente Üldjuhul koosneb kahest kiibist: Põhjasild Lõunasild Siinid Siinide abil toimub arvuti sisene andmevahetus Siinid jagunevad andmesiinideks ja aadressisiinideks FSB (frontside bus) BSB (backside bus)
Arvuti Korpus Arvuti korpus on ümbris, mis hoiab endas suuremosa arvuti komponente. Tegemist on tavaliselt metallse konstruktsiooniga, standartselt terasest või alumiiniumist. Antud materjalid on laialdaselt kasutatud tänu oma maandusomadusele, vastupidavusele ning odavuse tõttu. Kasutatakse ka teisi materjale, näiteks on puidust korpuseid. Arvuti korpuse suuruse määrab tavaliselt ära emaplaat, kuna tegemist on arvuti kõige suurema komponendiga. Emaplaatide puhul on ära defineeritud standartsed suurused, nagu näiteks ATX emaplaadid. Tavakasutaja arvutite puhul on dokumenteeritud tavaliselt ainult korpuse sisemised dimensioonid. Server masinate puhul on tähtsad ka korpuse enda välised dimensioonid. See on vajalik serveri rackidega tegelemise puhul. Igapäev arvutite puhul kasutatakse suuremosa ajast ATX standardit. Kontorikeskkonnas, kus ruum on tähtis, kasutatakse väiksemate korpustega arvuteid ja populaarne on seal tänapäeval Mini ATX.
kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi -- põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Emaplaadi komponendid Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisendväljundsüsteemiga (I/O System) nagu USB, IDE, pordid (jada, rööp, PS/2 jne). Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio ja võrgukontrollerid. Lõunasilla liitumine põhjasillaga toimub 32bitise 33 MHz siini kaudu, mis tagab maksimaalselt 133 MB/s andmevookiirused. Kiibistikel on hulk tootjaid, neist tuntumad on Intel (toodab kiibistikke vaid
Enne kui lisad mälu Igaüks teab, et kiirem protsessor ja rohkem mälu on arvutile head. Paraku esineb piisavalt palju juhtumeid, kus kiirem protsessor ei õigusta endale tehtud kulutust ning kus mälu lisamine mitte ei paranda, vaid vähendab süsteemi tööjõudlust. Mälu lisamise otstarbekus on otseselt seotud emaplaadi tüübiga ning selle otsustavad kasutatud chipset ning emaplaadi enda teostus. Pentium protsessorile mõeldud emaplaatide jaoks pakub Intel kolme chipsetti -- 430VX, 430HX ja 430TX, millest üksnes HX lubab puhverdada enam kui 64MB mälu (512MB). Samas lubab Pentium Pro 440FX chipset puhverdada 1024MB operatiivmälu. Inteli kõrval pakuvad chipsette ka VIA ja SiS, neist vähemalt VIA Apollo chipset'tide puhverduspiir on 512MB. Protsessor hoiab sagedamini kasutatavaid vahendeid puhvermälus (cache memory), kust need on kiiremini kättesaadavad. Muud vahendid jäävad põhimälusse.
NLX 8-9" 10-13.6" uuemad PC komplektid slimline AT ja BABY AT See on vanim ja suurim tüüp. Oli väga levinud kuni Baby AT tulekuni, mis oli umbes sel ajal, kui levisid 386 protsessorid (1992-1993). Baby AT loomise põhjuseks oli AT laius (12") ja et seda oli raske paigaldada, hooldada ja uuendada. BABY AT oli PC tööstuses standard aastatel 1993-1997 ja seda kasutatakse tänapäevani, peamiselt Pent ium klassi arvutites. Mõned sarnasusesd AT ja BABY AT emaplaatide ehituses on elementide paigutus plaadil. Protsessori pesa on nii paigutatud, et see võib pikematele kaartidele ette jääda. Mõnede variantide puhul on mälu pesad sarnaselt paigutatud. See võib piirata lisatavate lisaseadme kaartide hulka ja valikut. I/O pordid on eraldi ja kinnitatud kasti külge. Emaplaadiga on nad ühenduses väikeste kontaktide abil. Need on tavaliselt floppy ja IDE kontaktide läheduses ja võib tulemuseks anda ühe kaablite sasipuntra. ATX ja mini-ATX
CPU sokkel omab mitut funktsiooni. Selle füüsiline struktuur hoiab CPU-d ja kandetuge jahutussüsteemile, hõlbustab protsessori vahetamist (samuti vähendab hinda) ning moodustab elektriühenduse nii CPU-ga kui ka PCB-ga. CPU sokleid leidub kõige rohkem lauaarvutites ning serverites, eriti sellistes, mis põhinevad Inteli x86 arhitektuuril. Sülearvutid kasutavad tavaliselt pinnale kinnituvaid CPU-sid. CPU sokli tüüp ning emaplaadi kiibistik peavad toetama CPU seeriat ning kiirust. Emaplaatide ehitus ja keerukus on läbi aegade muutunud. Kui esimestel PC'del (Personal Computer) olid emaplaadile integreeritud (emaplaadile ehitatud) vaid klaviatuuripistik, siis tänapäeval on neid pisut rohkem. Klaviatuur ja hiir käivad PS/2 pessa. On ka emaplaadi mudeleid, millel need puuduvad, sel juhul tuleb osta klaviatuur ja hiir, mis käivad USB pessa. Klaviatuuri otsik (nii emaplaadi kui seadme poolel) on lillat värvi, hiire oma aga roheline. Reeglina on klaviatuuri pesa
komponendid nimega heat sink. Nende töö on eralduvat soojust hajutada, et vältida läbipõlemist. Tavaliselt jahutatakse kogu sisemust ventilaatorite abil õhu kaudu kuid suure võimsusega masinatel on kasutuses ka vesijahutus. Sülearvutite puhul on emaplaadid tihtipeale igal seadmel erinevad ning erinevate integreeritud seadmetega. See tähendab, et raske võib olla antud plaadiga ühilduvaid komponente. Emaplaatide suur varieeruvus on tingitud sülearvutite võimalikult minimalistlikust disainist. Emaplaadi tootjaid on tohutult, nende hulgas näiteks Asus, Intel, IBM, Asus, Acer, Gigabyte Technology ja nii edasi.
Monitorid jagunevad : LCD ja Kineskoop LCD- liquid crystal display põhineb teatud poolvedela aine kristallide omadusel end elektrivoolu toimel pöörata. Pööramisel kristall laseb valgust läbi või mitte. Algselt kasutati vedelkristallpaneele sülearvutitel. Korpus Toitelüliti Kõvaketta indikaator, toite indikaator. Korpused jagunevad : AT, ATX, ATX2 vahe on toiteplokis ( erinevad pistikud ) AT käseb väljalülitamisel ise vajutada power nuppu. Eronevad on kropusesse mahtuvate emaplaatide suurus. Fulltower Minitower Miditower Desktop MegaPC Protsessorid Tootjad : AMD , INTEL . Protsessoritel on olemas taktsagedus, tüübitähis, põlvkond. Intel Pentium 4 Amd Athlon Taktsagedus (ghz'ides) Intel 8088 esimene protsessor mida kasutati IBM PC arvutites 286,386,486,586=Pentium Pentium MMX Pentium PRO Pentium 2 , 3, 4 , CORE2Duo, Intel Core 2 Quad, Intel Quad, Intel i 7 , Intel i 5 Celeron = kuulub vähemnõudlikule kasutajatele mõeldud protsessorid. Kontoriarvuti ( odav ,
kaovad, kui vool välja lülitada. Kaasaegsete arvutite operatiivmälu maht on enamasti 64-512 MB. Kui arvutil on operatiivmälu liiga vähe, võetakse kasutusele virtuaalmälu - operatiivmälu laiendus välismällu (kõvakettale). Graafikakaartid mis, miks, kuidas jne AMD vs Nvidia : Graafikakaart on laienduskaart ja seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. Tootjad: ATI oli firma, mis tegeles põhiliselt graafikaprotsessorite, emaplaatide kiibistike ja TV-kaartide arendamisega. Nvidia on Ameerika Ühendriikide ettevõte, mis on tuntud põhiliselt graafikaprotsessorite tootmise poolest. Nvidia on koos konkurendi AMD-ga juhtivad kõrge jõudlusega graafikaprotsessorite tootjad. *Mida suurem videomälu, seda parem. Monitorid mis, miks, kuidas jne CRT vs LCD, tehnoloogiad (ajalugu) : Monitoride tööpõhimõte ei erine oluliselt televiisorist. Erinevused teleriga seisnevad selles, et monitori sisend on kohandatud arvutiandmete
mudelitel lisaks ka ventilaator). Põhjasild haldab kiiret andmevahetust vajavate komponentide omavahelist suhtlust, näiteks protsessor, mälu (RAM), graafikakaart ja lõunasild. Kuna tänapäeval on graafika kaartidel liikuv andmete hulk, vool suur siis ühendatakse ka videokaart põhjasillaga. See suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab mälukontrollerit, graafikakaardi ja lõunasilla kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Lõunasild vahendab kõigi ülejäänud komponentide, seadmete omavahelist suhtlust. Põhjasilla PCI-siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisendväljundsüsteemiga nagu USB, BIOS jne. Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio ja võrgukontrollerid. Tänapäeval on mälukontroller mõnikord ehitatud protsessori sisse ning seega kaotatud
ülesandeid -- mälukontroller, siinikontroller, videosiini kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi -- põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisendväljundsüsteemiga (I/O System) nagu USB, IDE, pordid (jada, rööp, PS/2 jne). Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio ja võrgukontrollerid. Lõunasilla liitumine põhjasillaga toimub 32bitise 33 MHz siini kaudu, mis tagab maksimaalselt 133 MB/s andmevookiirused. Laienduskaartide pesad (expansion slot)
See on tingitud erinevatest signaalipingetest, ajastustest ja teistest teguritest. Peamine DDR3 kasutegur selle eelkäija DDR2 ees on võime andmeid edastada kaks korda kiiremini (8× kiiremini oma sisemise mälu massiividest). See võimaldab kiiremat ja suuremat andmeedastusmahtu. Lisaks lubab DDR3-standard kiibi mahuks kuni 8 gigabitti, võimaldades sedasi mälumooduli suuruseks kuni 16 gigabaiti (kasutades 16 kiipi). Esimesi DDR3 prototüüpe tutvustati 2005. aasta algul. Tooted emaplaatide näol ilmusid turule 2007. aasta juunis. Need põhinesid Inteli P35 „Bearlake“ kiibistikul, mille DIMM'id (Dual in-line memory module) toetasid kuni DDR3-1600 (PC3-12800) andmeedastust. Intel Core i7 protsessor, mis lasti välja novembris 2008, suhtleb mäluga otse, ilma kiibistiku abita. Core i7 toetab ainult DDR3 tüüpi mälusid. AMD esimesed AM3 pesaga Phenom II X4 protsessorid, mis anti välja veebruaris 2009, olid AMD esimesed DDR3 toega protsessorid.
ülesandeid — mälukontroller, siinikontroller, videosiini kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi — põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisend–väljundsüsteemiga (I/O System) nagu USB, IDE, pordid (jada–, rööp–, PS/2 jne). Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio– ja võrgukontrollerid. Lõunasilla liitumine põhjasillaga toimub 32– bitise 33 MHz siini kaudu, mis tagab maksimaalselt 133 MB/s andmevookiirused. Laienduskaartide pesad (expansion slot)
Polaarsed ja mittepolaarsed. Unipolaarsed. Keraamilised, suure mahtuvusega. · Skeemisümbolid. Paralleel- ja järjestikühendus. · Erikonded (trimmer jne). Elektriliselt muudetav: varikap (pooljuht). Superkonde. · Mis parameetreid vaja teada? Punnis konded emaplaatide jms. toites · Laadimisvool, piirame seda Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 3 Polaarsed kondensaatorid elektrolüütkondensaator tantaalkondensaator skeemitähis Peab ühendama õiget pidi, muidu tekib tulevärk... · suure mahtuvusega (>1uF) · mahtuvus ja max. tööpinge selgelt kestale kirjutatud. Max. pinget peab jälgima! · erineva töötemperatuuriga, vahelduvvoolu takistusega, erinevad materjalid
ventilaator). Põhjasild haldab kiiret andmevahetust vajavate komponentide omavahelist suhtlust, näiteks protsessor, mälu (RAM), graafikakaart ja lõunasild. Kuna tänapäeval on graafika kaartidel liikuv andmete hulk, vool suur siis ühendatakse ka videokaart põhjasillaga. See suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab mälukontrollerit, graafikakaardi ja lõunasilla kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. o Lõunasild vahendab kõigi ülejäänud komponentide, seadmete omavahelist suhtlust. Põhjasilla PCI-siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisendväljundsüsteemiga nagu USB, BIOS jne. Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio ja võrgukontrollerid. Tänapäeval on mälukontroller mõnikord ehitatud protsessori sisse ning seega kaotatud vajadus ühe kiirete
Võib öelda: kui õppija suudab neile küsimustele vastata, on ta materjalist põhilise omandanud. Neljas peatükk koosneb praktilistest töödest, millest enamiku läbiviimiseks on tarvis lauaar- vutit, klaviatuuri ja monitori koos mõningaste töövahendite ja lisaseadmetega multimeeter, printer, puhastusvahendid (suruõhk, puhastuslapid ja -kettad), alglaadedisketid, erinevate operatsioonisüsteemide paigalduskettad, alglaaditavad laserplaadid System Rescue CD ja Ultimate Boot CD ning emaplaatide juhendid. Viiendas peatükis on täiendavat informatsiooni, mille tundmaõppimine võimaldab eelnevat materjali sügavamalt mõista. Selles peatükis olevate palade kasutamine nõuab eelteadmisi programmeerimisest. Koostaja 1 Sisukord
annaabi.ee 
