Inglise Keele iseseisevtöö. Artikli tõlkimine. http://www.whitebuffalobeadsandstones.com/loveandforgiveness.html Artikkel armastustamisest ja andestamisest. Kuidas need kaks sõna armastamine ja andestamine, võivad muuta kogu sinu eluvaadet ? Esiteks pead sa usaldama midagi suuremat kui sina ise.Kutsu seda Jumalaks, Hingeks, Buddhaks, mis iganes su usk on, usalda, sellel on suurem plaan ( kas õppetund usaldama? ) kui su igapäeva mured. Mis on su kõige olulisem õppetund, mida sa saad siin Maal olles õppida? Armastamine ja andestamine. Kuid kuidas sa suudad armastada kui sinu südames on olnud viha? Andesta. See
eraldada poliitilisi pooli, ning selle järgi valivad inimesed endale elukoha, sest soovitakse ümbritseda end inimestega, kellel on sarnased maailmavaated, selle tõi välja ka Epp Petrone teoses „Minu Ameerika“. Muidugi ei ole vaid kodu eluvaate kujunemise eest vastutav, suur mõjuvõim on ka lasteaial ja koolil, kus õpetajaid nähakse kui autoriteeti. Ka Eestis on usuliste suunitlustega koole, neist tuntuim on Vanalinna Hariduskolleegium, kus soositakse kristlikku eluvaadet. Seega peamiselt on maailmavaate tuumaks väliskeskkond. Siiski on inimene vabalt mõtlev isik, seega otsustame ise, kuidas maailma näeme. Arvame vähemalt nii. Maailmavaate kujunemise varjupoolel on nii riiklik režiim kui ka usuline kuuluvus. Nimelt on meie ellusuhtumine drastiliselt erinev olenevalt sellest mida või keda usume. Näiteks, kristlik mõttelaad näeb ette elu taevas, kuid on ka inimesi, kes usuvad hoopis elu lõputusse kordumisse
kindlasti põllumajandust kuna tänu sellele pidi Eesti looma ühtse plaani ning nüüd luuakse juba arengukavasid ja riik on seadnud sihi, kuhu tahetakse jõuda. Kindlasti ei ole põllumajandusmaa kasutus muutunud nii kardinaalselt, pigem on saadud uusi teadmisi, võimalus on oma toodangut turustada nii kohalikul turul kui välisturul. Peale selle on rohkem ressursse tehnoloogiate arendamiseks ning väiksemate kulutustega efektiivsemaks tootmiseks, seal juures jälgides keskkonnasäästlikku eluvaadet ja loodust hoides. Kasutatud materjalid Eesti Maaelu arengukava (MAK). 2006. Põllumajandusministeerium [WWW] [http://www.agri.ee/mak] (07.10.2014) Euroopa ja põllumajandustootjate partnerlus. 2012. Euroopa Komisjon [WWW] [http://ec.europa.eu/agriculture/cap-overview/2012_et.pdf] (06.10.2014) Kasutatav põllumajandusmaa. 2014. Statistikaameti andmebaas [WWW] http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp (06.10.2014) Maaelu edendamise sihtasutus 20 aastat. (2013)
elu ja maailma üle järele. juurdekasvu I osa..." "maailmavaadet" http://www.fitness.ee "printsiipe" "Filosoofiaks me võime nimetada kõike seesugust inimlikku "eluvaadet" "põhimõtteid" järelemõtlemist, mille abil ta püüab jõuda selgusele iseenda ja "seisukohti" oma olemasolu kohta maailmas aga samuti ka sellesama maailma olemuses, tähenduses ja seaduspärasuses." Levinud fraasid: Elmar Salumaa (1992) "veini filosoofia"
“Ihnus”(1668), “Kodanlasest aadlimees”(1670), “Ebahaige”(1673) jt Enamik tema näidenditest meenutavad mingit olulist pöördepunkti kirjaniku elus (“Meeste kool”, “Naiste kool”, “Misantroop”, “Tartuffe”). M on nimetatud orjastatud geeniuseks, sest enamik tema teoseid arvestab ilmselt oma aja publiku ja eriti kuninga maitset; jagas oma ajajärgu eluvaadet, hindas maailma (keskmisele, arukale) enamikult omaste möödupuude järgi, mis võimaldasid hea kontakti publikuga. Selline kontakt oli komöödiate kirjutajale vajalik, kui ta tahtis publikut naerma panna. M näidendid on loodud näitelava jaoks; annavad näitlejatele võimluse ilmekaks mänguks. M oskas inimesi näha nende hingepõhjani ja tundis teatri nõudmisi põhjalikult: elav kujutlusvõime + ainulaadne sõnaseadmisoskus + koomikameel = teoste värvikus ja elavus. Valgustus
Niko. Film lahkab rahulikus tempos kuid seejuures intensiivselt kultuuride, rahvuste ja vaadete põrkumist. Teise analüüsitava filmi nimi oli ,,The Intouchables", mis rääkis loo mehest, kes sattus paraplaaniga sõites õnnetusse ning kaotas selle läbi kaelast alla poole liikumisvõime. Ta palkas enda hooldajaks oma eluga halvas seisus oleva noormehe ning päevade viisi koos olles õppisid nad teineteiselt oma eludega toime tulemist ja mõjutasid üksteise eluvaadet. Töö on jaotatud kahte peatükki. Esimeses peatükis analüüsitakse filmi ,,Mandariinid" ja teises filmi ,,The Intouchables". Mõlemad peatükid on jaotatud kümneks alapeatükiks, kus analüüsitakse erinevaid sotsiaalseid aspekte. 4 1. MANDARIINID 1.1. Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid Sotsiaalseid institutsioone võib filmis näha nii abielu, külakogukonna, majandusliku kui ka turvatunde aspektidest
134 viib Indrek koolivennast revolutsionääri Meleski poolt tarvitamata jäetud singi ja saia prügikasti. See on kummaline samm ja see esineb romaanis kunstliku võttena. Ta toob üksluiseks minevasse sagimisse värskendavat intriigi, ta toob uusi üllatavaid (seega värskendavaid) sündmusi (vt. ka lk. 219 jj., 430), toob uusi intriiginiite Indreku perekonda. Lisaks sellele valgustab Meleski lugu ise-kandist Indreku eluvaadet. Romaani V-s osas (1933) tõuseb tähtsale kohale Tiina. Tema maaletulek elektriseerib Vargamäe uue energialaenguga. Sellegi sammu võime lugeda plaanitsetud võtete hulka. Ja nüüd peame taas tagasi minema ,,Tõe ja õiguse" II osa juurde. Tiina vahekord koolipoisiga on täiesti kõrvalise episoodi asendis. Indrekus käärib mehekssaamine ja on loomulik, et tal tekib omalaadiline vahekord direktori tütre Ramildaga ja pärast Molliga; mingi kõrvalprodukt sellele on sõprus Tiinaga,
usaldab oma kõige salajasemad kavatsused ja kelle arvamus on tema jaoks vaieldamatu. • hilisromantiline emotsionaalsus • Tšehhi erinevate piirkondade rahvaviiside kasutamine, kasutab helikeeles. • Huvitub inimkõnest – sarnaneb sellega Mussorgskile. Proovib edasi anda inimkõne eripära. • Pidas oluliseks slaavikultuuri ühinemist • Orkestrikäsitlus – värvid väga tähtsad. • Eelistas elada maal mitte linnas. Esindas eluvaadet – jumal ümbritseb meid kõiki ja on looduses kõikjal. Panteism. • Huvitus inimpsühholoogiast ---> psühholoogilised ooperid, keeruliste probleemidega tegelaskujud. Kokku kirjutas 9 ooperit: Tuntumad on: 3. „Jenůfa” EE 1904 Sotsiaalne draama 6. „Katja Kabanova“ EE 1921 realistlik-psühholoogiline. Ühiskonnakriitiline. 7. „Kaval Rebaseke“ EE 1924 See ooper on helilooja üks tuntumatest teostest. 1920
majanduslikku ja energeetilist sõltumatust (self-sustainability) ning ka kogukondliku raha. Sotsiaalse aspekti all peetakse silmas, kuidas kogukond hoiab oma sotsiaalset tervist: kuidas korraldatakse omavahelisi suhteid ja koostööd, kuidas lahendatakse omavahelisi probleeme. Ökokülas on äärmiselt tähtsal kohal ausad, avatud ja terved suhted ning teadlik töö selleni jõudmiseks. Maailmavaatelise aspekti all peetakse silmas kogukonna ja selle indiviidide isiklikku suhet maailmaga, eluvaadet, uskumusi ning väärtusi, mille nimel ollakse kokku tulnud ning millesse usutakse. Ökokülad on keskused, kus viljeletakse üldinimlikke vaimseid väärtusi, mis toetavad positiivset ellusuhtumist, kooskõla teineteise ja loodusega. (Gaia Education, 2011) Kõiki kogukondi võib nendel neljal skaalal positsioneerida. 13 1.3. Kogukonna mõiste sotsioloogiline ning antropoloogiline käsitlus
kultuuri allakäiku). Talvik keskendub inimesele, tema kehalisele närbumisele , hingelisele kaosele. ("Paaria", "Pohmeluslikke mõlgutusi")."Laip rannal" ,"Vabanemine"). Haiguskujunditega annab luuletaja võimendatult edasi inimese eluängi,mille sügavamaks põhjuseks on oma võimetuse ja inimliku piiratuse tunnetamine.Talviku inimene luules otsib ise hädasi, kannatusi , sest aimab,et nii on võimalik avardada eluvaadet , puhastada hinge , jõuda tõe ja sisemise vabaduseni. ("Vabanemine"). Kogu peegeldab kaost ja selginemist üksikinimeses Teine kogu "Kohtupäev" (1937) - jälgib sama protsessi (eelmine kogu)üldisemalt, oma aja, ühiskonna, maailma ulatuses. VAlitseb ajakriitiline luule. Haualikkus väheneb, vaimsuse kaitsmine, fasismi vastu, usub uuesti sündi,sisuline avardumine.Kujundlikku ekspressionismi asendab iroonia. Kesksel kohal kaks pikemat
,,Teie küsite: mis kahju see teeb, kui ei eristuta? Kui me ei eristu, siis me satume enda olemuse suhtes väljapoole, Loome suhtes väljapoole, ja me langeme mitteerinevusse, mis on Pleroma teine omadus. Me langeme Pleromasse endasse ja lakkame olemast Loome. Me lahustume Eimiskis. See on Loome surm. Niisiis, me sureme sellisel määral, mil me ei eristu." (JUNG 2004:343) Taoline mõtteviis on muidugi olemuslikus mõttes läänelik. Ida mõtteviis ning taoism sealhulgas kujutab endast eluvaadet ,,miinusmärgiga": nimetu, kujuta, tegevuse puudumine, ihadest vabanemine - kõik eitavad ideed. (TANG YI- JIE 1991:64) Seega käib kogu mõttesuund lääneliku harjumuspära vastu: ei taheta ehitada midagi uut, vaid pigem harmoneeruda olemasolevaga. ,,Olemaks suuteline aktsepteerima muutust ning end sellega kooskõlla viima, peab inimene välja tungima vastakate erisuste ning tendentslike hinnangute maailmast.
annaabi.ee 
