muutes need lihtsamateks keemilisteks vormideks. Kuivaine-aine osa, mis jääb järele, kui ainest kõrvaldada vesi Epifüüt-ehk peal(is)taim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel (sageli puul) viimast kahjustamata. Flokuleerimine protsess,mille käigus tuuakse kokku mikro osad ,et moodustada suuremad osad. Kiirgusvoogon kiirgusenergia hulk, mis läbib antud pinna ühe ajaühiku (s, min) jooksul. Elusmassi kaal- aine kaal koos selle loodusliku vee sisaldusega. Korv- traatidest korv või anum ,mis on täidetud kividega mida kasutatakse ehituseks. Veetaseme langus- Vee taseme alanemine , mis tekitab jõu ,et liigutada vett ühest kohast teise. Veesammas- vertikaalne vee kõrgus ,mis tekitab rõhku ,et vesi liiguks kõrgemalt madalamale positsioonile. Heterotroofidon organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest.
d) Umbes 50-60cm kõrgused e) kreeklaste poolt 3. a) Hiina müür ehitati, et korraga mahuks seal liikuma 5 hobust. b)230 000 suurim hobuste arv ja aasta oli 1927 c) 1 ha haritava maa kohta..0,2. hobust 4. a)fenotüübi järgi saab jagada: tõu, soo b)Konditsioonilt jagame õrn, tugev, toores, tihke. hobused: näituskonditsioon, töökonditsioon, sugukonditsioon, mitterahuldav 5. a) 1 minutis hingab hobune sisse ja välja 8- 16 korda. b) max pingutuse korral 120 korda c) südame erimass 100kg elusmassi kohta suurim.. raskeveohobustel d) täisk. Hobusel veri mood.7-11% 12% tema elusmassist. e) hobuse magu on ..7-15 15-17 liitrit. 6. a)Rakke(veohobune) ristkülikukujuline, indeks on 104-108 b)ratsahobune on ruudukujuline, indeks on 98-103 c) eetsirandmeline seisutunnus on see kui kabjad on ettepoole. d) o-kujuline seis on väljapoole hoidvatel jäsemetel e) laudjas langeb tugevasti sabajuureni, siis see on luipu 7. hobuse neli põhimõõdet ja täpsusklass cm? Turjakõrgus...172
aastaajast ja ilmastikust olenevalt muutma. Kuid tuleb ka arvestada, et talve jooksul on kala kohanenud jaheda hapnikurikka veega ja madala toitumisintensiivsusega. Suvel, forelli jaoks kriitilist piiri ületama kippuva temperatuuri ja hapnikupuuduse ohu korral on otstarbekas söötmist juba eelnevalt vähendada. Söödanorm Söödanorm esitatakse protsentides kala kehamassi kohta, st mitu kilogrammi söödetakse päevas 100 kilogrammi basseinis oleva kala elusmassi kohta. See oleneb vee temperatuurist ja hapnikusisaldusest, söödetavate kalade suurusest ja sööda koostisest. Optimaalsel temperatuuril ja normaalse veevahetuse korral on vastsete, maimude ja kaubakala ligikaudne söödatarve vastavalt 7%, 35% ja 0,61,4% kehamassist päevas Söötmise meetodid (1) Käsitsi söötmine Väikeses kalakasvanduses võib kalu sööta käsitsi, visates sööda kühvliga kärust või ämbrist basseini. Kasvatajad annavad tihti teatud
Part/ 12,0/ 53,0/ 35,0 Lindude majanduslikult kasulikud omadused Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus. Rakendades linnuloote
Koduloomade füsioloogia). Lambatõugude zooloogiline klassivikatseerimine käib eelkõige sabakuju, saba pikkuse, ning rasva tallendumise alusel. Lambad jagunevad zooloogilise klassifikatsiooni alusel viite rühma: 1.) lühi-kitsasabalised 2) pika-kitsasabalised 3) lühi- rasvsabalised 4) pika- rasvasabalised ja 5) rasvõnnartõud (Lambakasvataja) Lammaste lihajõudlust hinnatakse lamba välimiku, tapaeelse elusmassi, toitumusastme, tapamassi ja tapasaagise põhjal. Tapajärgselt on olulised: tapamass, tapasaagis, rümba morfoloogiline ja keemiline koostis. Lihajõudluses on määrav ka tapaeelne lihakeha mass. Olulised on ka kulinaarsed ja dieetomadused (Lambakasvatus; pikk.ee). (Vaata viidet Kasutatud kirjanduse loetelust, lk 10) 3 1. Lambaliha tootmine Lambalihast peetakse eelkõige lugu, temas leiduvate asendamatute rasvhapete, valkude,
2) töökonditsioon ülekaalus treenitud lihas, depoona natuke rasvkudet. Need hobused omavad parimat töövõimet. 3) sugukonditsioon lahjem, kuid ei ole nälginud, need loomad omavad parimat sugulist aktiivsust, lihastik pole liiga tugev, pole ka liigset rasvkude. 4) mitterahuldav konditsioon. 5. Mitu korda hingab hobune sisse ja välja puhkeolukorras? 8-16 x minutis Pingutuse korral hapnikuvajadus suureneb 15-17 korda. Südame erimass on on 100 kg elusmassi kohta suurem raskeveohobustel/ingl täisverelistel? Inglise täisverelistel Täiskasvanud hobuse veri moodustab 7-11 % tema elusmassist. Hobuse magu on 7-15 liitrit Rakke/veohobune on (missuguse kujuline) ristkülikukujuline, indeks 104-108 Ratsahobune on ruudukujuline, indeks 98-103 Eetsirandmelise seisu tunnus: küljelt vaadates jääb mulje nagu ei toetuks esijalgadele O-kujuline seis on esi- ja tagajäsemetel.
soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus.
tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus.
linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140…150-päevaselt, vutid 45- päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161…171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus.
Sügavallapanuga puhkealal pidamine on nendest kõige odavam ja tehnoloogiliselt kõige lihtsam. Sel puhul on laudad odavad kergehitused, soojustamata, lauda üks külg on tavaliselt avatud. Laudas on lehmadel eraldi: * söötmisruum * puhkeruum * lüpsiruum 79. Veiste sügavallapanul pidamine · Veistel kõige parem heaolu · Puuduseks- palju põhku vaja · Puhke- ja lamamisala puhastamine 1-2 x aastas · Lehma 100 kg elusmassi kohta 1 m2 lamamispinda, seega igale loomale 5...7 m2 · Kui sõnnikukiht on söödalavaga ühele pinnale tõusnud, tuleb söödalava tõsta On ühealaline ja kahealaline sügavallapanuga laudad Ühealaline: söödalava vahetult loomade lamamisala kõrval, päevane allapanu vajadus 10-15 kg looma kohta, sellis kasut noorkarja ja lihaveiste pidamiseks. Kahealaline: loomad liiguvad kahel alal. Söömiskäik ja sügavallapanuga puhkeala, peaks mahutama kogu talveper
keelatud ravimeid, keskkonna saasteaineid üle lubatud taseme; kui veri on segunenud heitveega, mis sisaldab määratletud riskiteguriga materjali. 2. kategooriasse kuulub veri, mis ei kuulu 1. ega 3. kategooriasse: ülekanduvate haigustega loomade veri, taudikahtluse korral tapetud loomade veri. 3. kategooriasse määratakse toidukõlblik veri, kuid seda ei kasutata toidu otstarbel. Tabelis 18 on toodud tapasaagised loomaliikide kaupa, s.o rümba massi suhe looma tapaeelsesse elusmassi väljendatuna protsentides. Tabelites 19, 20 ja 21 on toodud tapasaaduste ja loomsete kõrvalsaaduste väljatulekud protsentides tapasooja rumba kohta. Veiste puhul moodustavad tapasaadustest/loomsetest kõrvalsaadustest suurima osa nahk, veri, pea, maod ja siseorganid. Siseorganitest kaalub kõige rohkem maks. Tapasaadused ja 3. kategooria loomsed kõrvalsaadused on mõlemad enam kui 20% suurima osakaaluga (tabel 20).
et kõrvamärgi suurem, nn. Esimene pool, jääb looma kõrva sisse. Nudistamine e. sarvede eemaldamine. Vasikaid nudistatakse kuni 2-kuuselt-seaduse järgi ei ole vaja uimastada. Sarvedeta e. nudisid veiseid on kergem hooldata ning neid saab pidada laudas või karjamaal tihedamini. Seepärast on tarvis tootmisfarmides, eriti lõastamata pidamise korral, veistel sarved eemaldada. 3. Toitumuse hindamine Veiste vastuvõtmisel elusmassi järgi hinnatakse nende toitumust välise vaatluse ja kompamise teel. Toitumuse määramiseks aetakse veis tasasele pinnale hästi valgustatud kohas. Algul hinnatakse tervikuna lihaste arengut vaatluse teel ning nahaaluse rasvkoe ladestust. Hiljem määratakse kompamise teel nahaaluse rasvkoe ladestus ja üksikute kehaosade lihastiku areng täpsemalt. Kompamist alustatakse harilikult looma vasakult küljelt päraluunukini, kust minnakse edasi
annaabi.ee 
