Referaat Bioloogias Doonorlus 2012 Sisukord Mis on doonorlus Mis on doonorluse alus Veredoonorluse korraldus Vere erinevate koostisosade ülesanded Doonorivere uuringud Mis on doonorlus? Doonorlus on ladinakeelsest sõnast donare tuletatud mõiste, mis tähendab terve inimese ehk doonori poolt oma eluskoe vere või organi vabatahtlikku loovutamist haigele ehk retsipiendile, kes seda vajab. Donare (ld. k) -- annetamine, kingitus, heategevus. Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Doonoritel on erakordne võimalus aidata raskes seisundis patsiente, sest üks vereloovutus võib päästa mitme inimese elu. Veretoodetele pole leiutatud tehisalternatiivi ning ilma
plahvatada, põhjustavad kahju keskkonnale. Kemikaalid satuvad organismi hingamisteede kaudu, suu kaudu, naha kaudu. Ohtliku kemikaali toime inimese organismile: 1. Mürgised kemikaalid põhjustavad surma, nt metanool, elavhõbe. 2. Kahjulikud kemikaalid põhjustavad ka surma või siis tervisekahjustusi, nt ksüleen, torueen. 3. Sööbivad kemikaalid happed, leelised, kokkupuutes eluskoega hävitavad eluskoe. 4. Ärritavad kemikaalid põhjustavad naha või limaskestapõletikku, nt ksüleen, sooda. 5. Ülitundlikkust põhjustavad ehk sensibiliseerivad nt kroom ja nikkel. 6. Kantserogeensed kemikaalid võivad põhjustada vähktõppe haigestumist, tahm, nafta- ja kivisöeproduktid, asbestitolm. 7. Mutageensed kemikaalid kutsuvad esile geenimuutusi. 8. Teratogeensed kemikaalid võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid.
Andmine on rõõm Anda saab paljusid asju. Kõige muu hulgas saab ära anda ehk siis loovutada ka verd, sugurakke, geene, organeid ning kõike muud, mis on seotud meie kehaga. Sellist toimingut nimetatakse doonorluseks. See sõna on tuletatud ladinakeelsest mõistest donare, mis tähendab terve inimese poolt oma eluskoe või organi loovutamist haigele, kes seda hädasti vajab. Tavaliselt kaasneb organi loovutamisega rahaline kompensatsioon, kuid vere andmine on enamasti tasustamata tegu, mis annab doonorile lihtsalt hea enesetunde. Millist rõõmu võib teiste aitamine meile valmistada? Ja kui oluline on, et me aeg-ajalt loovutaks natukene oma verest? Veredoonorlust saab pidada heategevuseks, mis ei nõua palju aega ega vaeva. Sellega saaks hakkama peaaegu igaüks, kelle tervislik seisund on heas korras
kõrv-helilained) Mitteadekvaatsed ärritajad, mis füsioloogilistes tingimustes organite ja kudede ärritust esile ei kutsu, koed ei ole spetsiaalselt kohanenud.(elekter, meh faktorid, hape, alus, temp). ÄRRITUS Ärritaja toime eluskoele. Bioloogilise reaktsiooni alusel: Alaläviärritus läviärritusest väiksem ärritus, reaktsioon ärritaja toimele avaldub nõrga lokaalse vastusena. Läviärritus eluskoe minimaalne vastusreaktsioon ärritaja toimele Üleläviärritus läviärritusest tugevam ärritus ERUTUVUS Närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. ERUTUS Keerukas energiatarbimisega seotud vastusreaktsioon ärritaja toimele. See on protsess, mille käigus muutub nii ärritunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus. Erutuse üldine tunnus: rakumembraani depolarisatsioon (puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu
Doonorlus Doonorlus ● -ladinakeelsest sõnast donare tuletatud mõiste, mis tähendab terve inimese poolt oma eluskoe (vere) või organi vabatahtlikku loovutamist haigele, kes seda vajab. ● Donare (ld. k) — annetamine, kingitus, heategevus. ● Vereloovutamine on vabatahtlik ning tasustamata tegu, mis annab doonorile hea enesetunde. ● http://www.jarva.ee/index.php?page=669&article_id=19157&action=article (03.12.14) Doonorluse ajalugu ja põhimõtted ● Legendi järgi oli maailma esimene doonor pelikan. Edutust toiduotsimisest jõuetuna päästis ta oma
kiirused ja kiirendused; akustilised nähtused; vererõhk veresoontes, vibratsiooni mõju, koe elastsed omadused (mehaanika mõisted); kehade, kehaosade ehk organite ja keskkonna temperatuur, bioobjekti kalorimeetria soojusproduktsioon ja soojusjuhtivus (soojusõpetus); laengute, ioonide liikumine ja konsentratsioon, biopotensiaalide tekkimise mehhanism, südame elektrivälja ja magnetvälja parameetrid, eluskoe impedants (elekter); silm ja prillid, vedelike läbipaistvus, neeldumine, spektraalanalüüs, ultra-ja infravalguse mõju (optika); kiirgused ja nende mõju, dosimeetria (aatomifüüsika). 10: Mida nim. Biolooilise objekti karakteristlikuks pikkuseks? Milleks teda kasutatakse? Karakteristikud on tunnuse jaotust ja selle omadusi iseloomustavad suurused. Karakteristlik pikkus on antud liiki
Omal ajal juhtis J. Tõnjanov tähelepanu selle määratluse tülikale metafoorsusele, kui teda rakendada seoses kunstiloominguga: «Vorm + sisu = klaas + vein. Kuid kõik vormi puhul kasutatavad ruumi-analoogiad on olulised ses mõttes, et nad ainult tunduvad olevat analoogiad: tegelikult sobitatakse vormi mõistesse seejuures staatiline tunnus, mis seostub tihedasti ruumilisusega.»9 Idee ja struktuuri suhte näitlikustamiseks on sobivam ette kujutada elu kui terviku ja eluskoe keeruka bioloogilise mehhanismi seost. Elu, mis moodustab elusorganismi põhitunnuse, on mõeldamatu väljaspool tema füüsilist struktuuri, on selle süsteemi funktsioon. Kirjandusuurija, kes loodab tabada ideed, mis on lahti rebitud autori maailmamodelleerimise süsteemist, teose struktuurist, meenutab idealistist teadlast, kes püüab elu eraldada sellest konkreetsest bioloogilisest struktuurist, mille funktsiooniks elu on. Idee ei peitu mingis, isegi õnnestunult väljavalitud
Mõned moodulid kasvavad horisontaalselt, teised vertikaalselt jne. Modulaarse struktuuriga organismid koosnevad väga erinevast arvust põhiüksustest, nende areng on ettearvamatu ja sõltub suuresti keskkonnast. Need on taimed, käsnad, korallid, kõhtjalgsed, hüdraloomad, algloomad, seened. Rametid moodulid, millel on kalduvus iseseisvalt eksisteerida kännise ja populatsiooni potentsiaalselt iseseisev haru e osa-organism. Kännis on liitorganism, eluskoe kaudu ühenduses olevate enam-vähem iseseisvate organismide kogum. Känniseid moodustavad eelkõige vegetatiivselt paljunevad organismid (ntks kolonnaalsed hüdraloomad). Genet kirjeldamaks geneetilisi indiviide, sügoodi produkte populatsiooni organismide või känniste kogum, mis on tekkinud vegetatiivselt ühest sügoodist ja mil on seepärast ühine genotüüp. Moodul on geneti osa. Järelikult on modulaarsete organismide puhul tähtis genetite levik ja arvukus
närviimpulss, silm-valgus, kõrv-helilained) Mitteadekvaatsed ärritajad, mis füsioloogilistes tingimustes organite ja kudede ärritust esile ei kutsu, koed ei ole spetsiaalselt kohanenud.(elekter, meh faktorid, hape, alus, temp). ÄRRITUS Ärritaja toime eluskoele. Bioloogilise reaktsiooni alusel: Alaläviärritus läviärritusest väiksem ärritus, reaktsioon ärritaja toimele avaldub nõrga lokaalse vastusena. Läviärritus eluskoe minimaalne vastusreaktsioon ärritaja toimele Üleläviärritus läviärritusest tugevam ärritus ERUTUVUS Närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. ERUTUS Keerukas energiatarbimisega seotud vastusreaktsioon ärritaja toimele. See on protsess, mille käigus muutub nii ärritunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus. Erutuse üldine tunnus: rakumembraani depolarisatsioon (puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna
Et energial on mass, kaaluvadki lahutatud osakesed rohkem. Kui nad uuesti liituvad, see energia vabaneb - ja osakesed kaotavad vastava osa oma kaalust. Sellist kaalutud energiat nim. ka massidefektiks. Massiarv näitab tuumaosakeste arvu, neutronid + prootonid. Laenguarv näitab prootonite arvu. ( Neutronite arv = massiarv laenguarv(prootonite arv) Ahelreaktsioon. Uraanituuma lagunemisel vabanevad neutronid, mis võvad põhjustada uute tuumade lõhustumise. Tuumakiirgus põhjustab eluskoe keemilisi muutusi, mis võivad viia organismi hukkumise või rikutud pärilikkusega olendi - mutandi - tekkele. Aktiivsus on kindla suurusega allika poolt ruumi kiiratava kiirguse mõõt. SI süsteemis on aktiivsuse ühikuks bekrell (Bq), mis vastab ühele lagunemisaktile sekundis. See on väga väike ühik; varasemalt kasutatud kürii (1 Ci Bq, võrdub ühe grammi raadiumi aktiivsusega) oli märksa mugavam. Kiirgusdoosi saame, kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga
Et energial on mass, kaaluvadki lahutatud osakesed rohkem. Kui nad uuesti liituvad, see energia vabaneb - ja osakesed kaotavad vastava osa oma kaalust. Sellist kaalutud energiat nim. ka massidefektiks. Massiarv näitab tuumaosakeste arvu, neutronid + prootonid. Laenguarv näitab prootonite arvu. ( Neutronite arv = massiarv laenguarv(prootonite arv) Ahelreaktsioon. Uraanituuma lagunemisel vabanevad neutronid, mis võvad põhjustada uute tuumade lõhustumise. Tuumakiirgus põhjustab eluskoe keemilisi muutusi, mis võivad viia organismi hukkumise või rikutud pärilikkusega olendi - mutandi - tekkele. Aktiivsus on kindla suurusega allika poolt ruumi kiiratava kiirguse mõõt. SI süsteemis on aktiivsuse ühikuks bekrell (Bq), mis vastab ühele lagunemisaktile sekundis. See on väga väike ühik; varasemalt kasutatud kürii (1 Ci Bq, võrdub ühe grammi raadiumi aktiivsusega) oli märksa mugavam. Kiirgusdoosi saame, kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga
Neeldunud energia võib salvestuda mõnedes kristallides, mis annab võimaluse TLD – ks. Ioniseeriva kiirguse toimel elusorganismis tekkivate molekulaarsete muutustega kaasneb risk kahjustada organismi. 2. 2. Keemiline faas, vabade radikaalide teke. Toimuvad keemilised reaktsioonisd, millest aktiivselt võtavad osa radiolüüsi produktid. Selle faasi käigus tekivad molekulaarsed muutused või mutatsioonid, ühesõnaga - tekivad rakkude elukeskkonna muutused. Eluskoe või –organismi kiiritamisel tekib kahjustus ionisatsiooni ja vabade radikaalide tekke tõttu. Vaba radikaal on molekul või molekulifragment, mille väliskihil on paaritu elektron. Seetõttu on vaba radikaal väga reaktiivne. Madala lineaarse energia transpositsiooniga kiirgused nagu rö-kiirgus toimivad vabu radikaale tekitades, kõrge lineaarse energia transpositsiooniga kiirgused toimivad ionisatsiooni kaudu. Loomulikult ei välista protsessid teineteist, kuid nende
Tingimustes, kus ma. ärritaja toime on piisavalt tugev ja kestev ning sage, võib ta põhjustada adekvaatse ärritajaga identseid reaktsioone: (N: skeletilihastele - elekter jne) Ärritus - ärritaja toime eluskoele. Ärritaja toimejõu alusel 3 liiki: ALALÄVIÄRRITUS - läviärritusest väiksem ärritus, mille puhul reaktsioon ärritaja toimele avaldub nõrga lokaalse vastusena, seejuures antud koele omast spetsiifilist funktsionaalset efekti ei teki. LÄVIÄRRITUS - eluskoe minimaalne vastureaktsioon ärritaja toimele. ÜLELÄVIÄRRITUS - läviärritusest tugevam ärritus, selle korral ilmneb üldjuhul ka ilmekalt väljendunud vastureaktsioon, seejuures kaasneb ärritaja toimejõu suurendamisega algul koe vastureaktsiooni kasv kuni teatud piirini, mis iga koeliigi puhul on erinev. Sellest tugevamatoimeliste ärritajate korral ega ei toimu enam vastureaktsiooni suurenemist. Erutuvuse - närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vstata ärritusele erutuse tekketekkega.
annaabi.ee 
