sugestiivset kujundit, paljud luuletused koosnevadki üksnes kaemuspiltide reast. Eeskuju võeti prantsuse sümbolistlikust, jaapani, hiina ja antiikluulest. Imazism nõudis luulekeeles kasutamiseks täpseid sõnu, uusi rütme uute meeleolude avaldamiseks, piltide kasutamist üldiste, olgugi mõjuvate sõnade asemel ja sõnastuse keskendumist olulisema väljendamiseks. Rõhku asetati kirjandusteose vormi ja struktuuri eritusele. Just sel teel, kõrvale jättes kirjanike eluseigad, sotsiaal-ajaloolise konteksti ja kõikvõimalikud mõjutegurid, loodeti jälile saada kirjandusteose esteetilisele olemusele. Luuletustes on rohkem küsimusi kui vastuseid.
teiste eest ei suudeta salata ,,õnneliku" perekonna ees vastutust tundev Barbara (Ülle Kaljuste), salasuhtes elav Ivy (Kaie Mihkelson), identiteedikriisis vaevlev Karen (Hilje Murel), nümfomaani kalduvustega teismeline Jean (Marta Laan) ja mitmed teised. Sellega näeme põlvkondadevahelisi arusaamatusi ja pingelisi suhteid, mis panevad mõtlema koos elatu üle, mille käigus selguvad hästi varjatud eluseigad. (http://www.draamateater.ee/augustikuu) "Augustikuud" võib nimetada klassikaliseks psühholoogiliseks peredraamaks, mis vaatleb luubi all ühe pere elu ja võtab vaevaks põhjalikumalt süveneda, millised keerdkäigud, arusaamad, hirmud, kartused, soovid ja rõõmud seda koos hoiavad. Näitlejad mängivad oma rollid suurepäraselt välja. Näiteks pereema Violeti (Ita Ever) ja vanima tütre suhe on nii loomulik, nagu oleks terve elu koos elanud
skeem või sõnad piiratud maht tahab sisekõnet interferents Püsimälu: tunde,kuid ja aastaid mõisted, teooriad, stseenid, episoodid, vilumused praktiliselt piiramatu hierarhiline, assotsiaalne juurdepääs raske Püsimälu jaguneb: protseduurimälu: vilumused, oskused, implitsiitne, mitteteadvustatav semantiline mälu: mõisted, reeglid, teooriad, tähendused, abstraktne, interindividuaalne-> personaalne episoodiline mälu: isiku eluseigad fikseerituna ajas ja ruumis, konkreetne, personaalne-> ühiskondlik Praimingu nähtus: Kognitiivses psühholoogias viitab see teadvustamatu mälu vormile, millega teatud ootused, seosed ja teod tekivad või on lihtsamad tekkima seetõttu, et objekt, millele tegu on suunatud, on varem esinenud, sellega on varasem kokkupuude. Poliitilises kommunikatsioonis tähendab see, et eelnevalt loodud seosed ja kontekst mõjutavad seda, kuidas konkreetset infot tõlgendatakse.
jutustuslikku alget luules, mis oli omane romantismile. Pound ise matkis teadlikult jaapani luulevorme, kus kujundi täpsusel oli eriline kaal. Peamisi jooni, mis imazismi varasemast sümbolismist eristas, olid vormieksperiment ja valdavalt vabavärsiline väljenduslaad. Nii "uuskriitika" ingliskeeleses kirjanduses kui ka strukturalism asetasid rõhu kirjandusteose vormi ja struktuuri eritlusele. Just sel teel, kõrvale jättes kirjanike eluseigad, sotsiaal-ajaloolise konteksti ja kõikvõimalikud mõjutegurid, loodeti jällile saada kirjandusteose esteetilisele olemusele. Vene kirjanduses nimetatakse imazismile vastavat suunda imazinismiks, seda viljeleti aastail 1919 1927. Väljapaistvaim esindaja oli Sergei Jessin, kelle luulekujundid on seotud usuliste motiividega. Eesti kirjanduses oli 1970. aastatel imazismist mõjutatud Paul-Erik Rummo, tema luulekujund on isikupärane, tähenduslikult avar, metafoorne. AKMEISM
2. Miks on isikute äratundmine problemaatiline? Inimesed on pinge all ning võivad tulla vead. Võib-olla viga ka mälus või inimene lihtsalt tahab nii väga isiku ära tunda, lisaks ka politsei kavalad/viitavad vihjed. Kasutatakse pidevalt samu meetodeid ning ei selgitada piisavalt. 3. Millised on erinevad mäluliigid (episoodiline, protseduuriline, semantiline) ja nende seos isikute äratundmisega? Episoodiline isiku eluseigad fikseerituna ajas ja ruumis Protseduuriline vilumused, oskused Semantiline - mõisted, reeglid, teooriad, tähendused 4. Mida tähendab kodeerimise spetsiifilisuse printsiip? Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel). 5
infvoogude valikuid ja kulgu töömälus, võetakse vastu otsuseid). Sisu ja funktsiooni alusel eristatakse püsimälus kolme alaliiki: - episoodiline – sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, on nö autograafiline. Episoodilises mälus on koguaeg midagi aktiveeritud, ta muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul olukordades orienteeruda. Indiviidi eluseigad meenudvad episoodilise mälu vahendusel. Unustamine kiire, mida enam uut infot, seda tugevam unustamine. - semantiline – sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe, tagab keele mõistmise, on organiseeritud teadmine sõnadest, nende seostest ja tähendustest. Ei registreeri esemete tajutavaid kvaliteete. Suur osa semantilisest mälust on igal hetkel mitteaktiivne, kuid igal hetkel valmis „ärkama.“ Semantiline mälu on püsiv, unustamine vähene.
Ent suur osa s-mälust on igal hetkel mitteaktiivne ,,varjusurmas" kuigi esimese vajaduse peale valmis ,,ärkama". S-mälu on püsiv ja unustamine on vähene. Episoodiline mälu sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, ta on n-ö autograafiline (isiklik). E-mälus on pidevalt midagi aktiveeritud; ta muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda. Konkreetse indiviidi eluseigad meenuvad episoodilise mälu vahendusel. Unustamine on kiire, mida enam on uut infot, seda tugevam unustamine. Operatiivmälu töömälu. Põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesannete täitmiseks. Osisteks on (1) ruumilis-visuaalne ,,visanditahvel", milles talletatakse vahetu kujundiline info üldistatud kujul (skeemidena), (2) hääldusring mälus oleva sõnalise teabe ülekordamiseks, (3)
Ent suur osa s-mälust on igal hetkel mitteaktiivne ,,varjusurmas" kuigi esimese vajaduse peale valmis ,,ärkama". S-mälu on püsiv ja unustamine on vähene. Episoodiline mälu sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, ta on n-ö autograafiline (isiklik). E-mälus on pidevalt midagi aktiveeritud; ta muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda. Konkreetse indiviidi eluseigad meenuvad episoodilise mälu vahendusel. Unustamine on kiire, mida enam on uut infot, seda tugevam unustamine. Operatiivmälu töömälu. Põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesannete täitmiseks. Osisteks on (1) ruumilis-visuaalne ,,visanditahvel", milles talletatakse vahetu kujundiline info üldistatud kujul (skeemidena), (2) hääldusring mälus oleva sõnalise teabe ülekordamiseks, (3) tsentraalne täideviiv süsteem,
kvaliteete; juurdepääs hetkeline, vahetu nt sõnu mõistame kohe neid kuuldes; suur osa sellest on passiivne, varjusurmas kuid võib vajaduse peale ärgata semantiline mälu on püsiv 3) episoodiline mälu sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel ta on nö autograafiline (isiklik) seal on koguaeg midagi aktiveeritud, muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne isiku eluseigad meenuvad tänu episoodilisele mälule; ununemine on kiire- mida enam on uut infot seda kergemini unustame Praktilises tegevuses koguaeg koostöös. Kõik mäluprotsessid ja enamik mälu liike kujutavad endast tahtelise a mittetahtelise keerukat kombinatsiooni, kus üks võib teise ees veidi domineerida. Mälu liigitused taju liikide põhjal: nägemis, kuulmis, haistmismälu jne Tunnetusprotsesse uuritakse informatsioonilis-küberneetilise suunaga. Mälu vaadeldakse kui
Lühimälu kümneid seikundeid,skeem või sõnad,piiratud maht(7 +/- 2 kompa),tahab sisekõnet,interferents Püsimälu tunde,kuid ja aastaid,mõisted,teooriad,stseenid,episoodid,vilumused,pratkiliselt piiramatu,hierarhiline,juurdepäär raske Püsimälu jaguneb: Protseduurimälu:vilumused,oskused,implitsiitne,mitteteadvustatav Semantiline mälu:mõisted,reeglid,teooriad,tähendused,abstrakte,interindividuaalne > personaalne Episoodiline mälu:isiku eluseigad fikseerituna ajas ja ruumis,konkreetne, ersonaalne> ühsikondlik 20.03.09 Uurimustöö: 50% tööst on esse, kus võtan aluseks artikli ja mis ise sellest arvan jne 50% tööst on referaat, räägin sellest, mis artiklis kirjas on EMOTSOONID The facial expressions illustrating the manifestations of emotion..... Emotsioonide väljendumine füüfsises: zhestid, autonoomsed reaktsioonid, Hess-pupill,
annaabi.ee 
