kobarates; Val5 hiire embrüonaalsed tüvirakud, pikad, hajusalt; 5. Kirjelda heas konditsioonis olevat rakukultuuri (kinnituvad rakud, jagunevad rakud, surnud rakud). Oletades, et tegemist on substraadile kinnituva koega: -rakud substraadile kinnitunud -tihedad, aga mitte liiga tihedad -jagunevad rakud natuke ümaramad ja neid leidub -surnud rakke (need, mis ringi hulbivad) minimaalselt (võib ka rakke loendades protsentuaalselt vaadata; 'hea' elumuse protsent oleneb rakuliinist) -pH indikaator normis -kontaminatsiooni pole 6. Kirjelda tihedat rakukultuuri rakkude puhul, millel 1) toimib ja 2) ei toimi kontaktinhibitsioon. Toimib: kõrvuti, ei kasva edasi; Ei toimi: üksteise kukil kuhjades. 7. Rakukultuuri kontaminatsioon: füüsikaline, bioloogiline, keemiline. füüsikaline-temperatuur, valgus, kiirgus, vibratsioon keemiline-metalliioonid, endotoksiinid, org/anorg ühendid, detergendid, seerumi koostis
toksilised ühendid, inimtegevus, organismide vastastikused suhted (nt. kiskja piirab saaklooma arvukust ja levikut) 19. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid *Üldsuurus *Tihedus: N/m2 *Elumus (ellujäävus): Lx ühe põlvkonna tõenäosus elada vanuseni x *Suremus: Dx ühe põlvkonna tõenäosus surra vanuses x *Suremuse määr qx=dx/lx näitab kui suur osa vanuseni x elanud isenditest sureb selles vanuses *Elumuse koefitsient e vanuseline elumus 1-qx. Näitab tõenäosust ellu jääda vanuses x (px) *Demograafilised tabelid *Populatsiooni iive populatsiooni suuruse absoluutne muutus ajavahemikus x. *Iibe koefitsient populatsiooni suuruse suhteline muutus ajavahemikus x. Protsentides või promillides *Viljakus mx keskmine järglaste arv isendi kohta vanuses x *Puhas kasvukiirus R0 = lx*mx, kus x=0.... Näitab 0-vanusega järglaste arvu, mida isend annab kogu eluea vältel
Vanuseline suremus - näitab, milline proportsioon vanuse x saavutanud isenditest sureb enne x+1 vanuse saavutamist; qx. Killing power - näitab, milline osa ei saavuta järgmist vanust, ja on summeeritav üle vanuse klasside; kx = logax - logax+1. Sündimus - uute järglaste arv vanusel x; Fx vôi siis järglaste arv keskmise algse liikme kohta vanuses x; lxmx vôi järglaste arv liikme kohta vanuses x; mx - valige ise. Deevey kôverad - näitavad populatsioonis toimuva elumuse sôltuvust elueast. 1. tüüpi kôver - K- strateeg, nt. inimene; 2. tüüpi kôver - näitab suremist, kui juhuslikku ajast sôltumatut protsessi (merikarp); 3. tüüpi kôver - r-strateegid, nt. jänes. 14. Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon. Levik - isendite jaotus ja paiknemine ruumis. Levimine - protsess, mis organisme ruumis ümber paigutab. 1) Juhuslik levik - iga organismi paiknemine sôltumatu teistest, nt. kôrbede ja poolkôrbede umbrohud.
Vanuseline suremus näitab, milline proportsioon vanuse x saavutanud isenditest sureb enne x+1 vanuse saavutamist; qx. Killing power näitab, milline osa ei saavuta järgmist vanust, ja on summeeritav üle vanuse klasside; kx = logax logax+1. Sündimus uute järglaste arv vanusel x; Fx või siis järglaste arv keskmise algse liikme kohta vanuses x; lxmx või järglaste arv liikme kohta vanuses x; mx valige ise. Deevey kõverad näitavad populatsioonis toimuva elumuse ehk ellujäämuse sõltuvust elueast. 1. tüüpi kõver K-strateeg, nt. inimene; 2. tüüpi kõver näitab suremist, kui juhuslikku ajast sõltumatut protsessi (merikarp); 3. tüüpi kõver r-strateegid, nt. jänes. Paljunemisväärtus: vx= x lt/lx x mt Milline on tõenäosus, et organism on saavutanud vanuse x ja elab saavutab mingi vanuse t. Vx x vanuse isendi paljunemisväärtus; põlvkonna ootus 14. Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon.
Mutualism soodustab kahe partneri levikut. 13. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid Populatsiooni kirjeldamine: Üldsuurus: N Tihedus: N/m2. Elumus (ellujäävus): lx ühe põlvkonna tõenäosus elada vanuseni x (Sx/S0), kus S on elusolevate isendite arv. Suremus: Dx ühe põlvkonna tõenäosus surra vanuses x Suremuse määr qx=dx/lx näitab kui suur osa vanuseni x elanud isenditest sureb selles vanuses. Elumuse koefitsient e vanuseline elumus 1-qx. Näitab tõenäosust ellu jääda vanuses x (px). Populatsiooni iive populatsiooni suuruse absoluutne muutus ajavahemikus x. Iibe koefitsient populatsiooni suuruse suhteline muutus ajavahemikus x. Protsentides või promillides. Viljakus mx keskmine (emaste) järglaste arv (emase) isendi kohta vanuses x- monokarpsed ja polükarpsed organismid. Puhas kasvukiirus R0 = lx*mx, kus x=0...
Loeng 30.03.09 Populatsiooniökoloogia Üksiku populatsiooni kasv milliste reeglite järgi toimub populatsiooni arvukuse muutumine ja regulatsioon. Kasv populatsiooni muutus ajas. delta N/delta t=kasvu kiirus K kandevõime Kohordimeetod saab kasutada lühikese elueaga organismide puhul. Kohort ühe populatsiooni sama põlvkonna kõik liikmed. Põlvkond, mida jälgitakse sünnist surmani. Elumus e ellujäämus tõenäosus saavutada vanus x. Staatiline meetod Elumuse kõverad ehk Deevey kõverad. X-tljele eluiga(vanus) ja y-teljele elumus. Y- telg on logaritmiline. Näitab kui palju algsest kohordist alles on jäänud. Kolme tüüpi. Esimene kogu suremus koondub vanasse ikka(nt tänapäeva tsiviliseeritud riigi inimene või ka nt vaalad). Teine suremus vanusest sõltumatu(vt joonist vihikus)(suremust määravad mingid välised tegurid. Juhuslikku laadi). Kolmas noorte suremus suur, edasi aga kahaneb oluliselt. Vanusega negatiivselt
Kuna võrrandis puudub keskkonna pidurdav mõju, on tegemist populatsiooni piiramatu kasvu võrrandiga, C on õige. 15. Milline järgnevatest võrdustest on õige ehk kuidas avaldub populatsiooni puhas kasvukiirus (keskmine järglaste arv, mida üks populatsiooniliige elu jooksul toodab)? A. R 0 = a x lx ; B. R0 = lxmx; C. R0 = lxdx; D. R0 = axdx; Puhas kasvukiirus on keskmine järglaste arv elu jooksul, seega elumuse ja viljakuse korrutiste summa üle elujärkude, B on õige. 16. Millistel tingimustel tekib teist liiki Deevey’ kõver (graafikuks sirge): A. Suremise tõenäosus elu jooksul ei muutu? B. Suremise tõenäosus on suurim noorjärkudes? C. Suremine polegi kuigi tõenäoline? Teist järgu Deevey’ kõver on logaritmilise Y-telje puhul sirge (lineaarse Y-telje puhul oleks
ellu jääda ja veelkord sigida. 2. looduslik valik soosib järglaste arvu maksimeerimist ülekogu eluaja. Sellest võiks siis ehk järeldada, et mehed võivad koguaeg järglasi eostada, kas või igapäev, naistel on see arv aga piiratud, sest nad peavad lapsi ka kandma mingi aja. -Lõivsuhe järglaste hulga ja nende kvaliteedi vahel. -Lõivsuhe järglaste arvu ja ema elumuse (eluea) vahel. · Milles seisneb nn demograafilise ülemineku (transitsiooni) paradoks? Milliseid seletusi sellele paradoksile pakub inimese käitumisökoloogia? Paradoks: Ühiskonna industrialiseerudes (inimeste sissetuleku kasvades) sündimus väheneb. 1. Sündimuse langus on adaptiivne, sest järglaste kvaliteet mõjutab vanemate tegelikku kohasust rohkem kui nende hulk. Laste koolitamine annab neile tugeva konkurentsieelise
25.Populatsiooni iseloomustavad parameetrid (demograafilised parameetrid). Populatsiooni moodustavad ühte liiki kuuluvad isendid, kes elavad ühel ajal samas paigas. Taimede populatsioon ehk tsönopopulatsioon. N t+1 = Nt + B – D + I – E (B – sünnid, D – surmad, I – immigrandid, E – emigrandid). Üldsuurus: 1. Tihedus N/m2; 2. Elumus Lx – vanuseni x; 3. Suremus Dx – surra vanuses x; 4. Suremuse määr – qx=dx/lx 5. Elumuse koefits.- 1-qx Demograafilised tabelid: 1. Iive – suuruse muutus ajas; 2. Iibe koef. %; 3. Viljakus mx-keskmise järglaste arvu isendi kohta vanuses x; 4. Puhas kasvukiirus – R0=Σlx*mx x=0...Ω; 5. Erikasvukiirus r=lnR0/T põlvkonna kestvus. 26.Kuidas eristada indiviidi? Unitaarsed ja modulaarsed indiviidid. Indiviid – isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagumatu organism, mis ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
Looduslik valik soosib järglaste hulga maksimeerimist üle kogu eluaja o Mandri-Soome talupoega näide tugev valikusurve kaksikute sünnitamise vastu Kaksikute suremus võrreldes üksikutega võrreldes väga kõrge Kaksikuid sünnitanud emade elumus sünnitusjärgseil aastal hulga väiksem kui üksikute emadel Lõivsuhe järglaste hulga ja nende kvaliteedi vahel Lõivsuhe järglaste arvu ja ema elumuse vahel Rukki hind korrelatsioonid laste hülgamise sagedusega o Menopausi kasulikkus soosi emade hoolitsemist laste eest · Demograafilise ülemineku paradoks o Ühiskonna industrialiseerudes sündimus (inimeste sissetuleku kasvades) väheneb o Tundub, nagu materiaalsete ressursside kättesaadavus ühtäkki enam ei piiraks sigimist 1. Sündimuse langus on adaptiivne, sest järglaste kvaliteet mõjutab vanemate tegelikku
Näitab tulevase põlvkonna ootust mingis vanuses. Oleme x vanad: Näitab kui mitut last on selle kohordi liikmel veel oodata Näitab, millise panuse kasvu elu jooksul see liige veel annab VALEM Sama vanusega populatsiooni liikmed ei ole sama väärtuslikud. Just 20-aastased naised on populatsiooni taastootmise kohapealt kõige väärtuslikumad. 40 2) STAATILINE MEETOD. ELUMUSE KÕVERAD EHK LIIGI KÕVERAD 3 tüüpi: 1. Alguses sureb vähe, suremus koondunud kõrgesse ikka. Populatsioonis suur vanem pool. nt: inimene Suur K! – enamvähem kõik kasvatatakse suureks.
annaabi.ee 
