Tere õpetaja ja klassikaaslased. Mina olen.... Ma õpin ...gümnaasiumis...klassis. Minu esinemise teemaks on ,,Ei materialistlikule ellusuhtumisele". Selle lühikese ettekande eesmärk on panna inimesed mõtlema ka millegist muust, kui ainult rahast. Tänapäeval on raha kahjuks muutunud inimeste elus väga tähtsaks. Selle eest on paljud inimesed valmis mida iganes tegema. Alustades mõnest telesaatest, kus inimesed paljastavad eesti rahva ees oma tõelise pale ning võivad kaotada selle tulemusena oma sõpru ning tülli minna oma perekonnaga. Sellised saated on näiteks ,,Tõehetk", "Unistuste printsess" või ,,Naiste vahetus"
Projektide negatiivsus tuleks matta positiivsusega! Projektirahadel põhinevad vabatahtlikud tegevused on äärmiselt toredad ettevõtmised. Inimesed saavad kokku ning teevad oma ühiskonna jaoks midagi kasulikku. Alati ei pruugi vabatahtlikutel tegevustel olla positiivseid tagajärgi ühiskonnale ja inimeste ellusuhtumisele. Vahel kasutavad inimesed heatahtlike tegevuste jaoks mõeldud raha hoopis vastupidistel eesmärkidel. Positiivseid tagajärgi ühiskonnale toovad projektid, millest saavad kasu kõik, kes selle projektiga seotud on. Projekt peaks panustama paremasse tulevikku ning inimesi kokku tooma ja ühendama vaimsel tasandil. Näiteks "Teeme ära!" koristusprojekt, mille eesmärgiks oli koristada Eestimaa loodust. Üritus oli vabatahtlik ning tasuta. Inimesed üle
olulisust lahti mõttestada, siis nagu ei osatagi midagi konkreetset öelda. Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja, täna räägiksin ma teile sportimise kasulikkusest ja vajalikkusest. Niisiis...miks on sportimine kasulik..miks sportimine noores eas on vajalik ja kasulik? Ma ei hakka rääkima spordi kasulikkusest kehale, tervisele, seda on juba palju tehtud. Pigem räägin sportimise mõjudest inimese kujunemisele ja mõjudest. Sportimise mõjudest inimese ellusuhtumisele on tegelikult väga ammu aru saadud. Targad mehed on on öelnud, et sport arendab kehalisi võimeid, vaimseid võimeid, soodustab suhtlemisoskust ja omab tohutut rolli isiksuse kujundamisel. Ma julgen omal kogemusel väita, et kui sind on tabanus 'spordipisik' siis see on parim asi, mis noore inimesega juhtuda saab. Ei ole vahet, mis alaga on tegemist, pärast esmast 'nakatumist' on vaja natuke aega et tekiksid esimesed tulemused. Tulemus on see, mis motiveerib sind edasi tegelema
Mida õppisin vargamäelaste elust? Lugedes ,,Tõde ja õigust" saab kindlasti nii mõndagi uut ja huvitavat teada mis võib avaldada ka mõju ellusuhtumisele. Nii mõnigi seik õpetab elus vajalikke teadmisi. Selles raamatus on palju elutarkusi, mis tunduvad iga kord lugedes just kui uued. Peamiselt on teosest võimalik õppida teistega suhtlemiseks vajalikke teadmisi, sest teose tegevusaeg erineb suuresti praegusest ajast. Elu läheb ikka nii, nagu tahab, ja lapsed suunavad seda nii, nagu neile meelepärasem on. Teoses kajastub see peamiselt tüdrukute mehele panemises ja Andrese kooli lubamises.
sajandi keskpaigast sai Lääne-Euroopas aeroobika ja tsirkusetrikkidega. erakordselt mõjukas juhtiva ühiskonnaklassi, Õukonnakirjanduse juures on oluline, et rüütelkonna kultuur. Selleks ajaks olid väärtustama hakati inimese tundeid, õilsaid tegusid, kujunenud võimsad feodaalvaldused ja armastust. Vaimulikust ellusuhtumisest hakati üle ehitatud läänisandate uhked lossid, kus minema inimlikule ellusuhtumisele. Rüütlikultuuris rahuaegadel muutus aina tähtsamaks õukonna- oli oluline ladina keel, sest haritud inimene kirjutas elu oma kombestiku ja normidega. Rüütli- tavaliselt ladina keeles. kultuur levis kõige enam Prantsusmaal, Hispaanias ja ka Saksamaal. Selle perioodi rüütel polnud enam ainuüksi sõjamees, kes ta oli varem olnud, vaid nüüd oli rüütel eelkõige õukondlane ja seejärel alles sõjamees. Enam ei pidanud ta välja paistma üksnes sõjaväljal
sissetulekud jäävad samaks, peab rohkem kalkuleerima ja kulutusi jälgima. Just nüüd on aeg, mil majanduskriis tavakodanikku täie jõuga rõhub (5). Just töötusel on suur mõju vaesuse süvenemisel. Praegu on töötuid Eestis 110130 000, kuid kõik töötud ei pruugi endast teada anda. See tähendab seda, et veelgi rohkem peresid on vaesusesse langemas. Vaesusesse langemine ja vanemate töötus on oluline ka laste seisukohalt (4). Ema-isa töötus avaldab mõju lapse ellusuhtumisele: nad tunnevad end teistega võrreldes kehvemana. Vaesuses üles kasvanud lapsed töötavad nagu nende vanemadki, madalapalgalistel kohtadel või elatuvad riigitoetustest ning nende elu on vilets pensionieaski, kuid see ei pruugi alati nii olla. Võrreldes teiste euroliidu riikidega, eriti Põhjamaa mudeliga, kuhu tahaksime kuuluda, on meie sotsiaaltoetuste osakaal SKP-s nii madal, et see ei võimalda tööta jäänud perekonnal inimväärselt toime tulla (5).
Tallinnas olles elas Ristikivi Kalamajas, värvikas agulielu ja omanäolised inimtüübid kajastuvad hiljem ,,Tallinna triloogias". Pärast kooli lõpetamist oli Karli suurim unistus jõuda ülikooli. Kahjuks polnud tal aga sellel eluperioodil piisavalt raha ja vahendeid. Seetõttu hakkas kirjutama. Esialgu ilmusid lühikesed (ja pehmelt öeldes kirjanduslikult väikese väärtusega) jutud ajalehtedes, hiljem hakkas kirjutama lasteromaane. Tänu oma naiivsele, pisut lapsemeelselt tõsisele ellusuhtumisele, jõudsid romaanid väga kõrgele ning võitsid mitmeid preemiaid. 1937. aastal korraldati Eestis romaanivõistlus, sinna saadab ta oma esimese ,,Tallinna triloogia" raamatu ,,Tuline raud". Kui umbes samal ajal kirjeldas A. H. Tammsaare perekonnalugu läbi maaelu (,,Tõde ja õigus"), siis Ristikivi ,,Tallinna triloogia" kajastab sarnast lugu Tallinnas. Võidab võistluse olles ise 25-aastane. Preemiaks saab viissada krooni,
Olulist rolli vaesusesse sattumisel mängib ka leibkonna koosseis. Lastega leibkonnad on majanduslikus mõttes haavatavamad kui lasteta leibkonnad. Üksikvanemad ja lapserikkad pered on vaesusriskis ka siis, kui üks vanematest töötab. Töötavate vaeste hulka kuuluvad enamasti vähemalt ühe lapsega üksikvanemad (9).Vanemate töötus on oluline ka laste seisukohalt. Ja probleem ei ole ainult selles, et töötute vanemate lapsed elavad kehvemini, vaid ema-isa töötus avaldab mõju ka nende ellusuhtumisele: nad tunnevad end kehvemas positsioonis olevana, neil puuduvad väljavaated vaesusest välja rabeleda (6). Sellepärast võibgi juhtuda, et kui peresse sünnib kolmas laps, siis pere ei suuda kanda hoolt lapse eest ja võib öelda vaesus taastoodab vaesust ehk et lapsi tuleb juurde ja selle tagajärjel suureneb vaesus ja samuti on see ka Eestis nii. Eestis elab allapoole vaesuspiiri umbes viiendik kuni 15- aastastest lastest (4).
Ilukirjandusliku proosa kirjutamisega alustas 1928. aastal, äratades tähelepanu 5-osaliste memuaaridega "Minu elukroonika" (3 köidet; 1929) "Murrang" (1930) ja "Tõnissoni juures" (1931). Hindrey loomingu kõige intrigeerivamaks osaks on ta novellistika, mille keskmes on patriarhaalse mehe psüühika ja mehenaise suhete süvaeritlus. Hindery on tundlik ka aumõiste suhtes. Ta käsitleb seda eriti oma ja võõra suhete kaudu: autori positsioonil olev kangelane vastandab uue generatsiooni ellusuhtumisele esivanemate õilsa vere kutse ja kohustuse seda järgida. Oma kangelast kõikide argumentidega kaitstes kohustab ta teda edasi kandma esivanemate rikkumata verd. Esivanemate vere hääl kannab ka Hindrey ajalooliste romaanide "Urmas ja Merike", "Loojak" I-II, "Nõid" ja "Lembitu" teemaderingi, milles muistse ühiskonna üllus vastandatakse kaasajale. Distantseerudes oma aja elulähedusnõuetest ja biologismist ning eelistades valiku teel peenendunud vaimu,
väga tihedalt seotud. Õpilased ning nende vanemad käivad sageli psühholoogilist abi ja tuge saamas just sotsiaalpedagoogi käest, mis võib tuleneda vajadusest pöörduda pedagoogi poole oma isiklike muredega. Kuna maakohtades ei ole koolipsühholoogi teenuseid eraldi koolil võimalik kasutada, teeb seal selle töö ära kooli sotsiaalpedagoog. Sotsiaalpedagoogil on koolis ka julgustaja roll. Pedagoog püüab õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid suunata positiivsemale ellusuhtumisele ning efektiivsemale koostööle kodu ja kooli vahel. Lisaks innustab õpilasi koolielus osalema, millega on võimalik tõsta kooli sisekliimat. Noortele peaks jääma võimalus tajuda end loojana ja otsustajana. Anda võimalus noorel ürituse korraldamisel abiks olla ja luua noortele keskkond, kus nad saavad ennast proovile panna, aega veeta ja end mugavalt tunda. Nii tunneb noor, et seda kõike tehakse nende jaoks ja nende huvidest lähtuvalt. Loomulikult kõik noorte kaasamised
IDAMAAD 3. MUISTNE EGIPTUS TSIVILISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS. Muistne Egiptuse tsivilisatsioon tekkis u 3000. a. eKr Niiluse jõe orus. Nii idast kui läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad, mistõttu peamiseks ühendusteeks oli Niiluse jõgi. Selline geograafiline eraldatus hoidis egiptlasi võõraste sissetungi eest ning avaldas mõju maa ajaloole ja rahva ellusuhtumisele. Niiviisi sai Egiptuse tsivilisatsioon iseseisvalt kujuneda, omandades tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Seda iseloomustavad stabiilsus ja traditsioonide austamine. AJALOO PÕHIETAPID. Vanimad põlluharijate asulad Niiluse ääres pärinevad umbes aastast 5000 eKr. Sajanditega tihenes asustus ja kohalikud pealikud ühendasid oma võimu alla järjest ulatuslikumaid alasid. Nii tekkisid kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki Alam- ja Ülem- Egiptus
Talvel vili küpses ja kevadel saak koristati. Suve hakul oli maa päikesest kõrbenud ja viljatu, kuni uus üleujutus kogu ringi taas sisse juhatas. Korrapärased üleujutused hõlbustasid niisutussüsteemide rajamist. Kunstlike terasside rajamisega sai pikendada tulvavee püsimist kõrgematel oruservadel. Järkjärgult arenesid neist välja ulatuslikumad niisutussüsteemid. Egiptuse geograafilistel ja looduslikel oludel oli suur mõju maa ajaloole ning rahva ellusuhtumisele. Geograafiline eraldatus kaitses Egiptust välisvaenlaste sissetungide eest ega sundinud pöörama suuremat tähelepanu maa kaitsele. Samal ajal pidurdas see pikka aega egiptlaste tihedamat suhtlemist välismaaga. Ei võõrmõjud ega välisvaenlaste sissetungid sundinud egiptlasi oma tavasid ja tõekspidamisi oluliselt muutma. Sellest tulenes Egiptuse tsivilisatsiooni paljude tunnusjoonte aastatuhandetepikkune püsivus. Oluline mõju oli ka
137 Intervjuu Mercaga. 31 anarhism, ära kaoks. Jääksid ainult soengud, haaknõelad jne.“138 Tuleb nõustuda, et 1980. aastate lõpuks oligi jäänud järele rohkem soenguid ja haaknõelu kui ideid ja põhimõtteid. Punkariks hakati selle tõttu, et „punk on lahe“ ning see, kes oli punkar, oli automaatselt lahe. Intervjuudes jäi muuhulgas valjult kõlama pungi suur mõju sellega tegelejate/tegelenute mõtteviisile ja ellusuhtumisele. Kõik intervjueeritud ütlesid, et punk on jäänud (hoolimata sellest, kui aktiivselt sellega hetkel tegeletakse) nende väärtushinnangutesse alles. Vaid Tõnu Trubetsky ütleb, et ehkki ta nimetas ennast veel kümmekond aastat tagasi punkariks, ei paindu ta keel seda enam ütlema, sest 2000. aastate punkliikumine oli tema sõnul nõnda ilge, et ta tunneb nüüdseks soovi end sellest distantseerida.139 Ülejäänud intervjueeritavad ütlevad, et
Eesmärkide saavutamise seisukohalt võib meisterlikkusest olulisem olla optimism. Meisterlikkuse funktsiooniks on tagada, et inimene omandaks kompetentsuse erinevates valdkondades. Kompetentsus ehk asjatundlikkus hõlmab oskusi, võimeid, suutlikkust, osavust või vormisolekut. Kui tahame elult midagi saada, on need vajalikud omadused. Meisterlikkus ja saavutused on teatud vastandiks minnalaskvale (laissez- faire) ellusuhtumisele. See, kas inimene algatab meisterlikkuse käitumisi ning saavutuskäitumisi, sõltub tema kontrolliuskumustest. Meisterlikkusele ja saavutustele orienteeritud inimestel (Bandura, 1989; 1997) on toimekusetunne (sense of agency). Nad tegutsevad, et saavutada seda, mida tahavad. Seda nimetatakse veel ka instrumentaalsuseks. Et asjad juhtuksid, püstitavad toimekad (ehk instrumentaalsed) inimesed eesmärke ja kavandavad plaane nende eesmärkide saavutamiseks
annaabi.ee 
