OSKAR LUTS "KAPSAPÄÄ" Näidendi vormis. Tegelased: Samuel Pliuhkam (taluperemees), Roosi (tema naine), Elisabet (nende tütar), Tõnis Sägi (noor taluperemees; Elisabeti peigmees), Krõõt (saunanaine), Kusti (Krõõda 7-a poeg), Maali (Kusti 5-a tütar), Jüri (sulane) Koht: pime nurk Eestis Aeg: olevik Sägi tuleb tuppa. Roosi ütleb, et vanamees läks ahju taha ja viskas pikali, kuid kutsub ta sealt välja. Sägi räägib, et pühapäeval toimub väljanäitus. Tõi viina ka. Räägib, et eelmine aasta sai keegi kiitusekirja ja viis rubla ka. Tema viib see aasta näitusele mõned kartulid ja suuremad kapsapead.
ehitamine Peeter I valitsemise ajal · Kehtis umbes pool sajandit terves keisririigis · Erand tehti Peterburile, pealinnale · Rootsi ajastul olid maamõisad väga tagasihoidlikud · 1-korruselised puidust elumajad · Linnas olid kivipaleed · Eestisse hakatakse hoogsalt ehitama kiviehitisi · Maamõisatest parimas seisundis Palmse mõis Lääne-Virumaal (lk. 177) · Taastatud ka suur park · Suuri kirikuid · Neist kaks tuntumat on Pärnus - LUTERI ELISABETI KIRIK ja Vene õigeusukirik ehk KATARINA KIRIK · Tartus ei ole säilinud barokiajastul midagi silmapaistvat, sest Tartu põles maani maha · Üsnagi tagasihoidlik · Ei saa võrrelda Pärnu või Narva ja Tallinna ehitistega
majanduse edendamiseks. Talurahvast puudutas kõige rohkem pietismiga seotud vennaskoguduste ehk hernhuutlaste liikumine, sest selle raames olid kõik võrdsed, rahvuse ja seisuse peale vaatamata. 1739.a algas üldine usuline ärkamine-talupojad rajasid ise kogudusi ja ehitasid palvemaju. Vennastekoguduse käigus läks palju kaduma rahvakultuuri, kuid liikumine andis eestlastele virgutava tõuke, tekitas elavat mõttevahetust. 1743.a keelati keisrinna Elisabeti käsul vennaskondade liikumise. Katariina II ajal keeld kaotati. BAROKK JA KLASSITSISM Vene võimu kehtestamisega hakkas siin ulatuma toretsevam ja lopsakam barokk. Itaalia arhitekt Niccolo Michetti projekteeris Kadrioru lossi, mille juurde kuulus ka barokkarhitektuuri puhul vältimatu uhke aed. 18.saj muutusid oluliselt uhkemaks mõisahooned ehk häärberid koos kõrvalhoonetega. 18.saj viimasel veerandil jõudis Eestisse järgmine suur kunstivool klassitsism.
Nad ehmatasid väga olendit nähes ja tundsid suurt hirmu ja õudust ning lõid teda kepiga. Olend tundis suurt viha ja raevu, et inimesed kes talle nii väga olid meeldinud tõukasid ta ära ja lahkusid sellest majast. Vihaga pani ta nende maja põlema. 9. Nimeta 4 Victoriga seotud isikut, kes Frankensteini loodud olendi tõttu hukkusid ja kuidas? Victori väike vend William, tema sõber Clerval, Victori naine Elisabet ja Victori isa. Williami, Clervali ja Elisabeti tappis Victori poolt loodud olend. Victori isa suri rabandusse peale seda kui Elisabet tapeti. 10. Mida olend Victorilt palus ja millega teda keeldumise korral ähvardas? Miks Victor ikkagi seda palvet täita kartis? Mida Victor siis tegi? Olend palus, et Victor teeks talle temasuguse naisolevuse, sest inimestega ta ei saanud suhelda. Ta ähvardas, et hakkab kättemaksma ja hävitab Victori ning lubas, et on Victori juures tema pulmaööl
kultuuri loomine. Eelärkamisaeg väikesearvulises inimeste rühmas huvi eesti keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 1800-1857 Perno Postimehe ilmumine. Esmatähtsad eestlaste tuleviku loomisel olid keele areng ja minevikukäsitlus. Eelärkamisaja I periood u 1800-1830. Estofiilide tegevus eesti kultuuri arendamisel. Eesti keele uurimine, eestikeelne kirjasõna. Nimekaimad estofiilid: Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846) Pärnu Elisabeti koguduse pastor. Andis välja eestikeelset ajakirja. Ilmselt tänu sellele ajakirjale huvitus eesti kultuurist rohkem ka Kristjan Jaak Peterson. Johann Philipp von Roth (1754-1818) Kanepi pastor. Erakordne õnneliku eluga mees. Mõjutas kogu Liivimaa kubermangu kultuuri- ja koolielu. Ilmselt pani oma kihelkonnas esimesena eestlastele perekonnanimed. ,,Tarto Maa Rahwa Näddali- Leht". Koolide arendaja Lõuna-Eestis.
ainult lossiäärne pargiala. Lubimördist tehtud suured reljeefid. Peakorruse pidusaalis mütoloogilise teemaga laemaaling (tempera ja õlivärvidega). 18. saj Palmse mõis, restaureeritud loss, kõrvalhoone, park. Maal kivimõisad (Peeter I keelustas uute kivihoonete ehitamise linnadesse). - Suuremõisa Hiiumaal - Luua mõis Tartumaal - Õisu mõis Viljandimaal, tervikuna säilinud Ilusad kirikud Pärnus - Pärnu Elisabeti kirik, luteri kirik, arhitekt teadmata, tagasihoidlikum stiil, 1750 õnnistati sisse. - Jekaterina kirik Pärnus, uhkem, õigeusukirik 1760ndatest. Uus nähtus linnadest välja rajatud linnakalmistud (varem maeti kirikute juurde), 1770 Katariina II annab korralduse, et linnadesse ei tohi kalmistuid rajada. Siis ka Tartu Vana- Jaani kalmistu. KUJUTAV KUNST Barokkaltarid- altaril suured raamid, keskel väiksem maaling. Külgedel võib olla ka sambaid. Autoriks peetakse skulptorit.
ehitamine Peeter I valitsemise ajal Kehtis umbes pool sajandit terves keisririigis Erand tehti Peterburile, pealinnale Rootsi ajastul olid maamõisad väga tagasihoidlikud 1-korruselised puidust elumajad Linnas olid kivipaleed Eestisse hakatakse hoogsalt ehitama kiviehitisi Maamõisatest parimas seisundis Palmse mõis Lääne-Virumaal (lk. 177) Taastatud ka suur park Suuri kirikuid Neist kaks tuntumat on Pärnus - Luteri Elisabeti kirik ja Vene õigeusukirik ehk Katarina kirik Tartus ei ole säilinud barokiajastul midagi silmapaistvat, sest Tartu põles maani maha Üsnagi tagasihoidlik Ei saa võrrleda Pärnu või Narva ja Tallinna ehitistega
mida peeti nii päeval kui ka öösel, matkiti kristlikku algkogudust; et peeti kinniseid koosolekuid, kus õpetati kes teab mida; et evangeeliumi-ja epistlitekste kasutati valedel päevadel, ja et rahu- ja muud palved jäeti ära ning asendati vennastekoguduse omade palvetega. Vennastele heideti ette ka välist vagatsemist, kõrkust ja upsakust. Rüütelkonna algatusel saavutati 1743. aasta kevadel keisrinna Elisabeti ukaasiga vennastekoguduse keelustamine. Jutlustajad (,,saksa vennad") kästi maalt välja saata, palvemajad sulgeda, ja koosolekute pidamine keelati. Liikumisega seotud pastorid kästi vastutusele võtta. Vennastekoguduse tegevus oli kakskümmendaastat (1743-64) keelu all. Katariina II ukaasiga lubati vennastekogudusel uuesti tegutseda ning hernhuutlased said loa vene riiki elama asuda. Keeluperioodil oli vennastekoguduse
Vahetult pärast Peeter I surma võttis võimuohjad kadunud keisri lähim sõber Aleksander Mensikov, kes aga paleepöördega kukutati. Sama saatus tabas Anna ajal riigi etteotsa tõusnud kuramaalast Ernst Bührenit (venepäraselt Biron). 1741. aastal võimule tulnud Peeter I tütar Elisabet [174162] andis vahepeal kõrvale tõrjutud vene aadlile tagasi võtmekohad riigi ladvikus. Kaks aastakümmet valitsemist taastas vahepeal kõikuma löönud sisepoliitilise stabiilsuse. Elisabeti ajal jõuti ette valmistada mitmeid Venemaa moderniseerimisele suunatud reforme, millest enamik jäi aga keisrinna otsustusvõimetuse tõttu välja kuulutamata. Elisabeti surm tõi lühikeseks ajaks võimule Holsteinis sündinud ja Elisabeti tahtel troonipärijaks nimetatud Peeter III [1762], kes oma isikus ühendas emapoolse vanaisa Peeter I ning isapoolse vanaonu Karl XII sugulasliinid. Friedrich II jäägitu austajana astus Peeter III otsemaid
kõlbeliselt kasvatada. Niisugusest taotlusest tuleneb ka mõiste didaktiline kirjandus, mis avaldub ilmekalt ühes pealkirjaski: „Jut on se Koroke, Öppetus on se Iwwa“ (O. R. v. Holtz). Kuivõrd autoriteks olid vähese kirjanikutalendiga sakslased, kellel polnud ka küllaldaselt teadmisi eesti oludest, kätkes nende looming põhiliselt saksa õpetlike juttude tõlkimist või mugandamist eesti keelde. J. H. Rosenplänter Silmapaista estofiilina tõuseb esile Pärnu Elisabeti koguduse pastor Johann Heinrich Rosenplänter (1782 - 1846). Oma nime on ta jäädvustanud eesti vaimukultuuri kogumise, tundmaõppimise ja publitseerimise algatajana. Selleks asutas ta „oma kulu ja kirjadega“ ajakirja „Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache“ („Lisandusi eesti keele lähemaks tundmaõppimiseks“, I - XX, 1813 – 1832, kokku üle 3500 lk). Ajakiri, kuigi
tegelasena hakkab enda ümber koondama inimesi, kes eesti keele vastu huvi tunnevad. Loetakse esimeseks meheks, kes hakkab enda ümber eesti soost haritlasi koondama. Oma maailmavaatelt on ta saanud mõjutusi Merkelilt, on väga käremeelne. Kritiseerib valitsevat korda. Võitleb saksa kultuuri toomise teooria vastu. On ka kirjavahetuses mitmete kaasaegsete mõjukate estofiilidega. Oli Äksi pastori Masingu sõber. Teine mees, kellega ta tihedalt suhtles, oli Rosenplänter, Pärnu Elisabeti kiriku pastor (praost?). On esimene, kes hakkab rääkima sellest, et kunagi oli muinasaeg, eestlaste õnnelik vabaduseaeg. Kaasajale üsna iseloomulikult on romantik. 1831. aastal sõpruskond moodustab seltsingu, ühenduse, mis oli peamiselt vestulusring. Selle seltsingu raames peetakse ka ettekandeid, diskussioone. Ajavad eesti asja saksa keeles. Bunge veetud Das Inland 1836. aastal paljuski sellest seltsingust ka sünnib. Seltsing hakkab laienema. Keskseks küsimuseks eesti keel,
annaabi.ee 
