TaDNK võib sisaldada ka liiased liikmeid. Funktisooni lihtimplikantide hulga leidsin McCluskey meetodiga lõigus 2.1. Sellele hulgale vastav funktsiooni taandatud disjunktiivne normaalkuju: TaDNK f(x1,x2,x3,x4) = x1 x 2 x 4 x1 x 3 x 2 x 3 x 3 x 4 2.4 Täieliku DNK leidmine Loogikafunktsiooni Täielik DNK on normaalkuju, milles iga elementaarkojunktsioon sisaldab loogikaf.-ni kõiki argumente (või nende inversioone). S.t iga elementaarkonjunktsiooni pikkus on võrdne f.-ni argumentide arvuga. Antud juhul 4-ga. Igal loogikafunktsioonil on täpselt üks TDNK. TDNK leidmise meetod: · võtan f.-ni ühtede piirkonna mingi kümnendnumbri · leian kümnendnubrile vastava kahendvektori · leian kahendvektorile vastava elementaarkonjunktsiooni · lisan elementaarkonjunktsiooni funktsiooni TDNK avaldisse · kordan eelmist nelja tegevust, kuni kõik ühtede piirkonna numbrid on läbitud
taandatud DNK: TaDNK : f(x1, x2, x3, x4) = A1 A2 A3 A4 A5 A8 x1 x 2 x3 x1 x 2 x 4 x1 x3 x 4 x1 x 2 x 4 x1 x 2 x3 x3 x 4 TaDNK : f(x1, x2, x3, x4) = 2. Täielik DNK TDNK leidmine: võtan f.-ni ühtede piirkonna (koos määramatusega mida kasutati MDNK-s) kümnendnumbri ning leian kümnendnubrile vastava kahendvektori ja leian kahendvektorile vastava elementaarkonjunktsiooni ning lisan need funktsiooni TDNK avaldisse (0,1,2,5,6,7,9,13)1 ühtede piirkonna kümnenednumbrile vastav kahendvektorile vastav kümnendnumber kahendvektor elementaarkonjunktsioon 0 0000 x1 x 2 x 3 x 4 1 0001 x1 x 2 x 3 x4 2 0010 x 1 x 2 x3 x 4
Mitu rida on 4-muutuja loogikafunktsiooni tõeväärtustabelis? Vastus: 16 Küsimus 7 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Mitu 2-muutuja loogikafunktsiooni on olemas ? (sisesta õige arv) Vastus: 16 Küsimus 8 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Täielik DNK on selline DNK, kus . . . Vali üks: . . . tõeväärtustabeli kõikidel ridadel on funktsiooni väärtus "1" . . . igas elementaarkonjunktsioonis on olemas kõik selle funktsiooni muutujad . . . avaldises on 2 astmel n elementaarkonjunktsiooni (2, 4, 8, 16, ...) Küsimus 9 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 kas see väide on õige või vale: ? Loogikafunktsioonil on alati üksainus minimaalne disjunktiivne normaalkuju (MDNK) Vali üks: Tõene Väär Küsimus 10 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 sisesta lünka õige sõna: on üksik algterm või algtermide konjunktsioon. Elementaarkonjunktsioon Küsimus 11 Õige - Hinne 1,00 / 1,00
. . Correct Mark 1.00 out of Select one: 1.00 . . . tõeväärtustabeli kõikidel ridadel on funktsiooni väärtus "1" . . . igas elementaarkonjunktsioonis on olemas kõik selle funktsiooni muutujad . . . avaldises on 2 astmel n elementaarkonjunktsiooni (2, 4, 8, 16, ...) Question 22 sisesta õige vastus arvuna: Correct Mitu rida on 4-muutuja loogikafunktsiooni tõeväärtustabelis? Mark 1.00 out of 1.00 Answer: 16 Finish review
elementaardisjunktsiooni koosseisu muutuja otseväärtuse ning väärtus 1 annab elementaardisjunktsiooni koosseisu muutuja inversiooni. 41. Mitu erinevat täielikku disjunktiivset normaalkuju (TDNK) on igal loogikafunktsioonil? Igal loogikafunktsioonil on täpselt üks TDNK. 42. Mitu erinevat täielikku konjunktiivset normaalkuju (TKNK) on igal loogikafunktsioonil? Igal loogikafunktsioonil on täpselt üks TKNK. 43. Mitu TDNK elementaarkonjunktsiooni väärtustub 1-ks suvalise argumentvektori korral? TDNK väärtustub 1-ks nii mitme argumentvektori korral, kui palju on TDNK-s elementaarkonjunktsoone. 44. Mitu TKNK elementaardisjunktsiooni väärtustub 0-ks suvalise argumentvektori korral? TKNK väärtustub 0-ks nii mitme argumentvektori korral, kui palju on TKNK-s elementaardisjunktsioone. 45. Milline loogikafunktsioon ei oma TDNK-d. Milline loogikafunktsioon ei oma TKNK-d? Loogikfunktsioonil konstant 0 (1) puudub TDNK (TKNK).
TDNK (x1,x2,x3,x4) ¿ x´ 1 x´ 2 x´ 3 x 4 x´ 1 x 2 x3 x 4 x´ 1 x´ 2 x 3 x 4 x´ 1 x2 x´ 3 x 4 x 1 ´x2 x´ 3 x´ 4 x 1 x2 x´ 3 x´ 4 x 1 x2 x 3 x´ 4 x 1 x2 x 3 x 4 6. Täieliku KNK leidmine. Täielik KNK on KNK normaalkuju, milles iga elementaarfunktsioon sisaladab funktsiooni kõiki argumente. Selle leian samuti nagu eespool leidsin TDNK, kuid seekord võtan nullide piirkonna, leian elementaarkonjunktsiooni asemel elementaardisjunktsiooni ja asetan selle avaldisse. 0de pk. Kümnendnumbrile vastav Kahendvektorile vastav kahendvektor elementaardisjunktsioon 0 0000 x 1 x2 x3 x 4
sisaldu üheski suuremas ühtede intervallis. Vaadates alamülesande 3.1 parempoolset Karnaugh’ kaarti, näeme, et joonistatud kontuurid vastavad ühtlasi ka lihtimplikantidele. Seega loogikafunktsiooni taandatud disjunktiivne normaalkuju on võrdne saadud MDNK-ga: 5 f TaDNK =x1 x´ 2 ∨ x 4 =f MDNK 5.2 TÄIELIK DNK Täielik DNK on selline disjunktiivne normaalkuju, mille korral iga elementaarkonjunktsiooni pikkus on võrdne loogikafunktsiooni argumentide arvuga. Vaadates alamülesande 3.1 parempoolset Karnaugh’ kaarti, saame ühtede piirkonna järgi välja kirjutada TDNK. Selleks valime ühtede piirkonnast minimaalse suurusega kontuurid, s.t joonistame iga muutujate väärtuse “1” ümber kontuuri suurusega 1 ning kirjutame kaardi järgi välja täieliku disjunktiivse normaalkuju: f TDNK =´x 1 ´x 2 ´x 3 x 4 ∨ x´ 1 ´x2 x 3 x 4 ∨ ´x 1 x 2 x´ 3 x 4 ∨
alustades argumentvektorist 000. . .0 ja lõpetades argumentvektoriga inversioon x̄i või konstant 0 1 . 111. . .1 . Eelpool leiduvad juba näited 2-muutuja funktsiooni ja 3-muutuja funktsiooni tõeväärtustabelitest. Elementaarkonjunktsioon on üksik algterm või algtermide konjunktsioon. n-muutuja loogikafunktsiooni muutujatele x1 x2 . . . xn saab väärtusi Järgneval real on näitena toodud 5 elementaarkonjunktsiooni: 0 ja 1 omistada 2n erineval viisil. Samapalju peab olema ridu ka tema x1 x̄2 x2 x̄4 x̄5 x̄1 x̄1 x3 x̄4 x6 x1 x̄3 x6 x̄5 x2 tõeväärtustabelis. Seega tõeväärtustabeli suurus kasvab muutujate arvu suurenemisel kiiresti (eksponentsiaalses progressioonis) ja on ilmne, et tõeväärtustabel sobib ainult väikse muutujatearvuga loogikafunktsiooni Elementaardisjunktsioon on üksik algterm või algtermide disjunktsioon.
seda infot, mida sealt on võimalik eksimatult välja lugeda. VÄIDETESÜSTEEMIKS nimetatakse lõpliku arvu väidete hulka. Väidetesüsteemi nimetatakse VASTUOLULISEKS parajasti siis, kui pole loogiliselt võimalik, et selles süsteemi väited on kõik korraga tõesed. Väidetesüsteemi, mis ei ole vastuoluline nimetatakse KOOSKÕLALISEKS. LITERAAL on lausemuutuja(pos) või lausemuutuja eitus(neg). Mingi lausemuutuja hulga puhul saame koostada ELEMENTAARKONJUNKTSIOONI ehk konjunkti( ehk lihtkonjunktsiooni), milles erinevad literaalid on omavahel seotud konjunktsiooni abil. Sama hulga puhul saame koostada ka ELEMENTAARDISJUNKTSIOONI ehk disjunkti, milles erinevad literaalid on omavahel seotud disjunktsiooni abil. Valemi F DISJUNKTIIVSEKS NORMAALKUJUKS nimetatakse valemiga F samaväärset valemit, mis kujutab endast erinevate lihtkonjunktsioonide disjunktsiooni. Nt A1 & B1... v A2 & B2... v ... PREDIKAATLOOGIKA
1 Täieliku DNK leidmine *Funktsiooni 1-de piirkonda kuulub 10 argumentvektorit: {0000, 0010, 0011, 0100, 0111, 1100 , 1111, 1000, 1011, 1110} *Koostan DNK, kus iga elementaarkonjunktsioon omandab väärtuse 1 täpselt 1de piirkonna argumentvektoti korral. * xi = 0 siis ´x i ja kui xi=1 siis otseväärtus xi *Saadud elementaarkonjunktsiooni liidan või tehtega kokku DNKs TDNK: f(x1, x2, x3, x4) = ´x 1 ´x 2 ´x 3 ´x
Vali üks või enam: loogikaavaldis numbriline kümnendesitus tõeväärtustabel osaline järjestussuhe Venni diagramm Hasse diagramm hulk Grassmani valem Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Täielik DNK on selline DNK, kus . . . Vali üks: . . . tõeväärtustabeli kõikidel ridadel on funktsiooni väärtus "1" . . . igas elementaarkonjunktsioonis on olemas kõik selle funktsiooni muutujad . . . avaldises on 2 astmel n elementaarkonjunktsiooni (2, 4, 8, 16, ...) Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 kas see väide on õige või vale: ? Loogikafunktsioonil on alati üksainus minimaalne disjunktiivne normaalkuju (MDNK) Vali üks: Tõene Väär Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Määramatuspiirkonna moodustavad sellised argumentvektorid, mille korral loogikafunktsioon ... Vali üks: ei omanda väärtust võib omandada ükskõik kumba loogikaväärtuse 0 või 1
(d) E & B G; (e) F & H & D A. 21_fl_i-v NORMAALKUJUD Mitmesugustel põhjustel (nt ülesannete lahendamine, teoreemide tõestamine, etteantud omadustega valemi otsimine) on kasulik viia laused ühesuguse välise kujuga vormi. Literaal on lausemuutuja (positiivne literaal nt B) või lausemuutuja eitus (negatiivne literaal nt ¬B). Mingile lausemuutujate hulga puhul saame koostada elementaarkonjunktsiooni ehk konjunkti (ehk lihtkonjunktsiooni), milles erinevad literaalid on omavahel seotud konjunktsiooni abil. Sama hulga puhul saame koostada ka elementaardisjunktsiooni ehk disjunkti, milles erinevad literaalid on omavahel seotud disjunktsiooni abil. Valemi F disjunktiivseks normaalkujuks nimetatakse valemiga F samaväärset valemit, mis kujutad endast erinevate lihtkonjunktsioonide disjunktsiooni. Nt A1&B1& ... A2&B2& ...
18 NORMAALKUJUD Mitmesugustel põhjustel, nt ülesannete lahendamine, teoreemide tõestamine, etteantud omadustega valemi otsimine, on kasulik viia laused ühesugusele välisele kujule. Teksti lühendamise huvides on mõistlik defineerida termin literaal, mis rakenduks nii lausemuutujale kui ka selle eitusele. Literaal on lausemuutuja (positiivne literaal, nt B) või lausemuutuja eitus (negatiivne literaal, nt ¬B). Mingi lausemuutujate hulga (väidetesüsteemi) puhul saame koostada elementaarkonjunktsiooni ehk konjunkti (ehk lihtkonjunktsiooni), milles erinevad literaalid on omavahel seotud konjunktsiooni abil. Sama hulga puhul saame koostada ka elementaardisjunktsiooni ehk disjunkti, milles erinevad literaalid on omavahel seotud disjunktsiooni abil. D7.10.1. Valemi F disjunktiivseks normaalkujuks nimetatakse valemiga F samaväärset valemit, mis kujutab endast erinevate lihtkonjunktsioonide disjunktsiooni. Nt A1 & B1& … & E1 ∨ A2 & B2 & … & E2 ∨ … . D7.10.2
NORMAALKUJUD Mitmesugustel põhjustel, nt ülesannete lahendamine, teoreemide tõestamine, etteantud omadustega valemi otsimine, on kasulik viia laused ühesugusele välisele kujule. Teksti lühendamise huvides on mõistlik defineerida termin literaal, mis rakenduks nii lausemuutujale kui ka selle eitusele. Literaal on lausemuutuja (positiivne literaal, nt B) või lausemuutuja eitus (negatiivne literaal, nt ¬B). Mingi lausemuutujate hulga (väidetesüsteemi) puhul saame koostada elementaarkonjunktsiooni ehk konjunkti (ehk lihtkonjunktsiooni), milles erinevad literaalid on omavahel seotud konjunktsiooni abil. Sama hulga puhul saame koostada ka elementaardisjunktsiooni ehk disjunkti, milles erinevad literaalid on omavahel seotud disjunktsiooni abil. D7.10.1. Valemi F disjunktiivseks normaalkujuks nimetatakse valemiga F samaväärset valemit, mis kujutab endast erinevate lihtkonjunktsioonide disjunktsiooni. Nt A1 & B1 & ... & E1 A2 & B2 & ... & E2 ... . D7.10.2
annaabi.ee 
